Nõukogude rasketank KV
See on hea link küll , olen seda nüüd juba mitu päeva sirvinud . Tundub suht objektiivne jutt , ka on Saksa tankistide juttu välja toodud . Kui Jobu Joska insenerid oleksid suutnud need KV ja IS elukad töökindlaks ka veel muuta , siis oleks Aadu poistel nutulugu olnud . Igatahes lugemist on hulga , soovitan soojalt teistelegi . Üks asi paneb natuke imestama , kui vaadata pilte purustatud lahingutehnikast. Vene tankide pihtasaamiskohtadel on suht väiksed augud , samas Saksa omadel on ikka päris koledad avad . Samas on Saksa tankid nagu rohkem ühes tükis peale kõvemaid tabamusi , kas tegemist soomuse eripärast või , mis ? Igatahes mulle isiklikult tundub niimoodi , kuna on ka pildid sakslaste käes olnud T34 ja KV-st , mis on ka vene relvadega laiali lastud . Igatahes suured tänud lingi siiariputajale !uusmario kirjutas:http://www.battlefield.ru/
Venelaste ja sakslaste poolt kasutatav soomus oli kindlasti erineva koostisega. Mingi vene tankisti jutust meenub, et tabamust saades T-34 soomus läbilaskeava siseservadest paiskus kildudena tanki sisemusse. Sellised killud olnud üheks vigastuste peapõhjuseks (tule ja lööklaine kõrval). Sakslaste soomustel sellist häda polevat olnud.
No jutud sakslaste heast soomusest kuuluvad ainult esimeste sõjaastatele.
Juba alates 1944 aastat oli sõja tõttu erinevate metallide puudus nii suur,et soomuseks valati kõik mis vähegi meenutas terast!
Näiteks Kingtiger ehk Tiger II omas küll väga paksu soomus kuid kehva koostise tõttu lendas kildudeks ning iga suurem mürsk tekitas praod.
Lihtsalt tooraine ja materjalide nappus ning ehk ka pommitamine mõjus tervele terasetööstusele halvasti!
------
Mis puutub christi tanki siis sealt said venelased ainult üldkuju ning vedrustuse idee BT tüüpi seeria tankide jaoks. Vanasti kasutati peamiselt 3 tüüpi vedrustust roomikmasinatel: torsioon,keerdevedru ning lehtvedru.
BT siis keervedru mille idee kandus edasi T-34 kuid T-34M ning T-43 ja T-44 kasutasid juba torsioon vedrustust.
Süüdistada venelasi millegi kopeerimises on sama hea kui näidata näpuga kõigidele kes kasutvad keerdvedrusid. Muud eripära ei olnud!
--------
KV ei olnud tõesti töökindel kuid sõja käiku ta üldjuhul ei mõjutanud.
Mis sind täpsemalt huvitab seoses rasketankidega?
Ja okih- venelaste rasketankid kaalusid 45 kuni 52 tonni. Sakslase omad 72 tonni.
Kõigepealt tuleb endale selgeks teha nii venelaste kui sakslaste tankide jagamine kaalu järgi.
Sakslaste kergetankid panzer 1 ja panzer 2 kuni 20 tonni ja 20 kuni 46 tonni olid keskmised tankid panzer 3 ja panzer 4 ning panter. Sealt edasi tulid rasked tankid kuni 72 tonni Tiger II ja jagtiger .
Venelastel olid kuni 25 tonni kerged tankid ning 25 kuni siis 45 rasked tankid.
okih.
Juba alates 1944 aastat oli sõja tõttu erinevate metallide puudus nii suur,et soomuseks valati kõik mis vähegi meenutas terast!
Näiteks Kingtiger ehk Tiger II omas küll väga paksu soomus kuid kehva koostise tõttu lendas kildudeks ning iga suurem mürsk tekitas praod.
Lihtsalt tooraine ja materjalide nappus ning ehk ka pommitamine mõjus tervele terasetööstusele halvasti!
