www.militaar.net

No mida küll pole kuulnud, et laeva kõrval vette sadanud mürsk oleks laeva uputanud.

Kirjeldatud ruumid laeva pardas on mõeldud ikka torpeedokaitseks ja torpeedos on lõhkeainet natuke teises suurusjärgus kui mürsus.

Noh see demagoogiavaht ei muuda õigeks Ekspressi artikli autori lauslollust, justkui oleks võimalik lahingulaeva uputada selle läheduses vette sadanud 12'' mürsuga - õigusta seda kuidas tahad

Lahingulaeva uputamiseks on vaja üldjuhul rohkelt tabamusi laeva pihta, 1-2 mürsku, kui nad just laskemoonakeldrisse ei joppa, tekitavad üksnes vigastusi ja ei muuda laeva isegi mitte lahingukõlbmatuks.

Vastupidise väitmiseks peab olema kas lausa loll või ignorant.

Üldjuhul 1-2 mürsku suuremat sõjalaeva ei uputa küll aga võib seda teha torpeedo mis on seatud lõhkema laeva põhja all (Katsetustel murdis MK-48 plahvatus märklauaks olnud hävitaja pooleks).

vene kommentaarid Mistrali uputamisest.

http://readers.lenta.ru/news/2010...
Mulle eriti meeldis see)))
"...Проходя мимо северокорейского танка, я с удивленем увидел на его лобовой броне множество следов от пуль. Зачем стрелять в танк из винтовки? "Сынок, - перехватил мой взгляд сержант, - Когда на тебя попрет русский танк, ты будешь стрелять в него из всего что есть и кидаться всем что есть, включая жидкое дерьмо. А дерьма будет много, - задумчиво добавил сержант, явно что-то вспоминая."

Статья предназначена исключительно для внутриэстонского обывательского потребления. Мыши жмутся в норе друг к другу, когда над нею топает медведь, и читают укрепляющие сфинктер мантры.

Soomustläbistavas mürsus (mida soomustatud laevade vastu kasutatakse) on lõhkeaine kogus torpeedoga võrreldes väike. Tavaliselt kasutatakse 2 sorti mürske - soomustläbistavad, mille põhimass on metall ja HE, mille põhimass on lõhkeaine. HE-d kasutatakse nt kaldamärkide tulistamiseks.

AFAIK sihtmärgi sisselaskmiseks kasutatakse HE mürske, mis plahvatavad kontaktist veepinnaga ja tekitavad sellise koleda veesamba. See on selleks, et tulejuhtija näeks tuld korrigeerida. HE mürsk plahvatab kontakist laevaga ja nagu laeva peal esimene plahvatus käib, on sihik paigas, lükatakse soomustläbistavad (HE) rauda (avatakse mõjuvtuli).

Veepinna läheduses plahvatades ei tekita HE mingit kahju, sest laeval ulatub soomuskaitse allapoole veeliini+lahingulaevad on torpeedokaitsega.
Põhiline osa plahvatusenergiast läheb üles, mis tekitabki suure veesamba.
Lahingulaeva uputamiseks on vaja mitmeid topreedosid - nt Maratiga samatüübilist lahingulaeva on Novorossiiski reidil Kodusõja ajal punaste poolt uputada püütud ja selleks läks ikka mitmeid torpeedosid.

Soomustläbistav mürsk on võrreldes HE-ga pisikese lõhkeaine kogusega ega tekita laeva ligidal vette sadades mingit erilist plahvatust. See ei saagi soomustläbistav mürsk mingit koledat plahvatust tekitada, sest ta on disainitud läbima vähemalt 10 tollist terast ja alles peale seda plahvatama. Seega sajab AP mürsk laeva kõrval plärtsti vette ja mingit "lahinguvõimetuks muutvat" plahvatust seal ei tekigi.

EE loll jutt ei maksa midagi. Selleks, et Marati-taolist laeva uputada, on vaja ikka mitmeid tabamusi elulistesse kohtadesse. Parda lähedased mürsuplahvatused võivad ehk uputada mingeid läbiroostetanud kaubalaevu, mida Atlandi konvoides kasutati, aga Marati taolise uputamine near-missiga on soovmõtlemine.

Ja nagu ma ütlesin, ei tea ma mida Erelt silmas pidas,

Aga plärtsun ikka...

corvus kirjutas:Just selle pärast võetigi juba II MS ajal kasutusele miinid ja torpeedod, mis töötasid teistel põhimõtetel

Ja mis ajast räägib Erelt, jättes mulje, et selline tulemus on tavapärane, mitte pime juhus? Minu arust kolmekümnendatest. Palju oli Aegna patareis sedasorti moona? Mulle tuleb nagu ette, et valdav osa varudest pärines mitte kõige värskemast toodangust.

P.S. Lendurid on pääsenud ka ilma langevarjuta, hakkame nüüd siis väitma, et "piisab sobival ajal ja kohast lennukist väljahüppamisest"???

Näe, hea kui keegi teema peale süvitsi viitsib minna, toikaga vedamisest siis ikka kasu kah. Uuri jah Eretilt, kas 30-ndatel plaanitigi ühe 12'' mürsuga lahingulaev rivist välja viia või on tegu lihtsalt veidi asjatundmatu väitega. Lause

Kusjuures piisas ainuüksi lahinglaeva lähedal plahvatanud 305 mm mürsust, et ta lahinguvõimetuks muuta.

jätab tavalugejale igal juhul vägagi sellise mulje, et mats ja laev...(kontrollitud mitme persooni peal)

Pika demagoogia taha ka natuke tõsisemalt:

1. suurtükimürsud ei tekita vette kukkudes mingit veealust detonatsiooni, mis võiks lahingulaeva lahinguvõimetuks muuta. Nad ei tekita isegi kergeid vigastusi. Lahinguvõime tähendab eelkõige võimet anda vastase pihta sihikulist tuld. Isegi kui laev vajub 5 meetrit vette ja jääb seisma, jääb ta lahinguvõimeliseks, täpsemalt piiratud lahinguvõimega laevaks.

2. lahingulaeva lahinguvõimetuks muutmiseks ei piisa ka torpeedo detoneerimisest vee all. Lahingulaevade loojad pole idioodid ja on paljud "agad" ammu ette näinud. Kogemus näitab, et torpeedotabamusi on vaja ikka mitmeid. Suurem shanss on seda teha sõja lõpupoole levinud mittekontaktsete torpeedodega/miinidega, mis plahvatasid laeva kerest eemal ja mistõttu sai tekkida hüdrauliline lööklaine, mis on kaugelt purustavam kui plahvatus vastu keret.

Seda tüüpi lahingulaeva torpeedotaluvus on praktikas kontrollitud, 1918, kui Mustal merel punased vastase kätte sattumiseks iseenda lahingulaeva Imperatritsa Jekaterina, oli sellks vaja neli torpeedotabamust. Novik-klassi laevadest kirjutavas raamatus on sellest stseenist pikalt juttu ja seal öeldi, et ega laev ei tahtnud eriti uppuma küll hakata.

Ehk järeldus: EE artiklis esitatud väide on BS. Tegelikult tähendab Marati tüüpi lahingulaeva uputamine, et selleks on vaja kümneid 305 mm mürskude otsetabamusi (kui neist mõni kogemata laskemoonakeldrisse ei satu).

corvus:

No ma ei tea mehed, kas muidugi Erelt pidas silmas veealuseid plahvatusi

Erelt:

Kusjuures piisas ainuüksi lahinglaeva lähedal plahvatanud 305 mm mürsust, et ta lahinguvõimetuks muuta.

Mis veealune plahvatus see siis küll on seal. 305 mm mürsk on 305 mm mürsk, mitte veealune kõhugaas, supernoova või meremiin. Ja kuna silmas peeti Tallinna lähedal asuvaid ca 40 km klassi laskekaugusega patareisid, siis ei saanud lahingulaev asuda ka Kroonlinna dokis, vaid ikka merel, vee sees, kuni 40 km kaugusel patareist. Ütle, kas sa oled loll või mängid lolli?

Kapten Trumm kirjutas:Pika demagoogia taha ka natuke tõsisemalt:

1. suurtükimürsud ei tekita vette kukkudes mingit veealust detonatsiooni, mis võiks lahingulaeva lahinguvõimetuks muuta. Nad ei tekita isegi kergeid vigastusi.

2. lahingulaeva lahinguvõimetuks muutmiseks ei piisa ka torpeedo detoneerimisest vee all. Lahingulaevade loojad pole idioodid ja on paljud "agad" ammu ette näinud. Kogemus näitab, et torpeedotabamusi on vaja ikka mitmeid. Suurem shanss on seda teha sõja lõpupoole levinud mittekontaktsete torpeedodega/miinidega, mis plahvatasid laeva kerest eemal ja mistõttu sai tekkida hüdrauliline lööklaine, mis on kaugelt purustavam kui plahvatus vastu keret.

Ehk järeldus: EE artiklis esitatud väide on BS.

corvus:

No ma ei tea mehed, kas muidugi Erelt pidas silmas veealuseid plahvatusi

Erelt:

Kusjuures piisas ainuüksi lahinglaeva lähedal plahvatanud 305 mm mürsust, et ta lahinguvõimetuks muuta.

Mis veealune plahvatus see siis küll on seal. 305 mm mürsk on 305 mm mürsk, mitte veealune kõhugaas, supernoova või meremiin. Ja kuna silmas peeti Tallinna lähedal asuvaid ca 40 km klassi laskekaugusega patareisid, siis ei saanud lahingulaev asuda ka Kroonlinna dokis, vaid ikka merel, vee sees, kuni 40 km kaugusel patareist. Ütle, kas sa oled loll või mängid lolli?

Mittekontaktsed magnetsütikud olid olemas juba üsna sõja alguses aga nende töökindlusega oli probleeme.On teada üks juhus kus saksa allveelaev ründas sellise sütikuga torpeedoga inglise lahingulaeva.Laskis välja 3 torpeedot mis läksid põhja alt läbi aga ükski nendest ei lõhkenud.Väidetavalt oli rünnaku ajal lahingulaeva pardal olnud ka peaminister W.Churchill.Akustilise sütikuga torpeedod tulid jah sõja teisel poolel ja nende plahvatus murdis üldjuhul laeval ahtri maha.

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=30255149

Show must go on... Ja Mp.neti teemat vaadates paistab et meie idanaabrid on käimasolevas propagandasõjas taas ühe pisikese võidu saavutanud.

Kui sa näed mõnda nannipunni, kes valju häälega karjub, et kõik ahistavad teda ja lubab kõigile oma suure venna abil peksa anda, siis sellist naeravadki kõik. (Eesti) Ja mitte asjata - eriti need, kes ise suudavad peksa anda.

Ja need, kes suudavad ise pasunasse anda, ei karju hüsteeriliselt oma võimetest. Nad lihtsalt teavad, et see võime neil on ja teised teavad ning arvestavad sellega. (Soome). Eriti need, kellel on kalduvus ise tüli norida.

Loomulikult selle Erelti teadmiste "tase" muudab selle jutu veel naeruväärsemaks.

See "Totaalne jama" on tõesti palju jama tekitanud.

terv
o

Vähemalt ei peaks me siis süüdistama Ereltit selles episoodis naeruväärsuses ja "tasemetuses", pigem allikakriitika puudumises või allika ebaõnnestunud kasutamises.

Kas selle taseme ajakirjaniku puhul ei kipu "tasemetus" ja "allikakriitika puudumine või allika ebaõnnestunud kasutamine" veidi kattuma?

12" (305 mm) meresuurtükkide mürsud 20. sajandi 1. poolest:
Soomustläbistav, 1907. a. mudel: 5,3 kg TNT;
Soomustläbistav, 1911. a. mudel: 12,95 kg TNT;
Pool-soomustläbistav, 1911. a. mudel: 48,4 kg TNT;
Fugass, 1907. a. mudel: 28,6 kg TNT;
Fugass, 1911. a. mudel: 58,8 kg TNT;

Saksa torpeedo G7es "Zaunkönig" - 274 kg trotüülist tunduvalt võimsamat ainet.
Muuseas olid akustilised sütikud mittekontaktsetel miinidel, "Zaunkönig" oli aktiivse magnetsütikuga. Sakslased katsetasid küll akustiliste ja "varjusütikutega" torpeedosid, kuid katsetuste tasemele see jäigi.

EOD kirjutas:12" (305 mm) meresuurtükkide mürsud 20. sajandi 1. poolest:
Soomustläbistav, 1907. a. mudel: 5,3 kg TNT;
Soomustläbistav, 1911. a. mudel: 12,95 kg TNT;
Pool-soomustläbistav, 1911. a. mudel: 48,4 kg TNT;
Fugass, 1907. a. mudel: 28,6 kg TNT;
Fugass, 1911. a. mudel: 58,8 kg TNT;

Saksa torpeedo G7es "Zaunkönig" - 274 kg trotüülist tunduvalt võimsamat ainet.
Muuseas olid akustilised sütikud mittekontaktsetel miinidel, "Zaunkönig" oli aktiivse magnetsütikuga. Sakslased katsetasid küll akustiliste ja "varjusütikutega" torpeedosid, kuid katsetuste tasemele see jäigi.

Oi oli Sul nüüd vaja ikka need teadmised laiali laotada? Kohe saad madallennul pihta kajaka poolt, ollusega mis sööb autovärvi läbi nagu möödaminnes, ning kui sellele tähelepanu ei pööra, siis on ka plekist kohe läbi.