www.militaar.net

ahto42 kirjutas: ↑19 Sept, 2024 14:48 No, aga jalgrattad?

Kui palju need jalgrattad probleeme tekitavad, võrreldes tõuksidega?

AMvA kirjutas: ↑19 Sept, 2024 15:02

ahto42 kirjutas: ↑19 Sept, 2024 14:48 No, aga jalgrattad?

Kui palju need jalgrattad probleeme tekitavad, võrreldes tõuksidega?

Asi pole selles, kas vähe või palju, vaid printsiibis. Ja tegelikult võib jalgratturi tekitatud kahju minna rahalises numbris päris kopsakaks.

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Sept, 2024 12:09
Teiseks, mul on selline kahtlus, et küllap ka Bolti rendiautod ei oma kaskokindlustust. Kui süüliselt avarii teed, siis valmistu pensionifonde välja võtma.

Ei ole vaja pensionifonde torkida kui kellelgi midagi sellist on.
Vastutuskindlustus on selle jaoks ja rendiauto kindlustus on mõne krediitkaardiga automaatselt kaasas. Ehk juba krediitkaarti kuutasu hinna sees.

Nende tõukside ja muu mudru kindlustamist võib takistada suur kindlustusjuhtumite arv. Kui Bolti tõuksid oleksid liikluskindlustatud ja nendega päevas 10 kahjujuhtumit toimub läheb kindlustusmakse nii kõrgeks et ei Bolt ega rohepöörased jõuaks seda enam maksta. Bolt muidugi ei maksaks seda mitte kasumist vaid delegeeriks minutihinna sisse.

Praegult vastutab ikka kasutaja ja ei ole nii et alaealine sõidab auto ukse lömmi ja laiutab nõutult käsi. Alaealise tekitatud kahju hüvitavad lapsevanemad. Karistamine ja kahju hüvitamine on eri asjad . Mitte niiväga alaealisele aga kahjunõue ja lõpuks võtab kohtutäitur mobla käest ära. Ega siis süü ilma peale hulkuma ei jää.

vanahalb kirjutas: ↑19 Sept, 2024 21:01 ... Nende tõukside ja muu mudru kindlustamist võib takistada suur kindlustusjuhtumite arv. Kui Bolti tõuksid oleksid liikluskindlustatud ja nendega päevas 10 kahjujuhtumit toimub läheb kindlustusmakse nii kõrgeks et ei Bolt ega rohepöörased jõuaks seda enam maksta. ...

Mina Väga Väikese Aruga Karuna arvan, et just seepärast tulekski neile kohustuslik liikluskindlustus külge panna. Ausalt, mingit mõnu ma ei tunne alaealise *** vanemate väljaotsimisest ja siis nende käest (üsna lootusetust) kahjuhüvitise kättesaamisest.

"Takistuse" all mõtlen just seda et kohustuslik kindlustus pärsib rendifirmade äri. Mistõttu nad sellele vastu võitlevad ja otsustajatele raha maksavad. Võib-olla isegi kilekotiga.

Ega mina ka ei viitsiks alaealistelt raha pommida. Kui on mõni uuem ja kaskoga liikur küll siis kindlustusfirma tegeleb regressiga. Vanema masina puhul tavapärane kahju hüvitamine ja selleks on samuti spets firmad turul. Minu süda seda kurtmist vastu ei peaks et raha pole kohe üldse ja kas saaks natuke hinnast alla

ahto42 kirjutas: ↑19 Sept, 2024 8:02

Lemet kirjutas: ↑18 Sept, 2024 12:17 Huvitav, kui autole lajatab ülekäigurajal paremasse tagumisse ukseavasse sisse tõuks, siis milline peaks küll olema sealjuures autojuhi vastutus. Ma saan aru, kui tõuks saab löögi esitiiva nukalt, aga tagauks või tagatiib autol maha sõita...see tähendab ju, et sa üritad meelega autole pihta saada. Või lendad ümbrust vaatamata suurel kiirusel rajale.

Jalgrattur ju sama loll. Jalakäiatest ei räägigi, kui jookseb ülekäigurajal autoette/otsa.

