www.militaar.net

Katse online.ee-st raha teenida kasutajatelt olukorras, kus 10-st eestlasest 8-l on gmail ja see jookseb ka nutiseadmesse, on surnult sündinud äriidee. Pange tähele, sügisel pannakse see keskkond kinni, kuna kliente lihtsalt pole (või tehakse uuesti tasuta).

Ja sellele eesti.ee kontole maksta maksumaksja rahast peale ei tundu ka mõttekas, kui kasutajaid on võimalikest 600-st tuhandest alla 20 000.

Dr.Sci kirjutas: ↑10 Aug, 2023 7:53

AMvA kirjutas: ↑10 Aug, 2023 7:45

Rebane11 kirjutas: ↑09 Aug, 2023 22:50 Kas ma oma eas, kui ma ei osta enam rohelisi banaanegi, pean neid nüansse teadma?

võiks

Ma saan aru et akf AMvA on tubli, teab kõiki seaduseid ja nüansse peast ja peab nendest kinni

Sinu oma meiliaadress ja teadmine, mis selle taga on, on võrdne seaduste tundmisega? Nu-nuu.

Nii eesnimi.perenimi@eesti.ee kui isikukood@eesti.ee olid mõlemad aliased, mis suunati inimese poolt valitud aadressile. Isikukood@eesti.ee jääb küll käibele aga saata saab sellele aadressile ainult riik. Mina olin igatahes see tüüp, kel kõik arved ja lepingud olid seotud eesti.ee aadressiga, sest mine seda Gmaili tea, äkki blokib mind mingil iks põhjusel või siis otsustab tasuliseks minna vms...

Peeter kirjutas: ↑09 Aug, 2023 20:14 Muideks, ka e-valimiste teenust tellitakse erasektorist ja ka e-valimiste programm ise on eraomand.

Palun viidet selle väite alla.
Olles üle veerand sajandi IT-d teinud, läbinud muuhulgas hulgem "IT ja õigus" tüüpi koolitusi, siis võtan end pädevaks ütlema, et "loodud IT lahendus on kellegi oma" omab päris palju varjundeid. Tänaseks võib vist öelda, et valdav osa riigile tehtud lahendustest langeb laias laastus lahtrisse "loodud koodi/lahendusega võib riik pärast riigile üle andmist teha mis heaks arvab aga riigil ei ole ainuõigust loodud lahendusele/koodile". See viimane on oluline muutus võrreldes ca 15-20 aasta taguse ajaga, kui riik nõudis just ainuõigusega lahendusi. Probleem ainuõigusega on, et lahenduse looja ei saa sellisel juhul kasutada vabalt kasutatavaid valmis tükke. Ehk kogu lahendus tuleb nullist kirjutada. Tänapäeval seda üldiselt ei tehta - tüüpiliselt kasutatakse valmis avalikke tükke kus võimalik. Oluliselt kiirem, odavam ja laia kasutuse tõttu tõenäoliselt ka töökindlam.
Kiire näitena hetkel minu ees oleva süsteemi dokumentatsioonist:

Backend modules validate email addresses via org.apache.commons.validator.routines.EmailValidator annotation.
For details on the implemented regular expressions, refer to https://github.com/apache/commons-valid ... dator.java.

e-valimiste programm ise on eraomand.

Lollimat väidet pole ammu lugenud.
Riigi infosüsteemi amet on erafirma?
Aga kui spetsialist (majandusteadlane, IT-spetsialist ja füüsikaprofessor) nii ütleb, ju siis on.

Ühele parteile on need e-valimised pinnuks silmas (uhhuud ja vanenõuteoreetikud riiki ju ei usalda), sestap toodetakse meediasse selleteemalist laimu.

Some kirjutas: ↑10 Aug, 2023 10:35 Nii eesnimi.perenimi@eesti.ee kui isikukood@eesti.ee olid mõlemad aliased, mis suunati inimese poolt valitud aadressile. Isikukood@eesti.ee jääb küll käibele aga saata saab sellele aadressile ainult riik. Mina olin igatahes see tüüp, kel kõik arved ja lepingud olid seotud eesti.ee aadressiga, sest mine seda Gmaili tea, äkki blokib mind mingil iks põhjusel või siis otsustab tasuliseks minna vms...

