www.militaar.net

With the precedent of the war in Ukraine, Estonia lives in fear of being attacked in its turn. Thousands of Estonian civilians, via the Estonian Defense League, are preparing to counter a dreaded invasion. So the country barricades itself, trains its troops and tears itself apart from its Russian-speaking minority. It has even called on robotics and artificial intelligence to defend itself with hybrid weapons.

Russia’s invasion of Ukraine has renewed concern about the possibility of conflict spreading into NATO’s frontline states, namely the Baltic republics.

In anticipation, Estonia, Latvia, and Lithuania are taking strategic measures to bolster their security and military capabilities.

In this special report, Sky News travels along NATO’s eastern border with Russia, where civilians are mobilising to deter the threat and asks if the UK and other allies should be doing similar.

Kilo Tango kirjutas: ↑09 Mär, 2024 11:30Niisamuti, nagu Hiina on aastakümneid saanud hakkama demokraatliku Taiwaniga ja Ungari pehme diktatuur saab eksisteerida samaaegselt Soome, Eesti ja kõikide teiste naabrite liberaalsete demokraatiatega, ei ole ka Venemaa diktatuuril naaberriikide demokraatia mingi eksistentsiaalne probleem.

ruger kirjutas: ↑15 Mär, 2024 19:19 Yakovina räägib võimalikust katsest peale USA presidendi valimisi. Sihtmärgiks oleks tema hinnangul Leedu.
https://www.youtube.com/watch?v=zh2UTAKuzFE

Üle nädala on juba rääkinud seda. Põhiline peaks olema maaühendus ära kaotada NATO ja Baltikumi vahel. Ohumärgina näeb ta orkidepoolset aktiivsust uute ringkondade loomises ja valgeorkide militaarkola koondumist piiri lähedale

Roamless kirjutas: ↑16 Mär, 2024 17:00 Keda peaks uskuma, kas miskit Ukraina baba umbluud, või näiteks Heremit, kes reaalset ohtu enne 3-5 aastat ei näe ja seda ka siis, kui Ukrainas peksa saadakse. Võiks ära lõpetada need Ukraina blogijate "emotsioonid", kes kohe on järgmine ja millal algab "uus sõda". Blogijaid tasub vaadata Ukraina teemadel võtmes, aga kogu loba tuleks ka korralikult filtreerida.

Mis saab Venemaa Föderatsiooni sees pärast "valimisi"?

Putini režiim muutub terroriks, et "tsementeerida" Putini püsiva võimu režiimi.

Tõenäoliselt on need Putini viimased valimised. Lisaks pikendab ta oma valitsemist muude vahenditega.

Valimised annavad Putinile üle 80% häältest. Mittealternatiivse juhi staatuses võtab ta endale eluaegse võimu.

Järgmised presidendivalimised kas jäetakse ära või korraldatakse rahvahääletusena ühe kandidaadiga. Ei saa välistada Putini eristaatuse väljakuulutamist "rahvusliku juhina".

Poliitiline aktiivsus Vene Föderatsioonis viiakse miinimumini. Putin loodab edaspidi hirmule ja kuuletusele.

Ainuvalitsejaks saanud Putin vajab elanikkonda mitte kui häälte kandjat, vaid kui ressurssi oma eesmärkide saavutamiseks.

Kõik vastupanukatsed surutakse karmilt maha. Teisitimõtlejad kuulutatakse "rahvavaenlasteks". Karistusaparaati tugevdatakse ja antakse neile volitusi.

Putini võimu hoitakse tääkide ja kumminuiadega. Siseministeerium, rahvuskaart ja eriteenistused saavad uued võimalused iga venelase kontrollimiseks – praktiliselt iga inimese tegevus salvestatakse.

Politsei ja rahvuskaart hakkavad aktiivselt värbama sõjaveterane. Kõik, mida nad sõjas tegid, teevad nad ka Venemaa elanikkonna suhtes.

