Võrreldes mõne aasta taguse olukorraga on see õppus kindlasti suur edasiminek ja lootus abile on kindlasti reaalsem. Nüüd tuleb lihtsalt endal piisavalt kange olla ja pidada sõja korral vastu piisavalt kaua, et artikkel 5 mitterakendamisele (põhjendusega, et Eesti riik ei suutnud tagada enda kaitsevõimet) oleks raske põhjendust leida. Kui me ikka mitu nädalat vastu peame ja abi ei tule, on see suur hoop sellele ideele, mille pärast NATO üldse loodud on ja sellest saavad liikmesriigid aru küll.Actual kirjutas:Ma ei näe, kuidas õppused on seotud sellega, et Eesti võib loota liitlaste abile, kui jamaks läheb. Kui jamaks läheb, teeb iga NATO riik poliitilise otsuse, kas tulla appi või mitte. Poliitilise otsuse teevad poliitikud oma riigi ja rahva huvides. Miks arvate või olete veendunud, et NATO riikide ja rahva huvi on Eesti või Balti riikide pärast sõtta minek massihävitusrelvi omava suurriigiga, Venemaaga.soesilm kirjutas:Mind huvitab rohkem see, kuidas siinsed NATO skeptikud või uskujad neid õppuseid kommenteerivad.
Minu arvates on need õppused tõestus sellele, et Eesti võib loota liitlaste abile, siis kui meil jamaks läheb.
Süüria puhul ei juletud peale kisa ja kaudse suskimise midagi rohkemat teha - keegi ei taha näha, et mõni keemiamürsk kasvõi seljas kohale tassitakse nende heaolu riigis plahvatama pannakse... Iseasi mis Süüriast saab pärast keemiarelvast loobumist. Senist praktikat arvestades on läänele vastu tulnud ja massihävitusrelvadest loobujad saanud lääne sõjalise agressiooni osaliseks ja need "loobujad" on maha tapetud. Massihävitusrelvast loobumine ei ole tark tegu.
Süürias mittesekkumise peamine põhjus ei ole kindlasti hirm massihävitusrelva ees.