Ega see kamikaze- drooni kombel auto külje rammimine ka jalakäijate poolt nii haruldane polegi. Kulgeb proua mööda kõnniteed, mina sõidan, õnneks aeglaselt, siis naesterahvas teeb äkitselt 90 kraadise pöörde ja kolaki vastu parempoolset esiust. Kõigi oma poekottidega. Autol ei midagi, proua sai ehmatuse osaliseks. Teisel juhul ma enne isegi ei näinud, kuni mürts käis. Nimelt noorherral oli väga kiire. Jällegi kahjudeta mõlemile. Kusjuures jalakäijate ülekäigurada polnud kummalgi korral läheduses mitte ollagi.

Teen siia teemasse ääremärkuse, et:
a) süüdlase otsimine/tuvastamine/karistamine
b) kahjunõuete esitamine
c) kindlustamine
on kõik eraldi teemad ja üks ei välista teist ja üks ei tähenda ka kohe teist. Igaüks on neist eraldi teema. Kui keegi on kellelegi kahju tekitanud, siis tuleb see kahju ka hüvitada kui seda nõutakse. Kui kellelgi on kahju tekitamisel mingi (oma) osa vastutusest ära kindlustatud (nt kas seadmed või tegevus või ka tegevusetus vmt), siis on see selle isiku asi, ja ei pruugi üldsegi laieneda kogu kahjujuhtumile, vaid ainult tema osale sellest juhtumist. Ja see ei tähenda, et "nüüd pole enam kellelgi teisel kah vaja tekitatud kahjusid hüvitada, sest kindlustus hüvitab kõikidele kõik kahjud".
Kes tekitab või põhjustab vmt, see ka hüvitab, või on tal see tekkimise-põhjustamise risk edasi kindlustatud.
Aga kes on süüdi ja kuidas ja keda ja mille eest seejärel karistatakse, on juba hoopis isejutt.

AMvA kirjutas: ↑19 Sept, 2024 15:02

ahto42 kirjutas: ↑19 Sept, 2024 14:48 No, aga jalgrattad?

Kui palju need jalgrattad probleeme tekitavad, võrreldes tõuksidega?

Osalevad samamoodi liikluses, sõidavad vastassuunavööndites jne edasi.

krijgsvolk kirjutas: ↑20 Sept, 2024 1:57

ahto42 kirjutas: ↑19 Sept, 2024 8:02

Lemet kirjutas: ↑18 Sept, 2024 12:17 Huvitav, kui autole lajatab ülekäigurajal paremasse tagumisse ukseavasse sisse tõuks, siis milline peaks küll olema sealjuures autojuhi vastutus. Ma saan aru, kui tõuks saab löögi esitiiva nukalt, aga tagauks või tagatiib autol maha sõita...see tähendab ju, et sa üritad meelega autole pihta saada. Või lendad ümbrust vaatamata suurel kiirusel rajale.

Jalgrattur ju sama loll. Jalakäiatest ei räägigi, kui jookseb ülekäigurajal autoette/otsa.

Ega see kamikaze- drooni kombel auto külje rammimine ka jalakäijate poolt nii haruldane polegi. Kulgeb proua mööda kõnniteed, mina sõidan, õnneks aeglaselt, siis naesterahvas teeb äkitselt 90 kraadise pöörde ja kolaki vastu parempoolset esiust. Kõigi oma poekottidega. Autol ei midagi, proua sai ehmatuse osaliseks. Teisel juhul ma enne isegi ei näinud, kuni mürts käis. Nimelt noorherral oli väga kiire. Jällegi kahjudeta mõlemile. Kusjuures jalakäijate ülekäigurada polnud kummalgi korral läheduses mitte ollagi.

Ülemuse kadund naisele jooksis samuti Kaunase pst'l mammi kapotile. Seal neid ületuskohti mitu ja see juhtus ca 15a tagasi. tookord olid nad rohkem reguleerimata kah.

