2. leht 4-st
Postitatud: 22 Aug, 2007 16:52
Postitas kalleb
mul tuttav rääkis huvitava loo
oli vaja metsa teha,kõige odavam tööjõud siis kohtajärve venelased
pani elama kusagile tuttava juurde suuremasse majasse
raha kätte ei tohtinud anda-niikaua kui vodkat polnud tegid ilusasti tööd
käisid ikka peldikus,kirsadega prillaua peal ja pojehali
vett keegi ei tõmmanud,ikka lasid niikaua kui pott täis ja ruum kuni potini täis
siis kui enam ruumi sisse ei saanud löödi naeltega uks kinni ja sittumine jätkus kõrval tühjas toas laua peal
kui see ruum oli ära lägastatud siis sittuti täis maja ümbrus
igaljuhul kui keremees sealt läbi käis peksis ta tõprad kiirelt välja

Postitatud: 22 Aug, 2007 16:57
Postitas Soobel
Veel olen legendi kuulnud, et kus punaarmee üksus paiknes (näiteks, metsas, välitingimustes), olnud alati olnud kuskil meetri kõrgusel mahasaetud puu ja puu all hunnikud. Et siis soldatid käisid selle palgi peal suusahüppe poose võtmas.
Aga miks just kõrgel? Kas selleks, et keegi ei saaks teenistusest viilida? Et politruk passib muudkui palgi juures, siis hea näha, kuda kõrgelt junn kukub, et saaks mehe teenistusse kupatada, muidu situb veel lahingu sisse?
sittumis- ja peldikukultuur ning rituaalid.
Postitatud: 22 Aug, 2007 19:33
Postitas hillart
Koprofaagia on eestikeeli öelduna lihtsalt SITASÖÖMINE ja tegelikult ei puutu see termin kohe mitte kuidagi käesolevasse teemaarendusse.
Üks tähelepanek veel.
Sai hiljaaegu Ida-Virumaal käidud ja peatutud ühes üksikus talus, missuguse üks tuttav oli venelastelt (pealesõjaaegsed sisserändajad)ostnud. Ja mis oli eriti huvitav! Maja ja kõrvalhooned olid kõik kenasti olemas, kuid peldikut, seda vää-ääga vajalikku majapidamise osa, polnud seal mitte. Ka ei paistnud seal mingit ühte kindlat kohta ihukergendamiseks sisse seatud olevat.
Ehk siis, MÜSTILINE VENEMAA, nagu ühes raadiosaates kauni intonatsiooniga kuuldavale lastakse.
Postitatud: 22 Aug, 2007 19:42
Postitas toomas tyrk
Nojah, kogu teema on tegelikult foorumi temaatikaga väga kaudselt seotud
Mis puutub aga väljakäigukohtade olemasollu, siis ega need ka Eestis aegade algusest peale ei ole olnud. Carl Robert Jakobson pidas oma "Sakala" veergudel vihast võitlust, et talupojad omale väljakäigukohad sisse seaks, mitte ei s**** kuhub juhtub. "Sakala" (ja üldse lehed) käisid sel ajal ikka ärksamate meeste kodudes. Mujal läks nendega veelgi kauem aega.
Muidu võiks aga selle väljakäigunduse teema kokku tõmmata. kui midagi tõsiselt militaarset siia kirjutada pole...
Postitatud: 22 Aug, 2007 19:55
Postitas speedsta
Kuna "Et juttu jätkuks" selline vaba teema siis võiks sedagi teemat edasi lasta areneda, kui just väga rõvedaks kätte ei lähe. Inimeste ikka peldikuhuumor hingelähedane, saab vähemasti sinunata neid, kes situvad nagu suusahüppaja ja seinale endast maha koodi 111

Postitatud: 22 Aug, 2007 20:34
Postitas ASuur
Jah,ja juba "šveijkis" öeldi,et sõja võit võrsub peldikutest!
Postitatud: 22 Aug, 2007 20:47
Postitas Charlemagne
Oh te latrinofiilid ehk siis peldikuarmastajad küll