Kui inimene otsustab normaalse tasulise teenuse asemel lasta liugu tasuta asjadega, siis selle juurde käib kahjuks risk, et ühel hetkel kaob asi. Või muutub tasuliseks. Sellise tasuta teenuse pidaja enamasti vastutab ka suht vähese eest.

Mailidomeeni ülalpidamine paraku pole tasuta, google lihtsalt ristsubsideerib seda gmaili reklaamirahadest. Serveriruum, elekter, IT tegelaste palgaraha - kõik maksab.

No hot.ee ja ka eesti.ee teenused olid nii kaua tasuta, et kindlasti tekkis inimestel õigustatud ootus, et nii jääb. Ja jutt tasuta liugu laskmisest tundub kummaline ja kohatu. Maksumaksjad oleme me kõik ja midagi võiks ka vastu saada.

Mitte kellelgi ei saa tekkida õigustatud ootust, et talle midagi tasuta pakutakse. St. ootus võib küll olla, aga mitte õigustatud. "Õigustatud ootus" on kindla sisuga juriidiline termin.

Kui oled tubli 30 aastat midagi kasutanud, siis ikka midagi tekib. Ja riigiportaali koha pealt, me kõik maksame riigi toimimise eest.

Rebane11 kirjutas: ↑10 Aug, 2023 17:50 Kui oled tubli 30 aastat midagi kasutanud, siis ikka midagi tekib. Ja riigiportaali koha pealt, me kõik maksame riigi toimimise eest.

Ses mõttes olen nõus küll, et isegi kui see on juriidiliselt ebakorrektne ja õigustamatu, siis 30 aastaga ikkagi ootus tekib. Samamoodi sellega, et vanemad (kelleks ma akf Rebane11'st muidugi ei pea, küll aga oma 80++ ema) - aga ka väga paljud nooremad - inimesed ei pruugi teada kõiki oma kasutatavate teenuste peensusi. Ei peagi teadma - ka mina ei viitsi lugeda kilomeetriseid google'i lepingu muudatuste inglisekeelseid tekste.

Üks mis kindel - ettevõtjal on õigus teenust ja selle hinda muuta. Sama kindel on see, et pikas perspektiivis on ettevõtjale endale kasulikum, kui ta teeb seda nii, et klientidele (või vähemalt mitte enamikule) ei jää selle tagajärjel mingit okast hinge.

Selle foorumi ülalhoidmine maksab ju ka midagi?
Kellele kaevata, kui kinni pannakse?
Akvaristi foorum pandi mingi aeg kinni, sest kasutajad eriti polnud, enamus kolis facebooki gruppidesse, eks @eesti.ee aliastega ju sama lugu (kasutajaid vähe).
Ebameeldiv on, aga mis sa teed, elu on selline

aksel90 kirjutas: ↑10 Aug, 2023 19:19 ...
Üks mis kindel - ettevõtjal on õigus teenust ja selle hinda muuta. Sama kindel on see, et pikas perspektiivis on ettevõtjale endale kasulikum, kui ta teeb seda nii, et klientidele (või vähemalt mitte enamikule) ei jää selle tagajärjel mingit okast hinge.

Antud juhul oli ettevõtjaks Eesti riik, kes tegi oma kodanikule asjaajamiseks viisaka aadressi eesnimi.perenimi@eesti.ee ja nüüd ütleb, et vaadake ise, et kuidas edaspidi hakkama saate.

See tähendab, et riigil oli mingigi võimalus oma kodanikuga otse kontakti võtta aga nüüd kaob seegi.

Kuna kodanikul puudub kohustus omada ja regulaarselt külastada oma e-posti aadressi, siis millise digitaalse kanali kaudu kavatseb riik edaspidi oma kodanikega suhelda?
Kuidas teatab oma kodanikele näiteks maksunõuetest, planeeringute korraldamisest või väkke kutsumisest, kui inimene ei taha teateid kätte saada?

Smith kirjutas: ↑10 Aug, 2023 19:27
Kellele kaevata, kui kinni pannakse?

Küsi kasvõi naabritelt. Kindlasti on mõnel vaja kaevata, saadki kohe appi minna.

Okkaks seda nimetada on vist palju, aga nende mõne erakirja ja arvete eest maksta raha on ka liigne. Arved lähevad nagunii otsekorraldusega. Olen küll püüdnud olulistele inimestele ja asutustele anda oma uued kontaktid, aga kindlast midagi jääb kahe silma vahele.