Põlluaasa artikkel Delfis 15.03.2010
Rumala mulje jätab selline hale inisemine. Mida pärast "pea liivast väljavõtmist" tegema peaks, sellest vist selgemat ettekujutust pole...Sestap, härrased kaitseministeeriumist — Prantsuse ärihuvide kaitsmine ja tegelikkuse eiramine jätab teist väga rumala mulje — pea liivast välja ja tegutsema!
Soovitaksin seda tüüpi kirjameestel lugeda kirjatükki "Mis teha?" - ehk leiab sealt abi ...
terv
o
Viimati muutis oleeg, 15 Mär, 2010 22:19, muudetud 1 kord kokku.
Aga mis on selliste kirjatükkide autorite ülesanne või eesmärk ? Või kas seda ehk polegi ? Aga milleks siis kirjutada ?Ega temasuguste ülesanne polegi ...
Kujutame endale ette, et sarnase mõttemalliga inimesed satuvad otsustajate hulka. Kas midagi muutub ? Paremaks vaevalt...
Ja kirjatükki "Mis teha?" soovitaksin ikkagi läbi lugeda ...
terv
o
Viimati muutis oleeg, 15 Mär, 2010 22:20, muudetud 1 kord kokku.
Mõtle nüüd ise järele ja vaata foorumis ringi: kui paljusid riigikaitsega leiba teenivaid inimesi seesinane artikkel üllatas või üllatab? Ei maksa, no ei maksa nii ...
Lahtisest uksest on ikka lihtne sisse astuda ja teatada "töövõitudest"... Muuseas, ma ju soovitasin "surematut" kirjatükki...
No ma ei ole päris kindel, kas need kolm meest sobib nagu kokku panna ...Algul oli vaid Kunnas üksik hääl kõrbes, siis ilmus Roosimägi. Hea kui neid hääli juurde ja juurde tuleb...
Samas küsiksin nii muuseas - miks seina teemasid siia vedada? Seal on helgemad pead juba ammu hoos ...
terv
o
Parandasin oma eelmistes postitustes "teose" pealkirja - mälu veab alt, pole parata
o
Ma räägin lihtsalt teatutd teemade meedia tähelepanu all hoidmisest ning seega ka rahva ajudesse tagumist. Artikli autori puhul rääkida mingist erilisest sõjalisest kompetentsist ning lahendustest on ilmselgelt liigne ootus. Sama ka tema mingisuguseks asjapulgaks saamisest selles valdkonnas, mille vastu ma oleksin lausa ka ise.
Kui soovida, et rahvas hakkaks üha häälekamalt nõudma kõige tsirkuse, vee ja leiva kõrvalt ka usutavamat kaitsevõime arendamist, siis on vaja seda teemat meedias hoida. Kunnas ei ole viimasel ajal enam oma teravaid torkeid avaldanud. Pole ka Roosimägi. On suurepärane, et lisaks neile on veel keegi nn teemat hoidnud. Minu arust on juba see väärtus omaette.
Aga mis seals ikka. Artikkel tuli ja läks ning ongi juba ajalugu.
Kui soovida, et rahvas hakkaks üha häälekamalt nõudma kõige tsirkuse, vee ja leiva kõrvalt ka usutavamat kaitsevõime arendamist, siis on vaja seda teemat meedias hoida. Kunnas ei ole viimasel ajal enam oma teravaid torkeid avaldanud. Pole ka Roosimägi. On suurepärane, et lisaks neile on veel keegi nn teemat hoidnud. Minu arust on juba see väärtus omaette.
Aga mis seals ikka. Artikkel tuli ja läks ning ongi juba ajalugu.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mina tahaks kangesti näha arvutuskäiku, millega välistatakse laevavastaste rakettide omamine 2018. aastani kui ülejõu käiv võimekus.
Ilmselt pole seda mõtet küsida, sest vastuseks on hämamine asutusesisestest paberitest ja riigisaladusest. Vaja on aga numbreid, detaile. Sinna saladuse taha saab igasugu idiootsust peita, sest sisuliselt kontrollib dokumendi koostaja ainult iseennast.
Mis välistab meil näitesks ostetavate Augustade relvastamise 2 Penquin tiibraketiga per kopter? Raha puudus? Naer saalis. Kopter maksab 250 miljonit (?) ja rakett miljon? Pole angaare rakettide hoidmiseks? Pole nelja veeblit, kes tegelevad rakettidega? Ei saa püloone külge panna?