------
Mis puutub christi tanki siis sealt said venelased ainult üldkuju ning vedrustuse idee BT tüüpi seeria tankide jaoks. Vanasti kasutati peamiselt 3 tüüpi vedrustust roomikmasinatel: torsioon,keerdevedru ning lehtvedru.
BT siis keervedru mille idee kandus edasi T-34 kuid T-34M ning T-43 ja T-44 kasutasid juba torsioon vedrustust.
Süüdistada venelasi millegi kopeerimises on sama hea kui näidata näpuga kõigidele kes kasutvad keerdvedrusid. Muud eripära ei olnud!
--------
KV ei olnud tõesti töökindel kuid sõja käiku ta üldjuhul ei mõjutanud.
Mis sind täpsemalt huvitab seoses rasketankidega?
Ja okih- venelaste rasketankid kaalusid 45 kuni 52 tonni. Sakslase omad 72 tonni.
Kõigepealt tuleb endale selgeks teha nii venelaste kui sakslaste tankide jagamine kaalu järgi.
Sakslaste kergetankid panzer 1 ja panzer 2 kuni 20 tonni ja 20 kuni 46 tonni olid keskmised tankid panzer 3 ja panzer 4 ning panter. Sealt edasi tulid rasked tankid kuni 72 tonni Tiger II ja jagtiger .
Venelastel olid kuni 25 tonni kerged tankid ning 25 kuni siis 45 rasked tankid.
okih.
-
igavesti eilne
- Liige
- Postitusi: 148
- Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- Kontakt:
T-34 kilde andva soomuse puhul on vene tankistid toonud vastupidise näitena tavaliselt lend-lease korras saadud Shermaneid.
Muude põhjuste kõrval mõjutas saksa soomuse kvaliteeti peamiselt selle tootmiseks vajalike elementide kasvav nappus, mis tingitud eelkõige just tooraineallikate kaotusest sõjategevuse käigus.
KV töökindlusest rääkides osutatakse tavaliselt tanki ebakindlale peafriktsioonile. Hiljem relvastusse võetud KV-1S juures oli see sõlm uuendatud.
Muude põhjuste kõrval mõjutas saksa soomuse kvaliteeti peamiselt selle tootmiseks vajalike elementide kasvav nappus, mis tingitud eelkõige just tooraineallikate kaotusest sõjategevuse käigus.
KV töökindlusest rääkides osutatakse tavaliselt tanki ebakindlale peafriktsioonile. Hiljem relvastusse võetud KV-1S juures oli see sõlm uuendatud.
Sellest soomuse kvaliteedist on ka juttu eelpool nimetatud saidil , nimelt mainitakse võimsama tuleraua paigutamise vajadust tankidele , mis aga jäi ära , kuna 44-l aastal hakkasid venelaste kahurid kordades paremini saksa masinate soomust läbistama . Seda siis põhjusel , et saksa soomuse kvaliteet langes .
Okih räägime faktidest!
Aastal 1941 polnud venelastel pmst midagi võimsamat kui 76mm lühikese rauaga kahur,mis oli rohkem jalaväe kui soomuse vastu.
Nati hiljem tuli suure algkiirusega ning kõvasüdamik mürskudega 57mm tankitõrje kahur. Ja alles kuskil 1943 tuli 85mm kahur mida kasutati laialdaselt tankidel ning kuskil 1944/1943 ilmus 100mm ning 122mm tankikahurid.
Saksa tankide soomus kasvas vähe kuid venelaste kahurite läbistavus suurenes hüppeliselt sõja lõpu aastatel.
--------
KV tankidel ei pidanud külgsidurite(need millega tanki pöörata) frikatsioon katte vastu ning samuti ka sidur´.