Karistamise praktikat laiendatakse mitte tegudele, vaid tegude potentsiaalile: denonsseerimisega, sotsiaalvõrgustike jälgimisega, "ennetuslikel eesmärkidel". FSINist saab Venemaa üks mõjukamaid agentuure.

Föderaalne karistusamet laiendab Venemaa kodanike "vastuvõtu" võimalusi. See "sorteerib" järsult suurenenud vangide arvu. Poliitilised istuvad karmides tingimustes. Ülejäänud saadetakse sõtta või sunnitööle.

FSIN allub otse presidendile. Pikas perspektiivis saab teenistusest Putini isikliku võimu oluline tugisammas ja vahend tema kaitseks katsete eest seda võimu ära võtta või piirata.

Luuakse "Gulag 2.0" süsteem. Vastav teavitamis- ja korraldustöö juba käib. Gulagi taaselustamise ideid arutatakse juba televisioonis ja valitakse laagrite asukohti (Shoigu "viis Siberi linna" pole muud kui laagrite infrastruktuuri korrashoid). "Digitaalse Gulagi" loomist kiirendatakse järsult.

Tõeline Gulag on mõeldud režiimile potentsiaalselt ohtlikele venelastele. Ülejäänu jaoks - "digitaalne Gulag".

Ametivõimudel on juurdepääs elanikkonna biomeetrilistele andmetele, kõikide valvekaamerate salvestistele, töötatakse selle nimel, et Gosuslugi digiplatvorm muutuks totaalse valve instrumendiks ning plaanis on kasutusele võtta "digitaalrubla", mille igasugune liikumine jälgitakse.

Denonsseerimine, kontrollimine, ahistamine ja täielik kontroll muutuvad normiks. Lähenemisviis "mõista hukka, muidu mõistavad nad teid hukka!" rakendatakse aktiivselt töökollektiivides, leibkondades ja mitteametlikes rühmades.

Igasugune algatus või tegevus surutakse maha ja karistatakse.

Riik "sulgub" ennast. Välised kontaktid vähenevad järsult. Tulevikus - väljasõiduviisade kehtestamine. Kõik on sunnitud elama nii, nagu võimud tahavad. Venemaa muutub sarnaseks Iraani ja Põhja-Koreaga.

"Traditsiooniliste väärtuste" järgimine muutub kohustuslikuks. Võimud kontrollivad isegi venelaste isiklikku elu.

Ametlikult tagakiusatavate kodanike ring laieneb. Peale LGBT ja poliitilist opositsiooni võivad repressioonide alla langeda kõik teised kategooriad – etnilised ukrainlased, juudid, krišniidid, mängurid ja muud "mittetraditsioonilised" kategooriad.

Putini kultus muutub veelgi obsessiivsemaks: portreed tänavatel ja hoonetel, uurimused tema kõnedest koolides ja ülikoolides, kohustuslikud tsitaadid ajakirjanduses ja avalikud truudusevanded "rahvusliidrile".

Põhiline peaks olema . Keda peaks uskuma, kas miskit Ukraina baba umbluud, või näiteks Heremit, kes reaalset ohtu enne 3-5 aastat ei näe ja seda ka siis, kui Ukrainas peksa saadakse.

ruger kirjutas: ↑16 Mär, 2024 20:07Mis muutub orkistanis peale "valimisi"? Hinnang UKR siseministri nõunikult Anton Geraštšenko'lt.

Poliitikutele meeldib rääkida, et Eesti pole kunagi olnud nii hästi kaitstud kui praegu. Teie olete öelnud, et Euroopa julgeolekuolukord pole kunagi olnud nii halb. Kui tihti olete ministrilt pragada saanud, et ei tohi inimesi hirmutada?

Olen kuulnud küll seda juttu, et õhutate siin sõda. Need inimesed, kes nii räägivad, omistavad avalikkuses sõna võtjatele keskaegse kirikuõpetaja kuvandi, justkui annaks asjadele tähenduse keegi, kes kõneleb kantslist. Tegelikult saavad Eesti inimesed täiesti adekvaatselt aru, missugune on asjade seis. Selle pärast ma ei muretse.

