Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Veebr, 2023 15:39
Lambale ekstra, tegin natuke rehkendamist jooniste pealt (jutt on siis suurlinna oludest)
Võta Nukemap lahti, vähendab rehkendusvaeva -
https://nukemap.org/nukemap/
500 kT õhuplahvatus optimaalsel kõrgusel tekitab masstulekahjude vööndi suurusega umbes 54 km2
1 MT õhuplahvatus aga 82 km2
See ala tekib teatud kaugustel epitsentrist (teatud ülerõhu vahemikes), sellest lähemal kustutab lööklaine tulekahju ja sellest kaugemal pole soojuskiirgusel piisavalt jõudu
Optimaalne kõrgus erinevate mõjude maksimeerimiseks varieerub, lisaks sõltub see pommi võimsusest. Sinu rehkenduse tulemustest on näha, et panid mõlemad pommid plahvatama samal kõrgusel, mis ei ole tegelikult optimaalne kummagi jaoks ning said 2x võimsust kasvatades 1,5x suurema kahju. Õigesti optimeerides on 500 kt puhul vastav ala 98 km² ja 1 Mt puhul 155 km² ehk 2x suurema plahvatuse peale saaks natuke rohkem, umbes 1,6x suurema kahju. Et aga võimsuse kasvades läheb see kõrguse optimum juba ebamõistlikult suureks ja oletatavasti tahetakse siiski tulekeraga ka midagi mõjutada, mitte lihtsalt võimalikult suurt ala laiali ja põlema lükata, siis reaalselt plahvataks pommid maapinnale lähemal (ebaoptimaalsel) kõrgusel ja suurema pommi efekt seega suhteliselt veel väiksem. Seetõttu pole arvatavasti tegeliku konflikti korral 500+ kt pommidega tarvis arvestada.
Kuna lõplik mõju sõltub maastikust ja ehitiste konstruktsioonist, siis kasutades Trummi arvutuskäiku ning lõhates kõik pommid maapinnast samal kõrgusel, on mõistlik ühe 500 kt pommi asemel kasutada kolm 100 kt pommi, mis koos põhjustavad oluliselt rohkem kahju suuremal alal (64 vs 54 km² pluss 3x tulekera) kui üksik 5x võimsam pomm. Lisaks - ühikuna kasutame siin ikka tonni (t) mitte teslat (T).
Niiet sõltub küll võimsusest. Jaapani linnad oma kergest põlevast materjalist "elamutega" on erandlikud, seal võis see peale pauku kõik ära põleda. Eespool on näide siiski tänapäeva asustusest, mis on märksa vähem süttivam ja mis on ehitatud suuremate vahedega. Kuidas see masstulekahju hüppaks näiteks üle Sõpruse puiestee Linnu tee risti lähedal Tallinnas?
Jääb veidi arusaamatuks, mida sa siin järjepidevalt jaurates ja iseendale vasturääkivaid väiteid esitades tõestada üritad. Jaapanis põles kõik väga hästi, aga näed, Nagasakis ei põlenud, sest maastik ei sobinud? Tänapäeva linnad ei põle, aga samas põlevad ka, sest pomm on nii vägev? Kui vaadata neid teadlaste mudeleid, mille kohaselt sinu arvates tuumatalv peaks tulema, siis need keskenduvad kõik justnimelt tulekahjudele, plahvatus viskab küll tolmu õhku, aga selle hulk ei ole märkimisväärne.
Võtame siis ühe teadustöö ette ja vaatame, mida muuhulgas kirjutatakse.
https://web.archive.org/web/20110928005 ... 3-2007.pdf
Kogu nende mudeldamine põhineb eeldusel, et toimub sada 15 kt plahvatust, kuna Hiroshima on sisuliselt ainuke reaalne näide, mille andmed saab aluseks võtta. Sinna juurde tuleb märkus, et selliste mikroplahvatustega eritub kilotonni kohta 100 korda rohkem suitsu kui suuremate (tänapäeval tõenäolisemalt kasutatavate) pommidega.
However, the amount of smoke per kt of yield is 100 times greater for small yield weapons than for large yield weapons because fuel loading in city centers is much higher than the average over urban-suburban fuel complexes. In scenarios with large numbers of high yield weapons, many detonations either overlap or impact sparsely populated regions with very low fuel loadings.
Järgneva lõigu alusel saame järeldada, et korrates sada Hamburgi või Dresdenit võiks tulemuseks olla sama kliimaefekt, mis saja mikrotuumakaga. Kas see oleks tavarelvadega tehtav? Kindlasti oleks tehniliselt võimalik, kui selleks oleks poliitiline tahe. Eeldame, et sellist poliitilist tahet ei ole.
There were several mass fires during WWII. The best known of these were in Dresden, Hamburg, Tokyo, Hiroshima and Nagasaki. While the Dresden, Tokyo, Hiroshima and Nagasaki fires occurred within a few months of each other in 1945, the Hamburg mass fire occurred in 1943. These five fires potentially placed 5% as much smoke into the stratosphere as our hypothetical nuclear fires.
Ja lõpuks antud teaduse kõige nõrgem koht, mida nad ise tunnistavad.
The major uncertainties, however, are likely in our choices of scenario. We have considered only the casualties in urban zones, and we have assumed they would be attacked on the basis of population. Instead, one might target as many cities as possible irrespective of population in order to spread the damage, or target those with important economic assets. Military targets likely would also be to be attacked, but we have not included them in our analysis.
Kui enamus pomme suunatakse hoopis vastase raketišahtide ja muude vähemasustatud piirkondades asuvate objektide pihta, on tulemused ilmselt hoopis teistsugused. Täitsa kindel võib olla, et kui mõnel osapoolel tekib suitsiidne tahtmine muuta planeet elamiskõlbmatuks, siis saab ta seda teha. Teisalt aga saab pidada ka "piiratud" tuumakonflikti, mille kliimamõju jääb tagasihoidlikuks. Mitte et ma tahaks seda järele proovida, aga vale on väita, et igasuguse tuumasõjaga kaasneb koheselt tuumatalv ja kolm neljandikku inimkonnast sureb nälga.