Ahjaa, ilma lennuväeta nad ei saa rünnata, järelikult tegutsemisvõimetu relvasüsteem. Aga ilma rakettideta saavad "taktikalist "transpordivõimekust" arendada küll? Siis ei tulistata neid alla? Et kui raketid on küljes, siis NATO vihmavarju pole, aga kui tehakse transpordi, siis saadab igat kopterit terve lennueskadrill.
Mis segas meid ostmast Norra raketikaatreid a' 50 miljonit? Ahjaa, merel uputatakse kohe need ära ristlejate poolt. Aga 23 mm stabiliseerimata ÕT kahuriga miinilaevu ei uputata. Sama seis - minnes raketikaatriga rünnakule, uputatakse. Aga minnes miinijahtijaga merele, on kohe simm-salabimm kohal NATO eskaader ja taevas mustab lennukeist-kõik kaitsevad....
Kokkuvõtvalt - kui soetatakse midagi tulejõulist, siis läheb see alati põhjendustes lahingusse omapäi, kus ta ülekaaluka vastase poolt kohe hävitatakse. Meenutame näiteks hävituslennukeid, mis kohe alla tulistatakse või vähemalt stardirajal hävitatakse. Aga NATO airlifti ei ründa keegi, isegi mitte vene kaugmaa ÕT süsteemid, kelle tuleulatus ulatub Suursaarelt Riia lahele. Ja küll needki kohe hävitatakse või lausa ise hävivad. Kui aga soetatakse midagi rahumeelsemat, on hinna sees kohe igakülgne toetus ülekaalukate NATO jõudude poolt, kes siis südametunnistuse piineldes oma rasket sõjatööd tegema asuvad.
Kes räägib, et need protsessid on vaid professionaalide poolt aetavad, võiks parem vait olla. Aastake tagasi kirjutas üks foorumiliige kaminasse avaliku teabe nõude, miks Eestil pole tanke. Vastus oli, et pole vajadust, NATOl on küllaga. Mõne aja pärast aga ilmus SKAK, kus lausa tankidest on eraldi lõik sees. Professionaalide arvamus muutus mõne kuuga?
Ilmselt pole seda mõtet küsida, sest vastuseks on hämamine asutusesisestest paberitest ja riigisaladusest. Vaja on aga numbreid, detaile. Sinna saladuse taha saab igasugu idiootsust peita, sest sisuliselt kontrollib dokumendi koostaja ainult iseennast.
Mis välistab meil näitesks ostetavate Augustade relvastamise 2 Penquin tiibraketiga per kopter? Raha puudus? Naer saalis. Kopter maksab 250 miljonit (?) ja rakett miljon? Pole angaare rakettide hoidmiseks? Pole nelja veeblit, kes tegelevad rakettidega? Ei saa püloone külge panna?
Ahjaa, ilma lennuväeta nad ei saa rünnata, järelikult tegutsemisvõimetu relvasüsteem. Aga ilma rakettideta saavad "taktikalist "transpordivõimekust" arendada küll? Siis ei tulistata neid alla? Et kui raketid on küljes, siis NATO vihmavarju pole, aga kui tehakse transpordi, siis saadab igat kopterit terve lennueskadrill.
Mis segas meid ostmast Norra raketikaatreid a' 50 miljonit? Ahjaa, merel uputatakse kohe need ära ristlejate poolt. Aga 23 mm stabiliseerimata ÕT kahuriga miinilaevu ei uputata. Sama seis - minnes raketikaatriga rünnakule, uputatakse. Aga minnes miinijahtijaga merele, on kohe simm-salabimm kohal NATO eskaader ja taevas mustab lennukeist-kõik kaitsevad....
Kokkuvõtvalt - kui soetatakse midagi tulejõulist, siis läheb see alati põhjendustes lahingusse omapäi, kus ta ülekaaluka vastase poolt kohe hävitatakse. Meenutame näiteks hävituslennukeid, mis kohe alla tulistatakse või vähemalt stardirajal hävitatakse. Aga NATO airlifti ei ründa keegi, isegi mitte vene kaugmaa ÕT süsteemid, kelle tuleulatus ulatub Suursaarelt Riia lahele. Ja küll needki kohe hävitatakse või lausa ise hävivad. Kui aga soetatakse midagi rahumeelsemat, on hinna sees kohe igakülgne toetus ülekaalukate NATO jõudude poolt, kes siis südametunnistuse piineldes oma rasket sõjatööd tegema asuvad.