Meie ja kaitsevägi ei ole mingid sõjablogijad. Meie asi ei ole tänastest sündmustest tõde otsida ja ajalooraamatusse raiuda. Meie tegevus on keskendunud sellele, mis juhtub homme. Kui näeme, et foon muutub ohtlikumaks, siis veename liitlasi, et on vaja tegutseda. Täna sünnivad Eesti riigikaitses need asjad, mis otsustati kaks-kolm aastat tagasi. Kolme aasta pärast saavad teoks need, mida otsustame täna.

Lääneriikide üldine arusaam ütleb, et Venemaa föderatsioon taastab oma sõjalise võimsuse kolme kuni kaheksa aastaga. Arve leidub igale maitsele, aga umbes sellise ajaga jõuab Venemaa uuesti tasemele, et rünnata. Nüüd on valida, kas arutleda, missugune arv täpselt õige on, või teha kiiresti korda oma ja NATO liitlaste kaitse. Me teeme seda teist. Riigikaitse mõte pole mitte sõtta rutata ega fatalistlikult ajaloo lõppu oodata, vaid sõda ära hoida. Mõte on selles, et Eesti riik oleks turvaline koht, kus elada, kuhu kodu rajada, kus ettevõtteid luua. Et oleks enesekindel tunne: homme on igal juhul parem kui täna.

Hiljutise uuringu kohaselt ei pea 66% Eesti elanikke tõenäoliseks, et Venemaa meid lähema viie aasta jooksul ründab, 15% välistab selle täiesti. Kuidas see läheb kokku teie optimismiga, et inimesed teadvustavad ohtu?

Kui küsimus niimoodi esitada, et kas viie aasta jooksul ründab, siis ma ei arva ka, et tingimata ründab. Ohu- või turvalisustunnet ei ole võimalik täpselt mõõta. Minu meelest on oht, et Venemaa võib NATO-t rünnata, ebamugavalt suur.

Pandeemia ajal oli Eestiski tuhandeid inimesi, kes keeldusid end vaktsineerimast, sest kartsid sellesse surra. Selle tõenäosus on 1:4 000 000. Iga inimene teab kedagi, kes kardab lennata, sest lennuk võib alla kukkuda. Selle tõenäosus on 1:10 000 000. Ida poolt ähvardavat ohtu võib mõõta täringuviskega, st see on oluliselt suurem. Oht ei pruugi teoks saada, kuid see on ebamugavalt suur. Meie ülesanne on muuta see võimalikult väikeseks.

Enne Madridi tippkohtumist ajas meil kõigil selja märjaks peaminister Kaja Kallas, kui ta kirjeldas, mis juhtub, kui Venemaa meid ründab. Pärast tippkohtumist kinnitasite teie, et nüüd kaitseb NATO meid esimesest sekundist peale. Ent 5. artikli käivitamine vajab kõigi liikmesriikide nõusolekut ja see ei sünni ju sekundiga?

Teil on õigus. Sageli müstifitseerime NATO-t ja taandame ennast NATO-st rääkides valemist välja. NATO pole kodumasin, et vajutad nuppu ja 5. artikkel käivitub. NATO on poliitiline organisatsioon, kus otsuseid tehakse poliitilistest huvidest lähtudes.

Miks koondusid kõik lääneriigid Ukraina selja taha? Sest ukrainlased leidsid endas vapruse vastu hakata, asetada vabadus kõrgemale igapäevastest huvidest ja enda eest seista. Tõenäosust, et poliitiline soov meid aidata hakkab tööle esimesest hetkest, suurendab meie enda enesekindlus ja valmidus vastu hakata. See, kui meie kaitseväe juhatajal ei hakka hääl värisema, kui ta ütleb, et me valmistume sõjaks. Olen kindel, et ka järgmine kaitseväe juht ütleb selle nii kodus kui ka välismaal häbenematult välja, ja see süstib inimestesse enesekindlust. Kaitstakse neid, kes end ise kaitsevad.