KV seeria tankide peamine puudus oli väike torn mis ei võimaldanud kasutada suuremat pearelva kaliibrit kui 76.2mm ning suurem torn tähendanuks laiemat korpust jnee...... KV-2 omas 152mm haubitsat kuid rasket ja väikse pöördepinnaga torni oli võimatu väiksemagi kallaku peal keerata ning torn oli liiga kitsas,et saavutada normaalne laskekiirus samuti suurem torn kasvatas tanki üldist kaalu mis vähendas vastupidavust ja mobiilsust. üks häda viis teiseni.
------
KV-1S ei vähendatud soomusega ning natukene uuentatud versioon KV-1 est. Väiksem mass pidi tähendama suuremat kiirust kuid kokkuvõtteks oli kv-1s samahästi soomustatud ja relvastatud kui t-34 kuid teda oli ikkagi kallim toota. Toodeti ainult väikeseeria ja kuskil kurski lahingus läksid imho esimest korda sõtta. Ahjaa kasutas uut tüüpi torni ka. igat moodi ümaramaks oli tehtud.
Aastal 1941 polnud venelastel pmst midagi võimsamat kui 76mm lühikese rauaga kahur,mis oli rohkem jalaväe kui soomuse vastu.
Nati hiljem tuli suure algkiirusega ning kõvasüdamik mürskudega 57mm tankitõrje kahur. Ja alles kuskil 1943 tuli 85mm kahur mida kasutati laialdaselt tankidel ning kuskil 1944/1943 ilmus 100mm ning 122mm tankikahurid.
Saksa tankide soomus kasvas vähe kuid venelaste kahurite läbistavus suurenes hüppeliselt sõja lõpu aastatel.
--------
KV tankidel ei pidanud külgsidurite(need millega tanki pöörata) frikatsioon katte vastu ning samuti ka sidur´.
KV seeria tankide peamine puudus oli väike torn mis ei võimaldanud kasutada suuremat pearelva kaliibrit kui 76.2mm ning suurem torn tähendanuks laiemat korpust jnee...... KV-2 omas 152mm haubitsat kuid rasket ja väikse pöördepinnaga torni oli võimatu väiksemagi kallaku peal keerata ning torn oli liiga kitsas,et saavutada normaalne laskekiirus samuti suurem torn kasvatas tanki üldist kaalu mis vähendas vastupidavust ja mobiilsust. üks häda viis teiseni.
------
KV-1S ei vähendatud soomusega ning natukene uuentatud versioon KV-1 est. Väiksem mass pidi tähendama suuremat kiirust kuid kokkuvõtteks oli kv-1s samahästi soomustatud ja relvastatud kui t-34 kuid teda oli ikkagi kallim toota. Toodeti ainult väikeseeria ja kuskil kurski lahingus läksid imho esimest korda sõtta. Ahjaa kasutas uut tüüpi torni ka. igat moodi ümaramaks oli tehtud.
näen, et palju uusi soomusterase tootmise tehnolooge on foorumile tekkinud 
Küsin siis, et milliseid eksimusi tegin mina koos trolliga selles teemas:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 8694#48694 ja millistele uuematele uurimistulemustele härrased toetuvad ?
Küsin siis, et milliseid eksimusi tegin mina koos trolliga selles teemas:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 8694#48694 ja millistele uuematele uurimistulemustele härrased toetuvad ?
Well,muidugi on raske täpselt öelda kui kvatliteetne siiski saksa teras oli kuid fakt on see,et saksamaa sõjatehaseid kindlasti pommitati ja volframi nappus näpistas juba kuskil 1942/1943 aastast peale! Muidugi oli saksamaal ka vase puudus.Üldiselt ega materjalidega laiutada ei saanud!
Volframi kasutamine soomustläbistavates mürksudes suurendas pea 2x korda läbitsavust kuid väike saadavuse tõttu tehti ainult väike seeria 5cm mürske!
Ühesõnga kuigipalju langes ikka terasakvaliteed ja kindlasti läksid venelaste kahurid võimsamaks! 50-50
Volframi kasutamine soomustläbistavates mürksudes suurendas pea 2x korda läbitsavust kuid väike saadavuse tõttu tehti ainult väike seeria 5cm mürske!
Ühesõnga kuigipalju langes ikka terasakvaliteed ja kindlasti läksid venelaste kahurid võimsamaks! 50-50
-
igavesti eilne
- Liige
- Postitusi: 148
- Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- Kontakt:
WotS kirjutab:
Väike seeria, ehk 130 masinat, toodeti tanke KV-85, millele nagu nähtub, siiski paigaldati 85 mm tankikahur (koos IS-1 torniga muidugi).
1941 aastal seisid tankidel T-34 suhteliselt pika rauaga tankikahurid (parim neist F-34), millede mürsud läbisid tollaste saksa tankide õhukest soomust kõigil laskekaugustel. Sakslased oma mälestustes räägivad ikka pika toruga T-34,st. Ka venelaste rataslafetidel 76,2mm divisjonikahurid F-22 ja USV olid pikaraudsed ja seega loomulikult oma aja kohta tugeva tulejõuga. Kõik on ju lugenud, et sakslased nimetasid neid "ratsch-bummideks", kuna enne oli kuulda plahvatust ja alles seejärel väljalaskepauku.Aastal 1941 polnud venelastel pmst midagi võimsamat kui 76mm lühikese rauaga kahur,mis oli rohkem jalaväe kui soomuse vastu.
Tanke KV-1S toodeti mitte väike seeria, vaid 1230 (või veidi üle) masinat. KV-1S hakkasid lahinguväljadele jõudma 1942 aasta lõpus ja nendega komplekteeritud spetsiaalsed tanki-läbimurdepolgud osalesid aktiivselt Stalingradi katlasse jäänud Saksa vägede vastupanukollete likvideerimisel.KV-1S ei vähendatud soomusega ning natukene uuentatud versioon KV-1 est. Väiksem mass pidi tähendama suuremat kiirust kuid kokkuvõtteks oli kv-1s samahästi soomustatud ja relvastatud kui t-34 kuid teda oli ikkagi kallim toota. Toodeti ainult väikeseeria ja kuskil kurski lahingus läksid imho esimest korda sõtta
Väike seeria, ehk 130 masinat, toodeti tanke KV-85, millele nagu nähtub, siiski paigaldati 85 mm tankikahur (koos IS-1 torniga muidugi).
Erm.Kõik on suhteline. Võrreldes muude vene tankidega oli toodanguarv 1270(battlefield.ru andmetel) väike,aga samas näiteks Tiger II tehti ainult ca 500 tükki. T-34 lasti välja erinevatel hinnangutel umbes 50tuhat!
--
Siiski 76.2mm kahur oli universiaalne mida kõlbas kasutada nii tankil,rongil,lafetil jne,ma ei öelnud midagi halba selle kohta.Kuid päris tanktõrje kahur polnud oma keskmise mürsu algkiiruse tõttu.
--
Siiski 76.2mm kahur oli universiaalne mida kõlbas kasutada nii tankil,rongil,lafetil jne,ma ei öelnud midagi halba selle kohta.Kuid päris tanktõrje kahur polnud oma keskmise mürsu algkiiruse tõttu.
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Siiski 76.2mm kahur oli universiaalne mida kõlbas kasutada nii tankil,rongil,lafetil jne,ma ei öelnud midagi halba selle kohta.Kuid päris tanktõrje kahur polnud oma keskmise mürsu algkiiruse tõttu.[/quote]
Mis asi on mürsu keskmine algkiirus? Kui oluline on see siis, kui kasutatakse kumulatiivmürske?
Mis asi on mürsu keskmine algkiirus? Kui oluline on see siis, kui kasutatakse kumulatiivmürske?
KV- 2
Võimalik, et see link siit läbi jooksnud aga vaatamist on küllaga.
Pilte tankist KV- 2
http://mechcorps.rkka.ru/files/kv2/kv2.htm
Pilte tankist KV- 2
http://mechcorps.rkka.ru/files/kv2/kv2.htm
Kui on probleem, tõmba lõuga
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline