N-ö koprofiilia

[hillart]

Väike vaherepliik.
Sündmustekirjeldustes jäi silma detail, et vene sõdurid olla pliidil s...l käinud. Huvitav, huvitav!
Ka minu vanaema Võrumaalt rääkis, et kui nad peale lahingute üleminekut taas kodumaja uksest sisse astusid, siis kogesid midagi analoogset. Seda uksest sisenemist tegid nad muidugi vaid tinglikult, sest uks polnud nimelt mitte enam oma kohal, vaid oli purunenud hingedega mõne meetri kaugusel maas. Aga jutu iva pole mitte selles, vaid, et esimene asi, mis silma hakkas, olid sitahunnikud kõigil (!!!???) majas asuvatel laudadel. ??! Kuid miks ometii just laual?
Kas tõesti oli eestit läbivate nõukogude üksuste isikkoosseis komplekteeritud mingist selliselt erilisest omapärasest inimtõust, kelle elukorraldusse kuulus mingi taoline kombetalitus, et kõikjal kuhu satuti püüti just oma ihulikke vajadusi kusagile kõrgemale kohale ära toimetada? Või võib sellise kummalise käitumise põhjuseks olla mingi muu meile hoomamatu põhjus?

P.S.
Ka olen täpselt,või siis peaaegu analoogsest, nõukogude sõdurite tegevusest kuulnud vähemalt veel 3-4 üksteisest sõltumatust allikast.
Müstiline on see igatahes.

[richard]

Kui selle asja peale järele mõelda siis tõesti... Kui see maja ehitati eesti esimese vabariigi ajal jõuka perekonna poolt ja sai nimeks "Willa Agathe" või midagi sellist, majas oli sees isegi tollel ajal sellise klassi majale omaselt WC olemas ja välja häda tegema ei pidanud käima, kuid miks siis ikkagi vene soldatid eelistasid pliidi peale minemist kui nad oleks võinud palju lihtsamalt oma hädasid ajada? Mõelda võib milline hais võis olla majas kus nad ise peatusid.

Olen kuulnud ka lugusid kus peale sõda siiatulnud vene ohvitseride naised olevat alguses kui wc-s käisid siis roninud potil olevale prill-laua peale jalgadega otsa ja kükitanud seal. Sellest veel saab kuidagi aru kuid kui nüüd seostada neid teguviise siis tõesti seos on olemas...

[PAK]

Täpselt sama siin, minu vanemate-vanavanemate talust, mis 44a sügisel täis situti. Lisaks pliidile ka raamatute sisse.
kas see polnud ehk näitamaks nende suhtumist väikesse fashistirahvasse.

[Frundsberg]

Eriti noobel olevat olnud veel klaverisse sittuda... Võiks kohe teha uue teema "Kultuuritooja ja tema kombed 1939-1991".

[KategorieC]

Olen kuulnud ka lugusid kus peale sõda siiatulnud vene ohvitseride naised olevat alguses kui wc-s käisid siis roninud potil olevale prill-laua peale jalgadega otsa ja kükitanud seal...

No ses mõttes pole teatud inimgrupp üldse mingis suunas arenenud, sest ajateenistusest tean mitmetes väeosades venelasi, kes ka tänapäeval oma hädasid sellisel kombel ajavad.

[igavesti eilne]

richard kirjutas:

Peale lahingut ja sakslaste taganemist olevat kohapeal olnud juba venelased... Paigutatud siis Tamsa tee 1 majas raskesti haavatud vene väejuht Potapov. Sõdurid olevat võtnud pererahvalt oma valdusesse korraliku diivani kuhu verine potapov olevat asetatud. Samuti olevat vene sõdurid sittunud selle maja pliidi sisse niimoodi, et pliidirauad olevat pealt ära võetud siis vist meenutas see venelastele auguga sitamaja... Potapov suri seal natukene hiljem saadud vigastustesse ja ta maetud maja hoovi kus tema säilmed on siiani...