Niisiis, pole õige rääkida esimesest sekundist. Me peame end kõigepealt ise kaitsma, ja nagu Martin Herem ütles: siis jõuavad õudused ka meie õuele.

Ei. Enne Madridi kehtis karistusheidutusmudel: kui NATO-le tullakse kallale, siis saame alguses natuke peksa, aga siis tuleb NATO oma võimsa malakaga ja lööb venelased välja. Kaja Kallas juhtis tähelepanu sellele, et keegi ei taha sellise riigi nahas olla. Vaadake, mis toimus Butšas, Irpinis ja mujal. See ei tähenda, et eelmine loogika oli läbini vale. Me ise ka uskusime sellesse. Mudelit sundis ümber tegema Venemaa võimetus olukorda hinnata. Me ei saa lõpuni kindlad olla, et nad ei ründa ka juhul, kui kindlalt kaotavad. Seetõttu tuli heidutushoiak muuta selliseks, et NATO hakkab sõdima esimesest hetkest peale. Ükski sõda ei alga eelhoiatuseta või üleöö. Toome väed varakult siia, paigutame osa varustust ette. Kogu NATO tegevus on suunatud sellele, et venelased näeksid: nad tõesti hakkavadki kohe sõdima. Niimoodi väheneb Venemaa föderatsiooni tahtmine meid rünnata. Nemadki ei taha sõda kaotada.

Vahel öeldakse, et kõige pimedam on enne koitu. Kas see kõige pimedam tund Vene-Ukraina sõjas on juba olnud või seisab alles ees?

(Mõtleb järele.) Sellest saab aru alles siis, kui koitma hakkab, aga praegu veel ei koida. Võimalus, et Ukraina sõja kaotab, on ebamugavalt suur. Läänemaailma ühtne toetus ei ole kahjuks rahaks konverteerunud. Me oleme sinnapoole teel, aga... Tavaliselt sünnivad otsused siis, kui toimub mingi eriti halb sündmus. Või kui asjad lähevad päriselt hulluks. Kui on näha, et tõesti ei ole kuhugi taganeda. Sellist asja ei ole Ukrainas veel juhtunud. Seda on küüniline öelda, aga selleks, et asjad läheksid paremaks...

... peavad nad enne minema halvemaks?

See on võidu anatoomia juures paratamatu. Kas halvemaks minek tähendab suuremaid territoriaalseid kaotusi Ukrainas, poliitilisi sündmusi Kiievis, sõnumeid Ühendriikidest või nn musta luige sündmust, pole selge. Euroopa pealinnade sõnumid julgeolekuteemadel muutusid näiteks oluliselt selgemaks pärast seda, kui Trump oli ühes kampaaniakõnes öelnud, et NATO 5. artikkel võib-olla ei kehti. See oli kõvem äratuskell kui kaks aastat verist sõda Ukrainas.

"Kui Venemaa kaotab sõja, siis meil pole vaja muretseda kolmanda ilmasõja pärast," ütles kolmapäeval Euroopa Ülemkogu istungi eel antud intervjuus Kallas mitmele meediaväljaandele, mille seas oli EUobserver. "Me tahame rahu, kuid me vajame jätkusuutlikku rahu ning rahu Venemaa tingimustel pole jätkusuutlik," seletas Kallas.

Eesti peaminister ütles, et peamine erinevus teise ilmasõja alguse ja praeguse hetke vahel on see, et Ukraina võitleb. "Seetõttu pole sõda laienenud kaugemale. Kuid kui Ukraina kaotab, siis see liigub kogu Euroopasse," ütles Kallas.

Kui Venemaa tuleb Ukrainast välja, siis kulub mõni aasta end ette valmistada. Mina arvan, et meil ei pruugi olla rohkem kui kolm aastat.