www.militaar.net

Olen mitmel korral Rootsis viibides kohtunud ühe härrasmehega. Nimetagem teda H.M.-ks. Mees töötas tollal enda väitel riigiametis (ja enda väitel luureohvitserina) ning puutus põgusalt kokku ka Estonia hukuga.

Henning Witte näiteks ei julgenud minuga üldse kohtuda. Leppisime küll aja kokku, kuid kontoris teda ei olnud. Olen peaaegu kindel, et ta istus ühes tänaval seisnud autos.

Aga selle nn luureohvitseriga kohtusin ma puhtjuhuslikult Rootsi roheliste partei korraldatud koosviibimisel, kus muu hulgas arutati ka huku-teemat.

Tema teooria on järgmine:

Estonial veeti tõepoolest sõjatehnikat, kuid hukuga sel seost pole. Hukk toimus just nii nagu seda väidab lõppraport ja oli erinevate ebameeldivate kokkulangevuste tulemus.

Paraku sisaldas aga osa tol ööl laeva pardal olnud tehnikast mingil määral radioaktiivseid aineid, mis huku tagajärjel keskkonda lekkisid.

Rootsi riigi kava Estoniat katta olevat välja mõeldud just sel põhjusel, et vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist.

Tervet Estoniat ei olnud siiski vaja katta, sest ramp tiriti irvakile ja radioaktiivset ainet sisaldanud konteinerid toodi välja ning maeti vraki lähedusse. Väidetavalt on see matmispaik isegi merepõhja kaardil tuvastatav, kui võrrelda esimesi sonaripilte ja kõrvutades neid tänapäevastega.

Peale paljasõnaliste ütluste pole mehel oma väidete tõestamiseks midagi ette näidata.

Jah - ramp on aja jooksul rohkem irvakile vajunud, kui esimestel videotel näeme.

Jah - vraki katmise kava jäi katki, kuigi raha maksti hollandi firmale Smit Tak AB-le ette ning merepõhjas mingeid töid isegi tehti.

Jah - selle firma üheks töövaldkonnaks oli ka radioaktiivete ainete kahjutustamine.

Jah - Estonia pardal veeti eelnevatel kuudel relvi, kuid hukuöö kohta sellised andmed puuduvad.

Kas pole taas üks kena teooria? Kuigi jah - tegemist on taas ühe omalaadse vandenõuga.

Ma nüüd veidi Jutta Rabestun ja toon teieni selle ammuse loo üksikasjad. See on veel hullem, kui Jutta Rabe film. Loodan, et võtate seda mõnusa irooniana.

Rootsi ohvitser rääkis, et viibis katmistööde ajal hukupaigas töid seiranud Soome jäämurdjal ning kinnitas, et Estonia vraki katmisest oli asi kaugel. "Mitte kunagi ei ole olnud eesmärgiks Estonia vrakk betoonsarkofaagi matta - tegelik põhjus lebab Estonia lähedal merepõhjas," väitis mees omal initsiatiivil toimunud vestlusel.

Oma nime arusaadavatel põhjustel mitte avaldanud riigiteenistuja sõnul oleks too salajane operatsioon juba varem äärepealt avalikuks saanud, sest ajakirjandus nuhkis välja, et liiva ja kruusa puistatakse vrakist üsna kaugele. Kuid riikide vaikimistaktika tõttu sumbus see kiirelt, ütles ta.

Tema väitel kulutas Rootsi riigi tellimusel tegutsenud Smit Tak katmis- ja kahjutustamistöödele umbes 3 miljonit dollarit. "Objekti ei kaetud lihtsalt kinni, sellele eelnes töö vee all," lausus mees.

Väidetav Rootsi ohvitser ei oska öelda, mille nad täpselt kinni katsid, kuid teab, et see on seotud Estonia katastroofiga. "Mulle küll otse ei öeldud, kuid jäi mulje, et see on sama ese, mis jäi kajaloodipildile mõni aeg pärast katastroofi vraki nina ees. Siis veeti see mõnisada meetrit laevast eemale ja seal jäi see kogemata kombel uuesti, sedakorda juba visiiri otsinud meestele ette. Nemad käisid ka vee all vaatamas ja väitsid siis, et see on tavaline terasplaat," jutustas mees.

Luureohvitseri jutust selgus, et objekt oli ähvardavalt radioaktiivne ja mingil ajal eksisteeris reaalne oht, et Läänemeri saab tõsiselt saastatud. "Alguses ei kiirustatud katmisega, siis aga tekkis oht. Midagi läks seal kardinaalselt viltu," seletas ta. Rootsi riik telliski seetõttu kiirelt kinnikatmistööd, kuid rahva hulgas tekkiva paanika ennetamise nimel otsustati tööd Estonia vraki matmise nime all läbi viia. "Keegi ei oodanud, et rahvas hakkab selle vastu protestima. Kuid niikuinii ei oleks vrakki kinni kaetud - kes sinna alla oleks ikka vaatama läinud, et kas kere on kinni kaetud või mitte," seletas mees. "Moepärast heideti ka vraki ümbrusesse veidi liiva ja kruusa, mis on näha ka Gregg Bemise videol," väitis ta.

Ohvitser rääkis, et objekti katmistööd vältasid paar nädalat - tegemist ei olnud hiigelobjektiga. "See oli ligi paarkümmend meetrit pikk ja mõned meetrid lai," iseloomustas ta objekti.

See lugu on kahjuks üsna usutav ja klapib ka saladuslike konteinerite Estoniale toimetamise versiooniga Tallinnas, mille tõttu suleti liikluseks sadamalähedased tänavad ja laeva väljumine hilines.

Ühesõnaga:
1) laeval veeti aatompommi, mis pärit mõnest Eestis asunud sõjaväebaasist (tõenäoliselt Paldiski, aga ka Kallemäe Saaremaal);
2) pomm tuli kiiruga ära toimetada seetõttu, et äsja oli umbusaldatud Mart Laari valitsust ja uue valitsuse puhul polnud teada, mis ta ette võtab; ilmselt jäid kiirustades ka vähegi võimalikud turvameetmed poolikuks;
3) kapten Piht ja veel mõned teadsid pommist ja koristati ära. Ära koristati ka need, kellel oli olnud õnnetus pääseda Pihtiga koos. Muidugi tehti seda Rootsi valitsuse käsul.

Täiesti mõeldav, et laev läks põhja peamiselt tormi tõttu, kuid pommiveo kaasus ei lase seda võimalust kunagi lõplikult usaldusväärseks lugeda.
Kas pommi üritati avastamishirmus üle parda sokutada ja vesi tulvas seetõttu laeva, või toimetasid laevas ka vastasjõud, kes väidetavalt tahtnud vaid "ehmatada", ent aitasid kaasa katastroofile - ka see jääb ilmselt lahtiseks, kuni mõni otsene asjaosaline ei leia võimalust pädevaid tunnistusi anda.
Kõige olulisem süü lasub ikkagi tollastel valitsustel, kes pommiveo toime panid.

To bring conclusions on the loss mechanisms to near certainty, it would be highly recommended that the following further steps are taken:

- The whole hull of MV Estonia is inspected and documented in detail.
- The state of the ramp at the wreckage is inspected and documented in detail, and thereafter brought to surface for final confirmation of its state.
- At least three windows together with their frames are brought to surface and tested for breaking pressure.

Confirmation of the above key inferences would allow reaching a conclusion beyond reasonable doubt on the causes of the loss of MV Estonia.

UR kirjutas:Fakt on see et meie köige parem kaitseminn maailmas, kus töötavad ennastalgavad ametnikud, ei ole kogu oma eksistentsi jooksul suuteline olnud looma reaalset standing force mis oleks respekteeritav deterrent vöimalikule agressorile. Tsiteerin yht kindralit: "Mul on 200 södurit" Mäletad?

UR kirjutas:kysin naiivselt vastu et kui köik on hooroshoo siis asja taga on vaid juhuslikkus?

tommy kirjutas: Kui soovid luua "reaalset standing force ",(mis iganes see peaks tähendama), siis võta kätte ja loo erakond, mille lipukirjaks oleks, "Riigikaitsele vähemalt 5% SKP-st",...ja kandideeri valimistel.
Oleks huvitav näha, palju tuleks(minu hääl oleks sulle igatahes garanteeritud)...

Kapten Trumm kirjutas: Senikaua, kui 2% ei suudeta kulutada nii, et oleks maksimeeritud tulejõu-võitlusvõime ja EEK suhe, pole ka mingit põhjust 5% küsida, sellise raha efektiivne paika panemine käib nii täna kui ka 5 a pärast kaminale selgelt üle võimete. Märkimist väärib just see, et suure õhinaga on teostatud seda kallimat komponenti (ajateenistus, varustuse ost), kuid käest on lastud just see odavam komponent, mis on samatähtis kui esimene (totaalkaitse, reservid, sõjalised ettevalmistused). Tagajärjeks on see, et 95% raha kulutades on saadud 50% tulemusest. Kõigepealt õpiks ikka 95% raha eest 95% tulemust saama.