Maja hoovi on ehk maetud mõni tavaline sõdur või nooremohvitser, aga kindralmajor Potapovi surnukeha saadeti kindlasti Venemaale. Maeti kas mõnda suuremasse linna või kodulinna. Võib arvata, et orkestri, kogupaukude ja rohkete kõnede saatel. Meie kandis või veidi kaugemal sai surma keegi vanemohvitser, kas major või polkovnik, ning temagi saadeti autoga Venemaale. Seda korraldas langenu sõjakaaslane, kel oli võimalus nii talitada.

Mis omalaadsesse sittumisse puutub, siis seda tehti nähtavasti kadedusest parema elujärje vastu. Eesti laskurkorpuseses mitmes väeosas kapellmeistrina teeninud Artur Vahter meenutas oma raamatus Kiltsi alevikku saabumist 1944a. septembris: Kõik on jõutud ära lõhkuda, kuigi väed on siit ainult ilma lahinguteta mööda läinud. Oli veidi aega ja astusin sisse mõnesse peremeheta majja. Kõik toad on olnud eeskujulikult sisustatud, kuid uus mööbel, lauad, toolid, voodid on lõhutud, peeglid sisse löödud, pildid ja kardinad maha tõmmatud. Sõda teeb tooreks, kultuursust nagu häbenetakse ja varjatakse. Kuid eks ole see ka omamoodi kättemaks nendele, kes elasid sel ajal mugavais tingimusis, kui võitlejad pidasid lahinguid ja talusid igasuguseid raskusi. Sageli peetakse Saksa okupatsiooni Eestis üle elanud inimesi vaenlasteks. ("Kapellmeistri päevik" lk. 117-118)

[ottojama]

See kõrgele sittumine-kusemine on täiesti loomulik käitumine, seda tehakse, et jätta endast kolesuure olendi muljet. Koerad teevad ikka nii.

[Abramis]

Hillart keerab teemaga kõrvalteele, mis võiks tegelikult omaette teema olla...nagu Frundsberg eespool pakkus

Lisaks omalt poolt ka ühe lõigu Tartu rindel olnu mälestustest...


"...enne Amme jõge on Wirkhauside maja. Venelased olid seal juba sees käinud, sead vedelesid tapetult maas, noodipakid kõik laiali, naiste roosa kübar oli täis situtud, samuti kappide sahtlid, kuhu oli rohelisi tomateid valmima pandud..."

..."Tartu partisanide puhkpilliorkester loodi Tartu lahingute lõpupäevadel. Selle organiseerimine tehti ülesandeks Tartu Õpetajate Seminari endisele orkestrijuhile Leo Wirkhausile. 24 juulil kogunesid partisanidest orkestrandid ülikooli peahoone ette. Esimesed kontserdid anti juba laupäeval 26. juulil Raekoja platsil ja Peetri kiriku juures."
Vt.Herbert Lindmäe, Suvesõda Tartumaal 1941, lk. 259

[andrus]

kodanikud koprofaagid, miks situte täis korraliku teema tankilahingust ? vahetage oma pasaelamusi parem seal "lähen metsa, leian tankipildi järgi koha" teemas:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9752

[Charlemagne]

Koprofaagiaga pole siin mingit tegemist. Moskoviidile on ammust ajast komme põlata ja ühtlasi ihaldada seda, mis on võõras. Papa Freud võiks siin pikema jutu maha puhuda. Kuna seda ihaldusväärsust kaasa võtta ei saa, siis tuleb seda rüvetada. Ja mis siis sobib rüvetamiseks paremini kui väljaheide? Ürgselt kumab siit läbi ka territooriumi tähistamine (võitja, tugevama) poolt.
Samuti on moskoviidi alatine eesmärk olnud võõraste pühakodade rüvetamine. Selleks kõlbab nii sünagoog, luterlik või katoliku kirik, soveti jaoks ka õigeusu oma. Taas ürginimeselik soov võidetud rahva Jumalale(jumalatele) oma üleolekut tõestada.

[Soobel]

Mis te siin imestate, et 1940 ronis t!bla jalgupidi prill-lauale!

