Et mobilisastiooniplaani tehakse, selles pole minuarust midagi erilist. Kas nüüd nimetet ajaks plaan 101% ka valmis on, on hea küsimus, või mis sinna kokku on kirjutatud üldse. Eks iga aasta tuleb seda plaani jälle täpsustada.
Huvitav, et pole olnud juttu, kas meil on olemas ka samakorralik kaitseplaan ja mis ajaks see valmis saab. Need kaks plaani peaksid olema rakendatavad nii koos, kui sõltumatult.
Minul on aga põhimõtteline küsimus, kas enne oli kana või muna? Kas me ehitame brigaade, millel pole normaalset varustust ja mille sisekliima on küsitav ning mille sisekliimat tahetakse turgutada läbi /.../ või võtame ette korralikult motiveeritud mehed, keda leiab nii...
Mina täpselt ei tea, kas enne oli muna või kana või kumba siin kumbana käsitatakse, kuid isikliku nägemuse kohaselt algab kogu ekv/ekl hea ja halb pihta personalist laiemas mõistes. Personal ei ole mitte ainult inimhulk, vaid ka läbi mõeldud teenistuskorraldus ja struktuurid. Kui need asjad on titi-miti, siis jookseb ka tavaliselt kogu ülejäänud süsteem õlitatult. Teisalt võib meil olla hea materjaalosa ja ettevalmistus, kuid kui struktuur ja töökorraldus on ebaefektiivsed, läheb sõja korral kõik sinnasamusesse. Kolmandaks väidan, et inimesi on võimalik õpetada välja ka hädapärase materjaalosa olemasolul ja hiljem hankida vaikselt materjaalosa juurde; pole meil aga õppinud personali, pole ka sõltuvalt hinnaklassist kiiruga hangitavast materjaalosast erilist abi.
Ehk siis ma leian, et esmalt peab saama valmis normaalne koosseis (minuarust küll pole meil päris normaalne koosseis) ja seejärel üritame selle varustada-relvastada. Teistpidi muide ei toiks üldse meie süsteemis saadagi, sest kui toredatele leludele pole ette nähtud kohta, puudub ju alus ka hankeks.
Arvutaks siis relvastust kokku veidi.
Ütleme, et
meie laeks oleks 4 brigaadi. Praegu on aga 1 brig ja 4 KRK-d, mis peaks ka mingid kummalised "brigaadid" olema. Kokku 5 logisevat väekoondist on meile natuke liiast. Parem oleks 4 selle võrra korralikumat - RA 1 iga ringkonna kohta ja SA liigutatakse, kuhu vaja. Liiga palju staabipersonali ka muidu rahuajal.
Tüüp-jalaväebrigaadi suurusjärk peaks jääma 5000 piiri, lahingpataljonide arvuks 3, lisaks tt-komp ja lu-komp. 1 brigaad peaks olema soomustatud. Soomukite hajutamine ja pookimine pataljonide kaupa jalaväebrigaadidesse oleks/on kurjast.
KL-is võiks siis olla 1 suur jalaväekompanii lahingugrupp per malev, mis allutatakse vajadusel kohapeal opereeriva brigaadi staabile ja täidab sellelt saadud ülesandeid. On see siis tagala julgestamine, kõrvalsuuna katmine või sissivõitlus. Lisaks võiks suuremates malevates olla kompanii, väiksemates rühm sisekaitseks, mis allutataks SA politseile. Ka vajalik.
Kaudtulerelvastust oleks
4 brigaadi korral tarvis haubitsatest 24 x 4 = ligikaudu 100 isendit. Olemas on avalike andmete järgi 24 155mm ja 42 122mm, mis teeb kokku 66. Tegelikult tähendab see 1x 155mm pataljon ja 2x 122mm pataljoni (18-torulised + 6 niisama). 105mm võib suure hädaga kokku saada ühe viletsa pataljoni 18 toruga. See max 10-km laskekaugusega pataljon oleks rohkem moraalseks, kui lahinguliseks teguriks. Hullem on täna lugu tegelikult aga hoopis suurtükiväe lisavarustusega, milleta pole laskmine üldse võimalik ja mida pole koos uute relvadega hangitud. Isiklikult ma ei näe selle üliolulise lihtsa, kuid asendamatu varustuse väljamaalt juurde hankimises mingit probleemi ja see ei maksa praktiliselt midagi.
Mis maksaks rohkem, on suurtükid. Neid oleks vaja juurde hankida veel 1 korralik 155 või 152mm pataljon. See võiks liikurite pataljon olla tegelikult, kui üks brigaad oleks soomukitel. Liikurite hange pole välistatud. Tegelikult oleks tarvis ka ühte raketiheitjapataljoni, mis oleks kõrgema ülema suurtükiväereserv ja lisaks annaks meile juurde vastava know-how.
120mm miinipildujaid oleks struktuuri täiteks tarvis 9 patareid. Kui igas patareis oleks 3 x 3 toru, tähendaks see kokku 81, patarei jagu tagavaraks ka - 90. Rootsi m/41 miinipildujad pole küll kõige paremad, kuid siiski peaks neid jaguma ja ülegi jääma. Mis on saanud bulgaarlastest, ei tea. 81mm miinipildujaid oleks vaja samuti u 90 ja natuke rohkem, kui formeerida iga KL maleva baasil üks kompanii lahingugrupp. Kokku tuleks miski 135 relva ja neid meil praegu küll ei jagu. Ei jagu isegi 4-le brigaadile. Noh, loodame, et USA-st siis tuleb selline suur hulk, et piisab (kuigi isiklikult kahtlustan, et ostetakse ainult kallis käputäis, et Afgaanis vanad välja vahetada - riigikaitsele vaevalt mõeldi nende miinipildujate ja UAV-de asjas!).
Kes soovib, võib ise muude vajaliste riistapuude kokkulöömist proovida.