See peaks olema rohkem küll viktoriinirida aga küsin siin: millal ja kelle käsu peale läks Eestis üldse lahti suuremaks talupeldikute ehitamiseks. Varem ikka käidi talvel laudas ja suvel lepikus. Ja mis põhjusel see käsk välja anti?
Postitatud: 22 Aug, 2007 21:39
Postitas speedsta
Kas mitte saksmanid esimese ilmasõja ajal säärast käsku maarahvale ei andnud, et saaks kultuurselt sittuda ja poleks ka nakkuste leviku ohtu.
Postitatud: 22 Aug, 2007 21:53
Postitas Charlemagne
Korrekt! Vana Seckendorff isi Dorpati liinas selle kõrge käsu andis. Ja kuna kroonu käsk oli taga, siis peldikud kerkisid mis kole. Vanem põlvkond neid aga kasutada ei tahtnud, käidi ikka metsa või kapsamaale. See komme hääbus alles 50 aastateks.
Postitatud: 22 Aug, 2007 22:14
Postitas Cyberbear
järeldame, et venelased on siis selle koha pealt veel looduslapsed?

Postitatud: 22 Aug, 2007 22:24
Postitas Kapral Karu
Egas ilmaaegu olnud mõnel pool Eestiski 1942-44 sakslastele omaette peldikud, vt
http://www.historycommission.ee/samples_en/637.jpg 
...
Mis aga venelastesse puutub, siis tean eestlasest KGB majorit, kes diversiooni- ja kaugluure-eriala instruktorina ka sel kõnesoleval teemal neid (spetsnazi poisse) koolitas. Et selle asjatoimetuse tarvis on igal sõduril kaasas labidakene, millega kaevatakse kõrvalisse kohta augukene jne. Muidugi spetsnazi jaoks oli see eluküsimus, sest nt Saksamaal võisid NL ajal teatud hunnikud kohe idapoolse kutsumata jõu saabumise reeta.
Kas seda kunsti praeguses EKV-s õpetatakse? Meie metsade ning avalike kuivkemmergute väljanägemise järgi otsustades vist mitte?
Postitatud: 22 Aug, 2007 23:44
Postitas Kapral Karu
Charlemagne kirjutas:Koprofaagiaga pole siin mingit tegemist. Moskoviidile on ammust ajast komme põlata ja ühtlasi ihaldada seda, mis on võõras. ... Taas ürginimeselik soov võidetud rahva Jumalale(jumalatele) oma üleolekut tõestada.
Muutsin teema nime "koprofaagiast" "koprofiiliaks" -- pigem on käesolevas teemas tegu viimasega (kõnesoleva kontingendi poolt)

...
Kui kellelgi on pakkuda mõni sobivam nimi, laske käia.
Postitatud: 23 Aug, 2007 1:07
Postitas Soobel
Pane parem "Vallutajate sissetoodud jaburamad kombed" vms, siis saaks siin rääkida kõigest, alates pasandajatest kuni öösärkides ballidel tantsivate ohvitseriprouadeni välja.
Postitatud: 23 Aug, 2007 3:49
Postitas Tarmo Männard
Lugesin kusagilt, et soole tühjendamiseks pidi kükkpoos olema tunduvalt parem, kui istumine.
Jäätmete erastamise tee on rohkem lahti ja lisaks aitavad protsessile kõvasti kaasa kõhule suruvad reied.
Nii et neid juhendas potil kükitama ilmselt puhas füsioloogia.
Postitatud: 23 Aug, 2007 8:20
Postitas Luciano
Selline postiotsas/kivipeal/laual kükitamise komme peaks olema omane loodusrahvale kellel on oht rohus kükitamise ajal mao hambad või skorpioni astel kanni saada. Ju see säält venemaa stepiavarustest pärit tava on.