Põlluaasa artikkel Delfis 15.03.2010

[Karuke]

Tegelt hea meeldetuletus hr Põlluaasalt.
Meil oli siin foorumis umbes sama jutt kunagi hr Putkineni teemas juba arutluse all.
Siis oli juttu kõigi ja kõige mobiliseerimisest idapiiri suunas, et vaenlasele vastu astuda.
Mis aga segaks vaenlasel oma dessantlaevad "parkida" otse linnahalli kai äärde?
Mitte miski

[nokkloom]

See, et Tallinna suurust linna on üpris raske hallata 800 sõduri ja 20 tankiga. Ehk tegevus ei ole kõige mõtekam.

[Kapten Trumm]

See, et Tallinna suurust linna on üpris raske hallata 800 sõduri ja 20 tankiga. Ehk tegevus ei ole kõige mõtekam.

Miks seda hallata vaja on? Ega selliselt laevalt mingi okupatsioonivägi ei tule. Sellise ürituse eesmärk on paralüseerida mõned objektid ja edasi hakkab kogu kaitsetegevus olema juhitamatu kaos nagu Gruusias. 20 minutiga on tankid sul peastaabi ukse ees ja 1991 ei kordu, vahepeal on GPS leiutatud.

Okupatsioonivägi tuleb vajadusel loka-loka mööda maanteed. Võib-olla saab ka ilma selleta, kui uus Ediku valitsus käsib kolme tunni pärast relvad maha panna ja teatab, et JUST tema on see, kes suudab vältida verevalamist. Suurem osa mugavast rahvast kiidab asja heaks ja ongi kõik.

Miks arvate, et vastane tuleb sealt, kuhu me jõupingutusi teeme? St maismaalt ja õhust (noh vähemalt koostöös NATOga teeme). Smart enemy hits exactly where you think you'e safe - ühe Peal Harbouri admirali sõnad ühest samanimelisest filmist.

Tegelt on see Linnahalli teema tiba totter, aga põhipoint on sama - mere poolt on Eesti esmane kaitsevõime ümar null. Narr oleks arvata, et seda ära ei kasutata kui vaja on - eriti kui sellised popimad laevad kah olemas on. Kui me õhuruumis suudame sõjaliste radaritega enamvähem asjast ülevaadet omada - ka peale Kellavere auti löömist ja kuni 3 km kõrgusele juba vastast natuke ohustada, siis mere peal on vastasel võimalik sõita polügooniharjutust. Ja seda järgmised 10 aastat (võimalik, et ka järgmine 20 aastat). Sest kuskil on kuulutatud selle rahalist kättesaamatust.

[Kapten Trumm]

Lisaks täpsustaks, et inglased on siiski ehitatud 85nda aasta projekti järgi elik meie omad on kõik 89-92 vistist, samas kui kaatrid on siiski 70ndate alguse projekt ning müüdavate laevade ehitusaastad jäävad sinna 79-80 kanti.

Õigus.

Teisalt võtame ette muud laevad, mida on natuke rohkem kui miinijahtijad

EML Pitka 1975
EML Tasuja 1977
EML Sulev 1957 (!)
EML Ahti 1960 (!).

Sellel taustal rääkida 79-80 ehitatud kaatritest kui suurte kuludega perspektiivitust vanarauast (nagu eespool seda tehti) on ilmne liialdus. Nende kolme Sandowni remondi eest maksis ka Eesti niiet nina verine, sest need olevat olnud muidu kõige väsinumad laevad, mida Britid kavatsesid maha kanda. Isegi laevadel originaalis olnud kahurid tuli raha säästmiseks maha võtta.

Nende laevade kütuse- ja remondikulud on tõenäoliselt võrreldavad kaatritega. Kütusekulu on kaatril tugevas sõltuvuses sõidukiirusest, täiskäigul on väga suur, ökonoomsel käigul on see selliste 10-sõlme künadega samas klassis. Neid 1960ndate künasid tuleb samamoodi dokkida ja parandada.

Kui rääkida personalist kui ühest peamisest kuluallikast, siis ametlikel andmetel on meeskondade suurus mitte-inglise laevadel
EML Pitka 43 meest
EML Tasuja 27 meest
EML Sulev 37 meest
EML Ahti 11 meest
Kokku 118 meest.

Hauk tüüpi kaatri meeskond on 24 meest. Jämedalt jätkuks meie abikünade meeskonnaga seotud kuludest nibin-nabin 5 kaatri meeskonnaks.

Küse: mis on selle mitte-sandown-laevastiku point? Sandown käib missil ja teatud soodsatel tingimustel puhastab mereteed NATO konvoidele. Arusaadav. Aga ülejäänud? Kui seda relvastust seal vaadata, siis tuleb nutt peale.

Kui keegi räägib, et käime Pitkaga oma liitlaskohust täitmas, siis mis segab meid nt 2 kaatriga käia Adeni lahel piraate püüdmas? Norra kasutas neid Vahemerel piraatide püüdmiseks. See on hoopis karmim kvaliteedimärk kui staabi majutamine ja toitmine. Meie liitlaskohustus ei pea alati olema koalitsiooni peldikute puhastamine. Me suudame suurepäraselt sõdida kui tahame ja ka merel. Missioonil peetakse tavalist jalaväge rangeriteks, Eesti MP rühmalt tahavad kõik tuld tellida, sest eestlased tulistavad kõige täpsemalt, aga vat merekompetents piirdub tagalateenistusega.

[Kapten Trumm]

Vaata liitlaskohustustega on sedasi, et Eestilt ei nõua keegi mingite toetusvõimekuste ainu-arendamist kui liitlasabi saamise vältimatut eeldust. Seda on ka NATO kindralid öelnud, et välisabi saamise esimene eeldus on mingi aeg ise vastu pidada. Ehk tegelikult on vaja maksimeerida ikka tulejõudu. Meile on mõistagi kahe fregati ülalpidamine ülejõu käiv üritus, kuid see ei tähenda, et meie ampluaa oleks piiratud abilaevadega - ka löögijõulised väiksemad sõjalaevad on meile kättesaadava hinna ja kuludega. Laevad ei jagune mustaks ja valgeks.

Natukenegi loogiliselt mõeldes on selge, et laevavastase tiibraketi piiratud võimekus EI OLE Eestile ülejõu käiv ja selle omandamisega ei kaasne mingeid taandarenguid mujal. Konkreetne Hauk on lihtsalt võimalus soetada endale esimene vastuvõetava hinnaga kandur. Sellelt laevalt võib võtta ka raketid koos radarite ja muu elektroonikaga maha ja teha nendest mobiilse autodel paikneva raketipatarei.

Lihtsalt esmane riigikaitse, kus kaitseperimeetrist on vägedega kaetud ainult üks pool ja teine on tühi - on hale nali.

Seda enam, et arengukava näeb ette mingeid müstilisi 100 milli eest hangitavaid kiirkaatreid mereseire ja merepiiri kaitse tõhustamiseks. Uuena ostes saab selle raha eest 4-5 plekist praeguse aja piirivalvekaatrite stiilis kaatrit, mis on relvastatud 12,7 mm kuulipildujaga
ja mille taktikaline rakendus on minuarust enam kui udune. Alkaiida asub Vaindlot okupeerima või? Konkreetne lahendus on mõeldud skäärides-fjordides kitsaskohtadel toimetamiseks. Sellised kaatrid on Norra ja Rootsi mereväe relvastuses, tegu on ca 15 m pikkade, kerge laskurrelvastusega kiirpaatidega, mille merekindlus on piisav Väinameres ja rannikuvetes toimetamiseks. Tõenäoliselt on nende tegelik otstarve sadamaakvatooriumi valve ja seal asuvate liitlaslaevade kaitse USS Cole tüüpi lugude eest. Taaskord abilaevad.

Ühtlasi tähendab raketivõimekuse soetamine, et merevägi teeb tõsise arenguhüppe, omades esmast võimet ebasoovitavaid laevu uputada. Mistralit enam Aegna alla parkima tulla pole nii lihtne. Venelaste väiksematel sõjalaevadel pole põhjust end ohutult tunda. Mõjust relvajõudude prestiizile ja mainele teisel pool Peipsit pole vast mõtet rääkida.

[Kapten Trumm]

Igivana teema.

Lihtsalt ära eira seda fakti, et kui me jätame mõningad toredad abilaevad NATO eskaadrisse saatmata, ei mõjuta see meie julgeolekut. Sorry vaan, kodus vaja ka ühte-teist teha. Ja NATO buddy'd saavad sellest aru, sest eestlase riigikaitse sorry state karjub lausa paberil vastu. Sellest saab iga NATO leitnantki aru, et operatsioonide edu Eestis sõltub eelkõige eestlaste enda poolt äratehtavast tööst 1-2 nädala jooksul.

See, kas H päeval meile appi tullakse või ei tulda, sõltub peamiselt 1. sõjalise situatsiooni kujunemisest Eestis 2. geopoliitilisest/sõjalisest olukorrast maailmas.

See, kas meie Pitka seal seilab või mitte, ei mõjuta abiteemat mitte grammigi. Isegi aastaaeg ja ilmaolud mõjutavad rohkem. Pealegi pole ma rääkinud meremissiooni pooleli jätmisest, vaid teatud vanade abilaevade asendamisest millegi tulejõulisemaga. Ja kui me siia endale mõned kaatrid ostame, ei tee meid mingiks NATOle probleemide tekitajaks või tülinorijaks. My Estonian buddy käib oma Sandownidega eskaadris edasi, lihtsalt ülejäänud künad lähevad müüki ja 15 meetrised kuulipildujatega relvastatud paate ostetakse kunagi hiljem.

Ma arvan, et õhuseireradarite ostmine on kaugelt provokatiivsem samm - selle abil saab ju NATO nuhkida vene õhuruumis. Miks sa selle peale püksi ei tee?

Et Venemaa ei reageeriks kuidagi ja "probleeme ei tekitaks" tuleks näiteks lõpetada see Gruusias susimine, Mihkelsonide kilkamine ja tühjast-tähjast probleemide tekitamine. Huvitaval kombel on Soomel kaugelt võimsam merevägi, aga mingit probleemi ju pole? Soome ei aja ju sedavõrd provokatiivseid teemasid. Või üritab keegi väita, et mõned Eesti endised ja praegused poliitikud ei käi Tbilisis susimas?

Niiet su argument, justkui minnes minu soovitatud teed pidi muutub Eesti toredast buddy'st mingiks probleemitekitajaks ei pea vett. Eesti kohati väikest, peremehe jala tagant vapralt haukuvat krantsi meenutav poliitika idasuunal on mugavatele Lääne onudele way suurem ebamugavus kui mingid eilse päeva raketikaatrid-tiibraketid. Mereväe/rannakaitse relvastamine tiibrakettidega on sama asi, mis jalaväebrigaadi haubitsate muretsemine - selle vajalikkuse üle ei vaidle meil keegi.

Niiet asi ei taandu tulejõule, vaid tulejõud kui üks heidutuse osa on eeldus, mille pinnalt ajada emotsioonivabat välispoliitikat ja äri. Vaadates meie avalikku hüsteeriat, on näha, et tajutakse haukumiseks vajaliku kindla aluspõhja puudumist.

[Qtec]

Saatke kiri ning küsige norrakatelt järgi.

[Some]

Läänemerel sõitval alusel on ikka tõsisemat jääklassi vaja kui miskil soojal Põhja-Jäämerel seilaval Nagu ma corvusest aru saan on Norras jääolud oluliselt pehmemad kui meil siin? Aga jah, investeeriks selle raha ehk hoopis rannakaitsesse...

[Lemet]

Läänemerel sõitval alusel on ikka tõsisemat jääklassi vaja kui miskil soojal Põhja-Jäämerel seilaval Nagu ma corvusest aru saan on Norras jääolud oluliselt pehmemad kui meil siin? Aga jah, investeeriks selle raha ehk hoopis rannakaitsesse...

Tegelikult on meil siinkandis jääolud karmimad küll, sest pole terve Norra ranniku ulatuses alates Hammerfestist ja sealt riburada pidi allapoole tulles Kristisansundist, Bergenist, Stavangast lõpetades altotsas Osloga aastate jooksul veel trehvanud meres väga jääd nägema. Puha lahtine vesi turskadel. Ja nartsissid õitsevad sunnikutel rannikul seal allpool kah paar nädalat varem kui meil. Karm põhjamaa...

[Lemet]

Selle fenomeni nimi, mis kontrastina sisemaa karmile arktilisele kliimale rannikul pehme tekitab, on Golfi hoovus.

Golfströmmen rahvakeeli...

[Kapten Trumm]

Noh, mis oleks kõva jääklassi, kuid puudulike sensorite ja olematu relvastusega Pitka kasutegur kujutletavas tulevikusõjas Balti jääväljadel?

Selle laeva kasutusotstarve oli Gröönimaal Taani lipu näitamine ja pearelva elik 76 mm kahuri eesmärk jääpankade purustamine ning saluudi laskmine.