Meil depoos on kõigil WC pottidel ääre pealt glasuur ammu maha kulunud ja kirsadest imbunud õlist hall. Ja kui palju on rongi WCs poti peal kõõlunud t!blasid WC uksega (käib sissepoole) potti uperkuuti löödud - Rongi WC on kitsas ja paljudel pole oidu privaatsuse nimel ust lukustada.

Ühele soliidsele lipsu ja läptopiga härrasmehele tahtsin ilge keretäie anda ja ta kalli pintsakuga peldiku puhtaks pühkida, aga raibe jõudis rahva hulka ära kaduda. Tulin nimelt just depoost, rong ja WC koos europotiga oli koristajate poolt värskelt üle küüritud, tegin rahva rõõmuks uksed lahti. Kui olin pidurid ja muud süsteemid teise kabiini juhtimise peale ümber lülitanud, tahtsin ennastki kergendada, WC uksel tuli vastu eelpool mainitud meeskodanik ja ruttas trollipeatuse poole. WC-s oli värskelt küüritud-puhastatud poti kaas üleval, prill-laud ja poti ümbrus kollaseid pritsmeid täis ladistatud. Rong ei jõudnud liinilegi enne, kui peldik sai täis lagastatud!

[Frundsberg]

Imelik, et analoogseid asju pole iial kuulda olnud saksa sõdurite kohta . Just juhtusin lugema artiklit 1940/41-nda aasta talvest mil Ülemiste järve äärde oli laagrisse asunud suurem hulk mingeid vene sõdureid. Loomulikult käidi otse jää peal sital ja reostati kogu kaldaäärne riba ära, isegi mingid kohalikud punaametnikud olid neid noomimas käinud. Paraku küll vist tulemusteta.

[Soobel]

Täiesti selge on see, et see on koduse kasvatuse ja kultuuritausta küsimus. Ja ega see punaarmee ainult venelastest koosnend, ma pakun, et rahvuselt venelased käisid enamasti ikka WC-s, mis siis, et kirsadega prill-laual. Küll aga oli punaarmee täis igasuguseid tõmmusid, pilusilmseid ja sorgusvuntsilisi nomaade, kes harjunud pükse maha laskma, seal, kuhu juhtub, sellistel võisid küll ürginstinktid välja lüüa. Tavaline eestlase kodu võis sellise jaoks olla nagu miski pühakoda ja laamendamine ning sittumine seal võib olla paralleelne ürgse sõjakunsti põhiideega: et naabersuguharu võita, tuli hävitada nende usk, st tappa nõiad-samaanid ja tootemisambad ümber lükata.

[Charlemagne]

Was Teufel los? Saksa suurlinnadesse ja ka selle eeskujul väiksematesse kohtadesse ilmus vesipeldik juba tööstusrevolutsiooni ajal, siis, kui korrusmaju hakati ehitama. Eks wehrmachti võeti ka poisse, kes veel elektrit näinud polnud ja härgadega kündsid (kõrvalised maakolkad) või lausa enklaavis ja väga arhailiselt elasid (volksdeutsched Transilvaaniast,Vojvodinast,Kutna Hora areaal, Slovakkia etc.) Saksa armeele oli aga omane, et lisaks sõdimiseoskusele õpetati ka häid kombeid hea või kurjaga ausbilderite poolt.
Peldiku ja kanalisatsiooni ajalugu on omamoodi põnevad vaatlusteemad. Eesti keelse ju lausa peldikuraamat ilmunud, soovitan lugeda.

[hugo1]

Meil depoos on kõigil WC pottidel ääre pealt glasuur ammu maha kulunud ja kirsadest imbunud õlist hall. Ja kui palju on rongi WCs poti peal kõõlunud t!blasid WC uksega (käib sissepoole) potti uperkuuti löödud - Rongi WC on kitsas ja paljudel pole oidu privaatsuse nimel ust lukustada.

Olen seda ka ise paar korda töö juures tähele pannud, et kollektiivi, kus töötasid kõik eestlased oli WC prilllaua alune puhas, kuid kui ilmub mõni venelane tekivad prilllaua alla salapärased hallid jalajäljed
Mõni venelasest foorumlane võiks seda saladuseloori kergitada, kas asi on hügieenis või selline kummaline kultuurieripära.