Mürskude tootmisest

[Some]

Üritasin siis neid Põlisrahvaste tüüpe üles leida, ametlikult neid nagu ei eksisteeri, küll aga nende esindajad valimistel teistes erakondades. Nimelt EKRE ja Plaan B.
https://maarahvas.ee/kov2025/
Meie armas Sven Sildnik kah Pärnumaal kandideerimas.

[Xender]

Tegelikult on Veskimäel teatud mõttes õigus.

Meil vast polegi mõtet mürskusid toota - pigem oleks kõige mõistlikum keskenduda põlevkivist lõhkeaine tootmisele, arvestades selles osas väiksemat konkurentsi euroopas, võiks teoorias turgu olla isegi mingitele veidi suurematele kogustele + tegemist on universaalsema asjaga - lõhkeainet vajab kõik mis pauku teeb.

Laskemoonaga oleks aga nii, et seda euroopas oleks üsna keeruline müüa (pea kõik toodavad ise) ning kui teha näiteks Rheinmetall-iga koos, siis võib juhtuda, et ka eksportimine muutub keerukaks, tänu poliitilisele mõõtmele (oleneb saksamaa huvidest).

[Kilo Tango]

Tegelikult on Veskimäel teatud mõttes õigus.

Meil vast polegi mõtet mürskusid toota - pigem oleks kõige mõistlikum keskenduda põlevkivist lõhkeaine tootmisele, arvestades selles osas väiksemat konkurentsi euroopas, võiks teoorias turgu olla isegi mingitele veidi suurematele kogustele + tegemist on universaalsema asjaga - lõhkeainet vajab kõik mis pauku teeb.

...

Miks just põlevkivist? Milliseid eeliseid annab põlevkivi lõhkeaine tootmisel? Minu arvates ei mingeid.

[sg01]

Tegelikult on Veskimäel teatud mõttes õigus.

Meil vast polegi mõtet mürskusid toota.

Ma kaldun arvama, et erinevalt Lätist ja Leedust jäävadki need mürsud meil tootmata. Asjaga venitatakse lootuses, et Ukrainasse saabub peagi rahu ja neid mürske ega tootmist ei lähegi meil enam vaja.

[Xender]

Miks just põlevkivist? Milliseid eeliseid annab põlevkivi lõhkeaine tootmisel? Minu arvates ei mingeid.

Põlevkivist tootmine ei annagi midagi muud, kui kohaliku põlevkivi veidi rohkem väärindada, kui seda Narvas ahju kühveldada.

Peamine probleem mürsutootmisega on see, et meil pole lihtsalt endal mingit erilist nõudlust - praeguse suurtükkiväe pargi juures oleks meil sõjaaja kuu ajaline varu isegi üsna korralikult ülehinnates nii max 150K mürsku. See oleks tehase nii mõne aasta tootmismaht. Mis saab peale seda? Õppustel kulutatakse meil kui palju? Heal juhul tuhatkond, kui sedagi aastas.

Meil puudub ka korralik strateegiline sügavus, et mingeid suuri varusid oleks mõistlik tekitada - juba 150K mürsu hoiustamine, valvamine, hajutamine jne läheb iga aasta üsna kulukaks.

Ega Lätis - Leedus, pole suuremat suurtükkiväge. Seega pole ka neil kuhugi neid mürske väga panna. Seega me võime vabalt ka neilt osta.

Sõja ajal aga on küsitav, kui kaua sealt mingit toodangut tuleks.

Selles osas oleks mõistlik, et Balti riigid leppiks omavahel kokku, mida igaüks tegema hakkavad, mitte, et me dubleeriks üksteist ilma igasuguse kasuta. Seega ma mürskude tootmise osas ei näe lihtsalt väga suurt sisu olukorras, kus omatarve oleks üsna väike ning kõik teoreetilised kliendid toodavad või hakkavad varsti ka ise tootma.

Lõhkeaine aga on oluliselt mitmekülgsema rakendusega - seda läheks nii mürskudesse, miinidesse, rakettidesse kui ka droonidele. Samuti on selle transport kallis ning tootjaid vähe. Ühesõnaga oma piiratud ressursside kasutamisel näeks ma pigem ideed see sinna suunata.

[aj1972]

sõjaaja kuu ajaline varu ????

Minul küsimus kas sõdime kuu ja mis siis anname alla või võidame? Äkki paar päeva jääb puudu? Lätist sõjaajal ei saa järelikult ei saa kuskilt?!

[Madis Reivik]

Põlevkivi on TNT jaoks täiesti mõttetu tooraine, arvestades vajalikke koguseid oleks lihtsam seda naftast pruulida.

Või siis ehitame analooge mitteomava väävelhappe ja lämmastikhappe tehase

[Kilo Tango]

Põlevkivi on TNT jaoks täiesti mõttetu tooraine...

Nagu enamuse muude asjade jaoks. Ettekujutus, et põlevkivi on midagi väga erilist on meie rahvusliku eneseuhkuse, mitte keemia ja füüsika tulemus.

[Kapten Trumm]

Teooria: alati on odavam osta mõnelt kogemusega tootjalt.
Praktika: eelmine aasta antud lisaraha eest suurekaliibrilise moona jaoks pole meie lattu ainsatki mürsku jõudnud, sest maailma tootjad on 120% tellimstega koormatud ja järjekord on 2-3 a pikkune. Jõudnud pole seepärast, et vahepeal on tekkinud aastatepikkused järjekorrad, kuhu Eesti end siis rahapakkidega sättis.