Kes räägib, et need protsessid on vaid professionaalide poolt aetavad, võiks parem vait olla. Aastake tagasi kirjutas üks foorumiliige kaminasse avaliku teabe nõude, miks Eestil pole tanke. Vastus oli, et pole vajadust, NATOl on küllaga. Mõne aja pärast aga ilmus SKAK, kus lausa tankidest on eraldi lõik sees. Professionaalide arvamus muutus mõne kuuga?
Viimati muutis Kapten Trumm, 16 Mär, 2010 10:58, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Minu arvates pole see mingi asjalik artikkel. See et mõni võhik (ja nii see ka seekord on) sõna võtab, "jalaga tagumikku annab" vms, pole mingi väärtus. Antud juhul ajab hr Henn Põlluaas sellist hala, mis ainult paanikat tekitab. Sellistest "arvamusliidritest" võtavad eeskuju kõik teised asjast eemal olijad ja kaagutavad kaasa. Tulemuseks on näiteks ajateenistuse (loe: reservväe) pooldajate vähenemine. Ja siis peab kuskil vaene rühmaülem jälle sõdurile selgitama, et tema tegevus ei ole otstarbetu.
Olematu õhutõrje, 10 min Toompeal ... kui tahad ikka asjalik olla, siis tee omale tegelik olukord selgeks.
Ma saan aru, et negatiivsetele külgedele tuleb tähelepanu juhtida, kuid ainult vingudes, oma poliitilist olematust nähtavaks tehes ja igasugust usku meie võimekusse vähendades ei tee ka mitte essugi paremaks.
Olematu õhutõrje, 10 min Toompeal ... kui tahad ikka asjalik olla, siis tee omale tegelik olukord selgeks.
Ma saan aru, et negatiivsetele külgedele tuleb tähelepanu juhtida, kuid ainult vingudes, oma poliitilist olematust nähtavaks tehes ja igasugust usku meie võimekusse vähendades ei tee ka mitte essugi paremaks.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Sellistest (ka Kunnase) artiklitest pole mõtet otsida mingit tõsiteaduslikku teostatavusanalüüsi - need kuuluvad zanrisse nimega propaganda, mille esmane nõue on arusaadavus laiale massile, piltlik probleemi seletamine. Ma arvan, et nt Kunnas suudaks vajadusel ka oma seisukohta arvudega kaitsta, sest ajumahu/teadmiste vähesuse all kodanik küll ei kannata.
Mina nt pean ennast EKV võimetega üle keskmise kursis olevaks inimeseks ja võin öeldut kinnitada. Jätame kõrvale igasugu etteteatamise, kriisi lõhna jm teemad ja keskendume ainult taktikalistele võimalustele.
Milline on TÄNA Eesti võimekus segada sellel laeval Tallinnas oma dessanti maandada?
Mina väidan, et selline võime on nullilähedane. Kui see laev nt 3 tunni pärast ületab territoriaalvee, siis on meie võimekus helistada Brüsselisse ja karjuda appi. Võimalik, et ka seda ei tule, sest ilmsetl ajab piirivalve (kes on tsiviilametkond) sellest 3 tunnist 2 paaniliselt laeva raadio teel taga ja vahest suudab 2 tunniga mõne kaatri kontrollima saata.
See ei ole vastuvõetav, vähemalt isiklikult minu jaoks. Ja kuna probleemiga nähtavalt ei tegeleta (10 aastat pole isegi plaanis), siis peabki kodanik karjuma ja nõudma vastust.
Üks Eesti riigikaitse probleeme on muide roosamanna liigne ajamine ja asjade avalik ilustamine. Meenutame näiteks palgaarmee idee põhjalaskmist justnimelt avalikkuse survel (parteid, sh RE tajusid, et idee ei "müü"). Küll oleks sinna taha ka "kümnete ametnike ja ohvitseride pingelise koostöö tulemusena" vastavad analüüsid ka tekitatud. Võibolla oleks täna juba see reaalsus, kui poleks olnud teatud "avaliku arvamusega manipuleerijaid" (corvuse termin). Poliitikud oleks ajanud mullikesi julgeolekuohu kadumisest (mina enne 888-t aeti pidevalt) ja ühel hetkel olekski ära tehtud.