Jalgsi liikuvate inimeste ja sõidukite kokkupõrked , juhtum Viljandi bussijaamast , küll ensv ajast , seisab buss platsil ja selle bussi vaskpoolsele küljepeeglile kõnnib otsa proua kes on saatja käevangus , bussijuht see peale andis härrale korralduse : "Võta oma lehm lühema keti otsa! ", oi küll oli naljakas .

Tõsisem lugu ka : Ma ei tea kes oli see suur "tark" kes eile õhtuse tipptunni ajal tellis teekatte markeerimise Tabasalu mäe all suunaga linnast maale Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna maanteel , ummik oli märkimisväärne , kui oli tegemist maanteeametiga siis ma ei imesta , kui kohaliku omavalitsusega , ahh , ega ka väga ei üllata .

Ma siiski arvan, et jalgratturitest on mingi mootorsõiduki juhtimisõigus palju rohkemaltel kui seda on tõuksirentijatel. Seepärast meil ei figureeri ka jalgratturite süül tekitatud õnnetused hommikustes politseiuudistes.

Jalgrataste ja tõukside kasutamisel tekkivate õnnetuste hulga erinevuse üks põhjus on nende mootori võimsuse juhtimise algoritmi erinevus.

EU's müüdavatel e-jalgratastel on keelatud käsigaasi olemasolu ja e-vedu sõltub pedaalide liikumise kiirusest ning juht reguleerib sujuvalt kiirust väntamise kiirusega.

Käsigaasiga juhitavat "jalgratta kujulist sõidukit" aga jaotatakse EU's juba minimopeedi klassi ja osades riikides loetakse seda jalgrattast erineva kategooria sõidukiks.

Tõuksidega on olukord erinev, sest kuna (noortele) ostjatele meeldib aktiivne kiirendus, siis tõuksidel kasutatakse "päästik"gaasi (kasutatakse kahte asendit, kas maas või põhjas) ja tõuksi käivitades liigub see kohe max kiirusel.
Tõuksil saab menüüst seadistada ka kiirusepiiraja (ca 8, 15, 25 (max) km/h) aga enamusel on käivitamisel saadaval kohe max kiirus ja piirkiiruse vähandamiseks tuleb selleks toiminguks menüüd näppida.

Oma võimsale tõuksile otsisin originaalse püstolpäästiku asenduseks minimopi käepideme, et see jätaks meelde viimati kasutatud (väikseima) piiramise seade ja oleks võimalik sujuvalt kiirust reguleerida, mitte ei hakkaks kohe max võimsusega kihutama, sest ega päikse käes ei ole lihtne ka pisikest spidomeetrit jälgida.
Kui spidomeeter asub tõuksil juhi "kõhu kõrgusel", siis on seda tiheda liiklusega linnasõidul praktiliselt võimatu jälgida.

E-rattaid tuuniva töökoja sõnul kasutavad ka kullerid oma e-jalgratastel pöidlagaasi on/off režiimis ja oldi päris üllatunud kui otsisin oma e-jalgrattale sujuva kiirusereguleerimise võimekusega käepidet.

eila nägin kuis noor liikus särtsutõuksiga käed lahti. hõõrus telefoni. seisis täitsa vasta lenksuposti ja põlvedega hoidis sellest kinni. kuda krt ta "gaasi" andis?

diesel kirjutas: ↑20 Sept, 2024 20:31 eila nägin kuis noor liikus särtsutõuksiga käed lahti. hõõrus telefoni. seisis täitsa vasta lenksuposti ja põlvedega hoidis sellest kinni. kuda krt ta "gaasi" andis?

Tavaline tõuksi (on/off) pöidlagaas on näiteks selline, millele kõhuga vastu toetades sõidabki masin (eelseatud) max kiirusega.

Tehnilistes andmetes märgitakse regulaatorile küll suur hulk vahepealseid asendeid aga kuna käik on väga väike, siis ikkagi kasutatakse piirasendites.

diesel kirjutas: ↑20 Sept, 2024 20:31 eila nägin kuis noor liikus särtsutõuksiga käed lahti. hõõrus telefoni. seisis täitsa vasta lenksuposti ja põlvedega hoidis sellest kinni. kuda krt ta "gaasi" andis?

Meie tõuksil saab püsika peale panna. Sõida kasvõi peapeal