Seepärast ongi vaja, et kui 2a pärast hakatakse idapiiri taga sõjatrummi taguma ja avastame, et 150 tuhat mürsku on järsku ebapiisav, siis on võimalik antud tehas sundkoormata ja panna kiirkorras (meile) juurde tootma, ootamata ära, kuni nt Rheinmetall end laiendama hakkab.

Nafta vms sissevedu aga on lihtne läbi lõigata. Põlevkivi oma mitte.

[Kapten Trumm]

Peamine probleem mürsutootmisega on see, et meil pole lihtsalt endal mingit erilist nõudlust - praeguse suurtükkiväe pargi juures oleks meil sõjaaja kuu ajaline varu isegi üsna korralikult ülehinnates nii max 150K mürsku. See oleks tehase nii mõne aasta tootmismaht. Mis saab peale seda? Õppustel kulutatakse meil kui palju? Heal juhul tuhatkond, kui sedagi aastas.

See on tüüpne kaitseametniku mõttekäik - kus riigikaitse on peamiselt mainekujunduslik, mitte sõjaline probleem.
Paraku aga see lähenemine aegus hetkel, kui USA väed paanilises vormis A-stanis lahkusid.
Täna enam ei ei pela - kahju, et sellest aru saamine nii kaua võtab.

Mina ütleks, et suurtükituli tangenti tõstmise kaugusel on üks tugevamaid asju, mis meid kaitseb. Jalaväe ülesandeks on mitte verd valada, vaid kujundada vastane sobivaks sihtmärgiks (kujundav tegevus) ja STV lõpetab selle (otsustav tegevus). See aga tähendab 1. palju relvi või võimet lasta palju metalli välja 2. rikkalikke moonavarusid.

[Madis Reivik]

Vaatame koguseid.. pakun puusalt et ühe mürsu KEEMILISEKS tooraineks vaja 20liitrit naftat. Miljon mürsku, 20 000 tonni. Ei ole nii müstiline kogus, saab ladustada ja puha.

[Walter2]

Põlevkivi on TNT jaoks täiesti mõttetu tooraine, arvestades vajalikke koguseid oleks lihtsam seda naftast pruulida.
Või siis ehitame analooge mitteomava väävelhappe ja lämmastikhappe tehase

Ennevanasti sai lõhkeainet ka tselluloosist/puidumassist - kas moodsal ajal enam mitte? Vahest õnnestuks käsi veel vahele panna enne kui Eesti metsad metanooliks või muuks rohepöörasuseks muundatakse.

[teeline35]

Selles osas oleks mõistlik, et Balti riigid leppiks omavahel kokku, mida igaüks tegema hakkavad, mitte, et me dubleeriks üksteist ilma igasuguse kasuta. Seega ma mürskude tootmise osas ei näe lihtsalt väga suurt sisu olukorras, kus omatarve oleks üsna väike ning kõik teoreetilised kliendid toodavad või hakkavad varsti ka ise tootma.

90-ndate algul avaldati 30-ndate lõpu EV materjale. Sealt kusagilt on meelde jäänud Joh. Laidoneri märgukiri või ettekanne tolleaegsetele otsustajatele. Tema seisukoht oli, et selline asi töötaks ainult rahuajal. Sõjaajal on kõigil endalgi puudus ja poolfabrikaadid ei liiguks riikide vahel, pigem püütakse ise valmis ehitada. Tuletan meelde, et Eestil ja Lätil oli omavahel liitlasleping sõlmitud.
Vaadates praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Juhul kui USA oma vägedega appi tulemas pole kukub NATO kokku kuna ülejäänud liitlastel pole eriti palju armeed. Itaalia ja Hispaania on eriti eredad näited. Kumbki ei tunne ennast ohustatuna ja ei kavatse sõjalise muskli kasvatamiseks eriti midagi ette võtta. Saksamaa teatas ju ka hiljuti läbi oma kaitseministri suu, et on Leedus eelpaigutatud ühe Brigaadiga oma kohustused täitnud ja rohkem pole midagi saata. Eks ülejäänud euroopa riigid on samas seisus. Peamiselt peame lootma iseendale ja igasugune lahingumoona tootmine aitaks vähendada ebameeldivat üllatust kui euroopa liitlaste kompaniid, pataljonid, brigaadid tulemata jäävad ning peamine abi saab olema julgustavad sõnad!

[TTA]

Ma ei mõista, kust tuleb see naiivne lootus, et Eestis laskemoona tootmine oleks midagi muud kui vaid rahuaegne teema? Või arvate, et jäetakse kasutamata võimalus see tehas esimesel võimalusel segi pommitada?

[Leo]

Sellest on varemgi juttu olnud, et lahingumoona sõjaaja varud on olnud väikesed ja Eestil pigem suuremad kui teistel NATO riikidel. Soome varude täpne seis ei ole muidugi avalik info aga need, kes teavad, ütlevad, et pool aastat katkematut lahingutegevust põhirelvasüsteemidel on miinimun, alla selle hakatakse närviliselt nihelema. Seda ei ole saavutatud ainult kõrgtehnoloogilistel relvasüsteemidel, sest lihtsalt ei ole raha, et igale TT ja ÕT-raketi laskeseadeldisele need sajad lasud korraga sisse osta, mis välja lasta kannatab. Teema juurde tagasi tulles ma arvan, et Eestis takerdutakse jällegi mingite seaduste ja reeglite rägastikku, mille tõttu siiani on lahingumoona tootmine väga keeruline ja tegelikult käiakse edaspidi ka Soomest laskemoona ostmas ja Poolas miinikestasid täitmas.