Täna on paljud katsed valmisolekut parandada toimunud tänu sellele, et kindral Laaneots on pannud rusika lauale. Üle paljude aastate tegeletakse sõjaplaanide tegemise ja reaalsete ülesannete täitmiseks valmistumisega.
Varsti läheb ta pensionile ja mis edasi? Igaüks mõtleb nüüd ise.
Mina nt pean ennast EKV võimetega üle keskmise kursis olevaks inimeseks ja võin öeldut kinnitada. Jätame kõrvale igasugu etteteatamise, kriisi lõhna jm teemad ja keskendume ainult taktikalistele võimalustele.
Milline on TÄNA Eesti võimekus segada sellel laeval Tallinnas oma dessanti maandada?
Mina väidan, et selline võime on nullilähedane. Kui see laev nt 3 tunni pärast ületab territoriaalvee, siis on meie võimekus helistada Brüsselisse ja karjuda appi. Võimalik, et ka seda ei tule, sest ilmsetl ajab piirivalve (kes on tsiviilametkond) sellest 3 tunnist 2 paaniliselt laeva raadio teel taga ja vahest suudab 2 tunniga mõne kaatri kontrollima saata.
See ei ole vastuvõetav, vähemalt isiklikult minu jaoks. Ja kuna probleemiga nähtavalt ei tegeleta (10 aastat pole isegi plaanis), siis peabki kodanik karjuma ja nõudma vastust.
Üks Eesti riigikaitse probleeme on muide roosamanna liigne ajamine ja asjade avalik ilustamine. Meenutame näiteks palgaarmee idee põhjalaskmist justnimelt avalikkuse survel (parteid, sh RE tajusid, et idee ei "müü"). Küll oleks sinna taha ka "kümnete ametnike ja ohvitseride pingelise koostöö tulemusena" vastavad analüüsid ka tekitatud. Võibolla oleks täna juba see reaalsus, kui poleks olnud teatud "avaliku arvamusega manipuleerijaid" (corvuse termin). Poliitikud oleks ajanud mullikesi julgeolekuohu kadumisest (mina enne 888-t aeti pidevalt) ja ühel hetkel olekski ära tehtud.
Täna on paljud katsed valmisolekut parandada toimunud tänu sellele, et kindral Laaneots on pannud rusika lauale. Üle paljude aastate tegeletakse sõjaplaanide tegemise ja reaalsete ülesannete täitmiseks valmistumisega.
Varsti läheb ta pensionile ja mis edasi? Igaüks mõtleb nüüd ise.
Viimati muutis Kapten Trumm, 16 Mär, 2010 11:18, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
See Norra kaatrite jutt tuuakse sagedamini siin näitena juba...Kapten Trumm kirjutas:Mis segas meid ostmast Norra raketikaatreid a' 50 miljonit? Ahjaa, merel uputatakse kohe need ära ristlejate poolt. Aga 23 mm stabiliseerimata ÕT kahuriga miinilaevu ei uputata....
Kas keegi on aga kursis millises seisus need alused kah olid..??
Milline oli nende aluste järelejäänud väärtus...
Kui suur oli mootoriressurss....??
Millises seisus elektroonika, relvastus...???
Maksta 50 milli aluse eest, mida on kohe vaja teise 50 miljoni eest moderniseerida,...ja isegi siis oleks nende järelejäänud teenistusaeg ehk 5-8 aastakest,.....seda ei saa arukaks käitumiseks nimetada.Pigem raiskamiseks...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Koopia müügikuulutusest (tänaseks maha võetud - ilmselt müüdud). Siia võib lisada, et MTU diislite kogemus on mereväes olemas, samuti on laevadel olev ÕT raketisüsteem Simbad sisuliselt meile soetatud Mistrali merevariant. 3 miljonit euri remonditud laev. Need laevad on sama vanad kui inglise miinijahtijad (80ndate alguses)
Meie lipulaev Admiral Pitka on ehitatud 1975 ja keegi ei räägi tema uppumisest. Samas vanuseskaalas on ka ülejäänud abikünad. Erinevalt miinijahtijatest on Hauk terasest kerega, mis on lihtsasti parandatav ja ei karda jääd. Teraskerega laeva eluiga Läänemere vähesoolases vees on tänapäeval mitukümmend aastat.
ID: 58
NAME: 6 x MISSIL TORPEDO BOATS
SIGN: xxxx
BUILT: Bergen Yard / Westermoen Alta
CLASS: MOTOR TORPEDO BOAT
TONNAGE: 123
DIMENSIONS: LOA: 36,53 m
PAX: 20
CARS: No
SPEED: 35 Knots +
PRICE: For details look below!
MAIN ENGINE: 2 x MTU 538 MD 16V TB91 3600 hk v/1900 o/min
HELP ENGINE: 2 x Mercedes Benz OM401, 144 hk v 1800 o/min
SIDE THRUSTERS: Gear; 2 x MTU KS 4118 Mod. Hauk Propeller3 blades
DEKKSHOYDE: 36,53 m
BUNKER: 20.000 liters diesel
ELECTRONICS: On request
TECHNICAL DETAILS: On request
ELECTRICAL DETAILS:
GENERAL DETAILS:
The Norwegian Defence Logistics Organization/Surplus Materiel Management Program, has for sale 6 Missil / Motor Torpedo Boats (MTB) to Nato Alliance Partners. The vessels were upgraded / modernized with new system for around 10 million Euro for each vessel.
* 3 millions Euro complete/ready for use, each vessel New overhauled engines and totaly updated including weapons system!
* 2 millions Euro as is where is, each vessel
* 750 000 Euro demilitarized, each vessel
Hauk patrol boats are a series of Norwegian fast attack craft. Hauk means hawk in Norwegian. They were ordered in the 1970's and the first boat, Hauk, was commissioned on 17 August 1977. Designed as a development of the Storm- and Snøgg-class, by Lieutenant-Commander (later Captain) Harald Henriksen, the 14 Hauk class vessels make up the Coastal Combat flotilla, responsible for protecting the rugged Norwegian coastline. The ships have been continuously modernized and are today known as "Super-Hauks." The Royal Norwegian Navy deployed four of these warships for anti-terror patrol in the Strait of Gibraltar.
The Hauk class ships have been modernized to meet the arrival of the new and more modern Skjold class MTBs. This modernization includes the Senit 8 CMS, Link 11 (receive only), modifications of the Penguin missiles and upgrades on the navigation equipment. Specified prospect on request!
Class overview: Hauk Yard: Bergens Mek Verksteder, Westamarin A/S, Alta Operators: Royal Norwegian Navy
In commission: 1977- Planned: 14 Completed: 14 Succeeded by: Skjold
General characteristics Type: Patrol boat and MTB Displacement: 120 tons standard, 160 tons full load Length: 36.5 metres (120 ft) Beam: 6.2 metres (20 ft) Draught: 1.8 metres (5.9 ft) Draft: 1.5 metres (4.9 ft) Propulsion: 2 x MTU 16V 538 TB92 diesels; 2 shafts, 6,820 hp(m), 5 ''MW'' Speed: 32 knots (59 km/h) Range: 440 miles (710 km) at 30 knots (56 km/h) Complement: 24 (including 6 officers)
Sensors and processing systems: Surface search/navigation; 2 x Litton radars (I-band) Weapons control; Kongsberg MSI-80S or Sagem VIGY-20 optronic director Combat data systems; DCN SENIT 2000 (from late 2001) and Link 11 Others; EO-sensor Armament: 6 x Mk 2 Penguin missile SSMs, Twin Simbad launcher for Matra Sadral and Manpad SAMs, 1 x Bofors 40 mm L/70 gun, 2 x TP 613 torpedo tubes
All 6 MTB will be preferred sold to Nato Alliance partners and PFP (Partnership for Peace). If there is no response from this market, the vessel will be sold to other countries who Norwegian Minister of Foreign Affairs and USA goverment accsept. If not the vessels will be demilitarized and sold to the civilian market! Request only pr. email to: bstavrum@mil.no
Meie lipulaev Admiral Pitka on ehitatud 1975 ja keegi ei räägi tema uppumisest. Samas vanuseskaalas on ka ülejäänud abikünad. Erinevalt miinijahtijatest on Hauk terasest kerega, mis on lihtsasti parandatav ja ei karda jääd. Teraskerega laeva eluiga Läänemere vähesoolases vees on tänapäeval mitukümmend aastat.
ID: 58
NAME: 6 x MISSIL TORPEDO BOATS
SIGN: xxxx
BUILT: Bergen Yard / Westermoen Alta
CLASS: MOTOR TORPEDO BOAT
TONNAGE: 123
DIMENSIONS: LOA: 36,53 m
PAX: 20
CARS: No
SPEED: 35 Knots +
PRICE: For details look below!
MAIN ENGINE: 2 x MTU 538 MD 16V TB91 3600 hk v/1900 o/min
HELP ENGINE: 2 x Mercedes Benz OM401, 144 hk v 1800 o/min
SIDE THRUSTERS: Gear; 2 x MTU KS 4118 Mod. Hauk Propeller3 blades
DEKKSHOYDE: 36,53 m
BUNKER: 20.000 liters diesel
ELECTRONICS: On request
TECHNICAL DETAILS: On request
ELECTRICAL DETAILS:
GENERAL DETAILS:
The Norwegian Defence Logistics Organization/Surplus Materiel Management Program, has for sale 6 Missil / Motor Torpedo Boats (MTB) to Nato Alliance Partners. The vessels were upgraded / modernized with new system for around 10 million Euro for each vessel.
* 3 millions Euro complete/ready for use, each vessel New overhauled engines and totaly updated including weapons system!
* 2 millions Euro as is where is, each vessel
* 750 000 Euro demilitarized, each vessel
Hauk patrol boats are a series of Norwegian fast attack craft. Hauk means hawk in Norwegian. They were ordered in the 1970's and the first boat, Hauk, was commissioned on 17 August 1977. Designed as a development of the Storm- and Snøgg-class, by Lieutenant-Commander (later Captain) Harald Henriksen, the 14 Hauk class vessels make up the Coastal Combat flotilla, responsible for protecting the rugged Norwegian coastline. The ships have been continuously modernized and are today known as "Super-Hauks." The Royal Norwegian Navy deployed four of these warships for anti-terror patrol in the Strait of Gibraltar.
The Hauk class ships have been modernized to meet the arrival of the new and more modern Skjold class MTBs. This modernization includes the Senit 8 CMS, Link 11 (receive only), modifications of the Penguin missiles and upgrades on the navigation equipment. Specified prospect on request!
Class overview: Hauk Yard: Bergens Mek Verksteder, Westamarin A/S, Alta Operators: Royal Norwegian Navy
In commission: 1977- Planned: 14 Completed: 14 Succeeded by: Skjold
General characteristics Type: Patrol boat and MTB Displacement: 120 tons standard, 160 tons full load Length: 36.5 metres (120 ft) Beam: 6.2 metres (20 ft) Draught: 1.8 metres (5.9 ft) Draft: 1.5 metres (4.9 ft) Propulsion: 2 x MTU 16V 538 TB92 diesels; 2 shafts, 6,820 hp(m), 5 ''MW'' Speed: 32 knots (59 km/h) Range: 440 miles (710 km) at 30 knots (56 km/h) Complement: 24 (including 6 officers)
Sensors and processing systems: Surface search/navigation; 2 x Litton radars (I-band) Weapons control; Kongsberg MSI-80S or Sagem VIGY-20 optronic director Combat data systems; DCN SENIT 2000 (from late 2001) and Link 11 Others; EO-sensor Armament: 6 x Mk 2 Penguin missile SSMs, Twin Simbad launcher for Matra Sadral and Manpad SAMs, 1 x Bofors 40 mm L/70 gun, 2 x TP 613 torpedo tubes
All 6 MTB will be preferred sold to Nato Alliance partners and PFP (Partnership for Peace). If there is no response from this market, the vessel will be sold to other countries who Norwegian Minister of Foreign Affairs and USA goverment accsept. If not the vessels will be demilitarized and sold to the civilian market! Request only pr. email to: bstavrum@mil.no
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Lisaks siia sellise väikese detaili nagu hooldus. Nagu aru võib saada, siis ca 50 milli eest saab stardivalmis laeva koos renoveeritud mootoritega.
