Olen saand muude tegemiste vahel kiirelt yle lugeda SKAKI-ga liituvad lingid.
1. Julgeoleku poliitika alused:
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... 1273662300
Väljavöte protokollist:
"Eelnõu menetlusprotsess on olnud positiivseks näiteks erakondadeülesest poliitilisest üksmeelest julgeoleku küsimustes. Ma loodan, et meil õnnestub selles valdkonnas väljakujunenud head poliitilist kultuuri sama edukalt hoida ka tulevikus."
Köik kohalolijad hääletasid poolt. Mis iseenesest on lootustandev märk.
2. SKAK
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13127748
ehk Vabariigi Valitsus, korraldus, Jõustumise kpv. : 22.01.2009
«Sõjalise kaitse arengukava 2009–2018» heakskiitmine
Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2009.
Paistab, et jahh, siin ei ole teisi osalisi kuskil näha. Risk, et asi vöib mina taas "entel - tentel-i" peale tagasi. Tösine risk.
Kui miski uus valitsus ikka päris uue SKAK- kokku keevitab on asi ikka hull kyll.
Kokkuvöte:
Poliitiline kokkulepe ja parlamendis arutelu ja kinnitamine oleks väga positiivne areng, sest kui uus valitsus miski muu välja käib, on asi ikka väga jama.
Sellise arengu korral miskit töö tulemust kaitseminnist tahta on kahtlane.
Mida teha?
Mine ja hakka vöi rahuaja riigikaitse seadust muutma kodanikualgatusena selles punktis.?
Kui nyyd lepime kokku et jätkame asjalikul liinil ja ilma emotsioonidetta, siis kysin, et see "Vana SKAK" :
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=730333"
SÕJALISE RIIGIKAITSE ARENDAMISE PRIORITEEDID
13. Sõjaline riigikaitsesüsteem peab kas iseseisvalt või koostöös liitlastega tagama järgmiste põhivõimete pideva ja kvaliteetse olemasolu prioriteetsuse järjekorras:
– õhukaitse (sh õhuseire ja õhuturbe) teostamise võime Eesti õhuruumi puutumatuse demonstreerimiseks;
– sõjaliste operatsioonide teostamise võime väljaspool Eesti territooriumi (sh osalus terrorismivastases võitluses);
– Eesti territooriumil kaitseoperatsioonide teostamise võime, k.a koos liitlasvägedega;
– esmane iseseisev kaitsevõime (k.a liitlasvägede saabumise tagamise operatsioonide läbiviimise võime;
– HNS teostamiseks vajalik infrastruktuur, mis katab saabuvate vägede vajadused;
– HNS operatsioonide võime, mis sisaldavad kaitsejõudude tegevust toetuse osutamisel saabunud vägedele;
– koostöövõime liitlasvägedega;
– võime vahetada julgeoleku- ja kaitsealast informatsiooni NATOga ja NATO liikmesriikidega;
– tsiviilvõimudele abi osutamise võime eelkõige Kaitseliidu baasil;
– võime teostada miinipuhastus- ja -tõrjeoperatsioone Eesti territoriaalvetes.
Et kui see esmane kaitsevöime seal ikkagi kirjas on, siis miski alusdokument: kaitseminnile ju oli?
Samas aga, möönan et see vana SKAK ei ole kyll dokumendina haldussuutlikkuse vöi riigikaitse aluste kullafond.
Esimene vastuolu on juba siin:
1. Käesoleva dokumendi koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2003. a istungil (protokoll nr 9) tehtud otsus ««Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010» koostamine», mille kohaselt tuli aluseks võtta NATO kaitseplaneerimise protsessi raames esitatud väevõimekuseesmärgid ja lähtuda järgmistest soovitustest:
– pöörata Eesti kaitsejõudude arendamisel peatähelepanu NATO kõikideks operatsioonideks võimeliste ja NATO kriteeriumidele vastavate ümberpaigutatavate (deployable) üksuste väljaarendamisele;
– tagada NATO operatsioonide ja õppuste läbiviimiseks vajaliku vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support – HNS) väljaarendamine Eestis;
– täpsustada territoriaalstruktuuri ülesandeid, vähendada oluliselt selle suurust ja väljaarendamiseks vajalikke ressursse;
Ylesanded olid siis nagu köigest:
OPERATIIVSTRUKTUURI SÕJALISED VÕIMED
26. Ajavahemikul 2005–2010 väljaarendatavad sõjalised põhivõimed:
– Kiirreageerimisvõime määratud üksustega operatsioonide teostamiseks
– Võime osaleda pikemaajalistes rahvusvahelistes operatsioonides väljaspool Eestit kuni 250 inimese suuruse kontingendiga ja ühe miinitõrjelaevaga
– Võime teostada operatsioone ümberpaigutamisvõimelise pataljoni taktikalise grupiga
– Maismaaoperatsioonide teostamise võime Eesti territooriumil koostöös liitlasvägedega
– Õhukaitseoperatsioonide läbiviimise võime ning õhuturbe osas toetuse tagamise võime
– Miinitõrjeoperatsioonide teostamise võime
– Rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate üksuste logistilise toetuse tagamise võime
– Operatiivstruktuurile logistilise toetuse tagamise võime piiratud mahus
– Piiratud võime juhtida operatsioone Eesti territooriumil
– HNS operatsioonide teostamise võime ja liitlasvägedega koostegutsemisvõime
Ylesandeid tuleb nagu kyllusesarvest, ja tegema peab seda "vähendatud" koosseisuga.
See tundub mulle kyll nii segasena, et selle täitmiseks peab södur olema kokk, sidemees, kingsepp, kuulipildur, taktikalise grupi ylem ja valdama ingliskeelt, pastude höimude dialekte ja teostama söjaväepolitsei ylesandeid sadamakaitsel.
Siin tekib juba tahtmine nöustuda Corvusega, et vanas SKAK-is "kava" kaitseminni jaoks on ysna "ähmane", kuna sisaldas vasturääkivusi.
On nyyd kellelgi ettepanekuid, mida tegema siis peaks ja mida on tavakodanikul vöimalik teha, et selles asjas saaks miski sisepoliitilise yldrahvaliku, kokkuleppe, niii öelda parlamentaarse toe asjale taha?
On ju oht et päevapoliitika pärast tahab töesti seda keegi kunagi tuunima hakata ja nagu eelpool juttu, me oleme seda juba näinud. Enam ei tahaks.
Reaalselt, kui Skak on praegu juba olemas valitsuse otsusega, siis lihtsalt niisama koalitsioon seda riigikokku ei taha vist saata. Arvatavasti on neil muid ajsu kyllaga, millega tegelda.
Kaalumiseks oleks siis dialemma :
Risk: SKAK, mis juba olemas, kastreeritakse vöi yritatkse pöhja lasta
Vöimalus: Samaselt Julgeoleku poliitika alustega saavutada konsensus, poliitiliselt stabiilne keskkond, köik saaks rahulikult oma tööd teha.
Eesti poliitolukorda praegu, enne valmisi, ei oska ma mitte kui kudagit sellisesse analyysi sisestada. Isiklik arvamus on, et poliitiliste parteide koostöö on praegu pigem ebatöenäoline. Kuigi oleks huvitav teada parteide ja rahvaesindajate käitumist antud kysimuses, oleks kaalul ikka jube palju.
PS siinse teema jaoks oli see vist küll OT