[Kapten Trumm]

Aga mis oleks see Pitka SA roll? Olla kesk jäävälju ujuvaks sihtmärgiks, et vastane omi rakette raiskaks?

Mina ei usu, et ilma meie relvadeta välja veab - kui arvestada operatiivolukorra muutumise kiirust, territooriumi suurust ja NATO reaalset reageerimisvõimet.

Vastupidi, sõja tulemus sõltub suures osas sellest, mida MEIE suudame ära teha. Sealhulgas ka Soome lahel. Kui algab sõda ja Pitka on Tallinnas, siis on temast kõige rohkem kasu, kui ta uputada mõnele laevateele, et vastane läbi ei saaks. Muud kasu sellest ju pole.

Eesti-sugune riik peab ALATI mõtlema, kas toredad ühisvõimekused ka kodus kannataks pauku teha ja võimalusel valima sellised, mis kõlbaks nii ühele kui teisele poole. Meil on mereväe teemal vaid ühte poolt pushitud, jättes teise täiesti olematuks. Mõned kevadest sügiseni kasutatavad kergerelvis kerged kaatrid seda auku ei täida.

Need 30 aastat vanad kaatrid pole üldse loo POINT. Sealhulgas ka nende remondi vajadus või jääklass. Sest ka alternatiivil pole mingit jääklassi - 16 tonnine laev suudab sõida heal juhul hommikuses jääkirmes, mitte sellises jääs nagu praegu on. POINT on loos see, et teatud merekaitsevõimekuse kandjad EI OLE Eestile rahaliselt kättesaamatud nagu väidetakse. Ja nii on ka paljude muude asjadega.

Seda peavoolupoliitika retoorikat võib jahuda lõputult ja konstrueerida lõputult teoreetilisi skeeme, kuidas üks või teine peldikupesemisvõimekus suurendab meie väärtust liitlasena, kuid kõik see sõnavaht ei muuda olematuks fakti, et 99% juhtudest sõltub abi saamise tõenäosus eestlaste sooritusest esimese nädala jooksul. Milleks on vaja vägesid, relvi, laskemoona, varjendeid jne...kuid esmaselt on vaja mõtteviisi muutust. Ei eksisteeri mingit liitlaste väärtuse tabelit, kus iga küna annab punkti. Eesti panustab niigi vingelt koostööle, nüüd võiks kodustele asjadele keskenduda.

[Qtec]

Meil on olnud suhteliselt vägagi karm talv. Valdavalt enamus aastatel on meie talved tunduvalt pehmemad. Arvestades Rootslaste jääkaardi infot ( http://www.smhi.se/oceanografi/iceservi ... rod_en.php ) veaksid need HAUK'id ennast Soome lahe piires kuni Narva jooneni ennast ka praegu ilusti kõigest jääst läbi. Probleeme tekib saarte vahelise ala ning Pärnu lahega, kus jää paksus kipub olema üle 30cm. Riia laht aga juba täiesti norm.

St. jääklass antud juhul küll ei peaks jääma takistuseks.

[Lemet]

Tollal olematud jäälõhkumisvõimalused tsiviiliski, militaar olustikust rääkimata...

Nagu tollal, on ka tänasel päeval olemas "Tarmo". Nii et jäälõhkumisvõimekus tsiviilis pole suurt muutunud, EVAde jäälõhkumisest pole väga kuulda olnud.

[Kapten Trumm]

Aga mis segab meid ostmast ühe kaatri pealt ära kogu relvastusega seotud kilakola (radarid, optilised sensorid, ÕT süsteem, tiibraketisüsteem) ja paigaldamast seda nt Pitkale? Ta võib ju seal jääs sõita ja vajadusel ka rakette lennutada.

Seda manti uuenda osta ei suudeta, sest see on liiga kallis.

Sellised asju segab fukujamalik arusaam, mida sa siin leierdad, et sõda ei peeta meie relvadega, sõjapidamisest räägime kolmandas isikus "keegi sõdib meie ruumis ja meie vaatame pealt".

Kui Eesti oleks sama mentaliteediga 1918 asja alustanud, poleks Vabadussõda võidetud. Siis polnud alguses üldse mitte midagi - sellisel baasil oleks praegused fukujamad valge lipu püsti ajanud. Oleks vaid halisetud isetehtud soomusrongide kasutusest, vananenud relvadest ja rahvuse ellujäämisest. Nagu sa siin seda teed ja mitte ainult ühes korras.