Mis puudutab laeva keret, vinte, sõuvõlle, dedvude jms veega kokku puutuvat, siis ka uue laeva ostmisel tuleb laev perioodiliselt kaldale/dokki ajada, puhastada põhi merekasvudest, korrosioonist ja vanast värvist, värvida-keevitada jne. Uuendada nt sõuvõllide tihendid, parandada ja sättida. Laeval on komme vigastusi saada ja päris tulitera laeva ostmisel pole sugugi kindel, et seda ei tule.
Mis puudutab laeva keret, vinte, sõuvõlle, dedvude jms veega kokku puutuvat, siis ka uue laeva ostmisel tuleb laev perioodiliselt kaldale/dokki ajada, puhastada põhi merekasvudest, korrosioonist ja vanast värvist, värvida-keevitada jne. Uuendada nt sõuvõllide tihendid, parandada ja sättida. Laeval on komme vigastusi saada ja päris tulitera laeva ostmisel pole sugugi kindel, et seda ei tule.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Selle jutu kõrvale oleks korrektne anda ka Inglise miinitraalerite vastavad numbrid. Mäletatavasti remonditi ka neid enne üleandmist ikka kõvasti. Ja kui pikk on nende eeldatav kasutusiga? Siis vast saaks otsustada, kuivõrd arukas nende ost oli.tommy kirjutas:See Norra kaatrite jutt tuuakse sagedamini siin näitena juba...Kapten Trumm kirjutas:Mis segas meid ostmast Norra raketikaatreid a' 50 miljonit? Ahjaa, merel uputatakse kohe need ära ristlejate poolt. Aga 23 mm stabiliseerimata ÕT kahuriga miinilaevu ei uputata....
Kas keegi on aga kursis millises seisus need alused kah olid..??
Milline oli nende aluste järelejäänud väärtus...
Kui suur oli mootoriressurss....??
Millises seisus elektroonika, relvastus...???
Maksta 50 milli aluse eest, mida on kohe vaja teise 50 miljoni eest moderniseerida,...ja isegi siis oleks nende järelejäänud teenistusaeg ehk 5-8 aastakest,.....seda ei saa arukaks käitumiseks nimetada.Pigem raiskamiseks...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Noh reaalselt on need kaatrid samas vanuseklassis, mis meie ülejäänud laevastik on. Vaevalt nt Admiral Pitka, mis on kaatrist kõvasti suurem ja kogukam laev, on odavam ülal pidada.
Inglased käisid ju Inglismaal ka dokis ära ja neid sai kõvasti seal enne parandatud. Aga hind oli ka soolane 270 miljonit tükist.
Tegelikult on kogu asja point need Penquin tiibraketid, mis on omasuguste hulgas ühed lihtsamad-odavamad. Nende kasutamine ei eelda kandeplatvormilt märkimisväärset elektroonika võimekust ja neid on võimalik lasta ka radarit kasutamata. Ei sega meid miski neid ka nt Admiral Pitkale monteerimast. Reaalselt on põhiline eeldus korraliku airsea rearch radari olemasolu.
Mulle isiklikult jääb arusaamatuks, et ühest käest peetakse üleval Baltimaade kõvemat võitlusvõimetute abikünade flotilli (mis kokkuvõttes maksab kena kopika - ei vaidle praegu miinilaevade üle) ja tahetakse osta miskeid arusaamatu funtsiooniga kiirkaatreid, kuid teisalt nutetakse, et pole raha nt raketikaatrite ostuks (Pitka ülalpidamise eest saab ülal pidada 2 kaatrit).
Isiklikult pole ma eriline kaatrite fänn (minu arusaamise järgi peaks randa kaitsma lennuvahenditega), kuid selline filosoofia jääb mulle kaunis segakseks. Mingit majanduslikku reaalsust pole siin mõtet eriliseks näiteks tuua - tuleb peale miinlaevade muud abikünad ära müüa/kaldal konserveerida ja keskenduda tulejõule. Ja pakun, et te ei tõesta mulle ära praeguse strateegia majanduslikku paremust.
Üks Storm-tüüpi raketikaater (PVL 105 Torm) on Eestil reaalselt juba olnud, kasutati ilma rakettideta, piirivalvelaevana ja on vette lastud 1966 (!). Teenis 1994-2008 (2008 anti muuseumi, reaalselt vast nii 2006ni) ausalt Eesti piirivalvet. Tänini asub ujuval kujul muuseumis, niiet jutt et need Haukid mõne aastaga vanarauda lähevad, ei maksa midagi. Storm oli muuseumi andes sõitnud 40 (!) aastat ja siiani pole uppunud.
Üks asi, mis ajab need müstilised hoolduskulud kalliks, on laevaremondifirmade teenuste rohke kasutamine. Vene piirivalvekaatreid hooldasid täielikult näiteks madrused mitsmanide juhendamisel ise, samas baasis asus slipp, sügisel tõmmati kaldale, remonditi põhi ära, talvel tehti sisemisi töid ja kevadel läks vette. Kohapeal vahetati ka mootoreid (vene ajal väeosad sõjalisi mootoreid ei parandanud ise), sõuvõlle ja muud sellist. Üks põhjus tehnika pidamise kalliduseks Euroopas ongi see, et igale kütusevoolikut hoidvale "professionaalsele" soldatile pole vaja 2 keskmist palka maksta, selle töö teeks kvalifitseeritud juhendamisel ka ajateenijad ise. Ise küsimus on see, miks mereväe peabaas asub sellises urruaugus, kus pole piisavalt ruumi - mis keelab selle asumist nt Paldiskis?
Inglased käisid ju Inglismaal ka dokis ära ja neid sai kõvasti seal enne parandatud. Aga hind oli ka soolane 270 miljonit tükist.
Tegelikult on kogu asja point need Penquin tiibraketid, mis on omasuguste hulgas ühed lihtsamad-odavamad. Nende kasutamine ei eelda kandeplatvormilt märkimisväärset elektroonika võimekust ja neid on võimalik lasta ka radarit kasutamata. Ei sega meid miski neid ka nt Admiral Pitkale monteerimast. Reaalselt on põhiline eeldus korraliku airsea rearch radari olemasolu.
Mulle isiklikult jääb arusaamatuks, et ühest käest peetakse üleval Baltimaade kõvemat võitlusvõimetute abikünade flotilli (mis kokkuvõttes maksab kena kopika - ei vaidle praegu miinilaevade üle) ja tahetakse osta miskeid arusaamatu funtsiooniga kiirkaatreid, kuid teisalt nutetakse, et pole raha nt raketikaatrite ostuks (Pitka ülalpidamise eest saab ülal pidada 2 kaatrit).
Isiklikult pole ma eriline kaatrite fänn (minu arusaamise järgi peaks randa kaitsma lennuvahenditega), kuid selline filosoofia jääb mulle kaunis segakseks. Mingit majanduslikku reaalsust pole siin mõtet eriliseks näiteks tuua - tuleb peale miinlaevade muud abikünad ära müüa/kaldal konserveerida ja keskenduda tulejõule. Ja pakun, et te ei tõesta mulle ära praeguse strateegia majanduslikku paremust.
Üks Storm-tüüpi raketikaater (PVL 105 Torm) on Eestil reaalselt juba olnud, kasutati ilma rakettideta, piirivalvelaevana ja on vette lastud 1966 (!). Teenis 1994-2008 (2008 anti muuseumi, reaalselt vast nii 2006ni) ausalt Eesti piirivalvet. Tänini asub ujuval kujul muuseumis, niiet jutt et need Haukid mõne aastaga vanarauda lähevad, ei maksa midagi. Storm oli muuseumi andes sõitnud 40 (!) aastat ja siiani pole uppunud.
Üks asi, mis ajab need müstilised hoolduskulud kalliks, on laevaremondifirmade teenuste rohke kasutamine. Vene piirivalvekaatreid hooldasid täielikult näiteks madrused mitsmanide juhendamisel ise, samas baasis asus slipp, sügisel tõmmati kaldale, remonditi põhi ära, talvel tehti sisemisi töid ja kevadel läks vette. Kohapeal vahetati ka mootoreid (vene ajal väeosad sõjalisi mootoreid ei parandanud ise), sõuvõlle ja muud sellist. Üks põhjus tehnika pidamise kalliduseks Euroopas ongi see, et igale kütusevoolikut hoidvale "professionaalsele" soldatile pole vaja 2 keskmist palka maksta, selle töö teeks kvalifitseeritud juhendamisel ka ajateenijad ise. Ise küsimus on see, miks mereväe peabaas asub sellises urruaugus, kus pole piisavalt ruumi - mis keelab selle asumist nt Paldiskis?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline