www.militaar.net

Oot, mis sel Vabaduse puiestee rohelisel lainel viga on? Minuarust töötab täiesti OK tasemel, välja arvatud Valdeku tänava ristmik kus ükskõik mis kella- või aastaajal punase tule ette lööb. Kui foorid lülituks ümber vastavalt kõrvalteelt tulevatele autodele või jalakäijate nupumuljumise peale, poleks tegu mitte "rohelise laine" vaid tavaliste reguleeritavate ristmikega. Teine koht kus roheline laine enamvähem toimib on Liivalaia tänavalt Kristiine poole sõites. Kui Olümpia kohal lubatust natuke kiiremini (65-70 km/t) vajutama hakata jõuab ühe soojaga Kristiine keskuse ette välja. Roheliste lainete mõte olla selles, et transiit saaks peatumatult läbi sõita ja kõrvalteedelt tulijad ootavad oma järjekorda.

Ringteed on jälle kõige odavam variant tipptunni ummikute ära kaotamiseks. Mul oli varemalt lausa kahju neist, kes kuskilt elamurajoonist väljudes minutite kaupa löögile pääsemist ootasid. Samuti oli tiheda liiklusega tavaline, et mingi vend hakkas vasakule pöörama, vastutulijad ju teed ei anna ja ummik selja taga on mitu kvartalit. Ringteed on selle porno üldjoontes likvideerinud. Rikkamad panevad muidugi samal otstarbel foorid püsti.
Keset teed olevad ohutussaared on juba vaieldavam asi. See, et nad alguses vastu säravad läheb peagi mööda. Pritsitakse paska täis, pesta nagunii keegi ei viitsi ja siis on plekitahvlid tuuletõkkeks. Idee järgi peaksid needki vist muuhulgas liikluse rahustamise eesmärki täitma. Leedus on tehtud neid ikka täitsa suvalistesse kohtadesse ja minul on küll möödasõiduisu vähemaks jäänud. Mõnikord tahaks veokikolonnist mööda suruda, siis paistab eespool see ohutussaar ja ei saa aru ka, et kas on mingi jupike või sada meetrit pikk. Võib-olle ei jõuagi oma ritta tagasi pöörata ja läheks vastutulija rammimiseks, mis tervisele hästi ei mõju.

Kriku kirjutas:Pärast kaht korda, kui ma oleks äärepealt matsu pannud, keeldun mina ringristmikult Tartust Viljandi poole sõitmast. Too batoonikestega ring pidavat olema auhinnatud ja puha

Kirjutan alla! Sõidan seda teed küll harva. Mäletan aega, kui need "batoonid"(betoonid) maha said... Krt, ringile minnes pead täpselt teadma, kuidas sellest ringist välja saab! Uhasin esimest korda oma 3 ringi, kuni asjale pihta sain! Sama teema on peale Lõunakat Tööriistamarketi ringil. Olen ka hiljem näinud minusuguseid maakaid neis kohtades tühjalt tiirutamas. Nüüd teeb nende jälgimine juba isegi pisut lõbu.

See on nüüd küll tõeline hala. Minu teada ei muudetud Aaspere-Haljala teelõigul teetammi profiili. Remont puudutas ainult neljarealist lõiku. Vastasel juhul oleks sirgeks triigitud ka need sellel lõigul olevad salakavalad künkad, mis on põhustanud väga palju raskete tagajärgedega liiklusõnnetust ja mille pärast ka need "dildod" seal on. Aga see lõik pidi lähimal ajal neljarealiseks ehitatama.
Mis puudutab teede laiust, siis näiteks Saksamaa tee-ehitusnormid näevad ette oluliselt kitsamad sõidurajad olulisemalt suuremate ööpäevaste liikluskoormuste juures.
Võib siin tutvuda: https://de.wikipedia.org/wiki/Richtlini ... uerschnitt
Me oleme ikka väga kõvad mehed, kui me jäksame ehitada laiemaid teid, kui sakslased seda teevad.

Mis aga puudutab igasuguseid ringe ja muid rajatisi, siis neid ei mõtle Maanteeameti töötajad ise välja, vaid võetakse eeskuju ennast õigustanud lahendustest mujal riikides ja tehke mis tahate - liiklussurmade arv ei ole Eestis veel tasemel, mis ta võiks olla. Sõidan Tallinn-Tartu otsa pea iga nädal ja pole küll nende ringide puhul midagi ületamatult keerulist täheldanud.

Wiki lingil toodud RQ näidetest on kõige ligilähedasem RQ 10,5 (Bundesstraßen) teetüüp.
RQ 7,5 (Ortsverbindungsstraßen) ja RQ 9,5 (Landesstraßen) on mõeldud väiksematele või väiksema tähtsusega teedele.

Tallinn-Narva mnt puhul me ei saa rääkida "väiksemast teest" kusagil kohaliku tähtsusega asulate vahel, kuigi aasta keskmine liiklussagedus riigi väiksusest tingituna jääb sinna Saksamaa RQ 9,5 Landesstraßen kanti. Tippajal (nt. suvi ja kella 10:00-15:00 vahel) on seal muidugi liikluskoormus midagi muud kui aasta keskmine ja kõige ohtlikum ongi tippaegadel liiklemnine, mitte õhtul hilja ega öösel. https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... e_koos.pdf

Kui selles lõigus teele pool meetrit laiuses juurde anda, siis see vastaks RQ 10,5 nõuetele tingimusel, et kahe sõidurea vahel ei ole ohutusriba koos ohutuspostidega.
Kui on ka ohutusriba ja ohutuspostid, siis peaks tee laienema 1,0m (ohutusriba arvelt) + 0,5m (ilma ohutusribata saksa standardit RQ 10,5 aluseks võttes) = 1,5 meetri võrra ehk olema 11,5m lai, kui võtta eeskujuks neid Saksamaa norme.
Sest ilma ohutusriba ja ohutusrajatisteta kahe sõidusuuna vahel on võimalik seisvast sõidukist möödasõitu tehes kalduda vajadusel vähesel määral kas sellele alale, mis praegu on ohutusrajatiste all, või ka vastassuuna vööndisse n.ö. "ühe rattaga". Ohutusrajatised kahe sõidusuuna vahel võtavad selle võimaluse ära.

Tee laiusest eraldi teema on veel teepeenra ohutuse ja kallete teema.
Kui seal oleks sama laiusega tee nagu ta on, koos ohutusribaga keskel, aga laugem teeperv, siis saaks sõiduvahendi seisma jätta ka nii, et see võtaks vähem ruumi sõidurajal. Probleemi tuleks käsitleda kompleksselt, mitte üksikute elementide kaupa.

Kui sakslased jutuks tulid, siis tundub ka nemad on aru saanud selliste kitsaste teede ohtlikuses ja uued 2012-2013 valminud, kuid hetkel veel mitte kehtestatud normatiivid/suunised näevad ette ka teetüüpe RQ 11 (tee laius koos teepeenardega 11,0m) ja RQ 11,5 (tee laius koos teepeenardega 11,5m). Ja seda ilma ohutusribata kahe sõidusuuna vahel.
http://www.vsvi-mv.de/fileadmin/Medienp ... etters.pdf (LK56;57)

*

Mis puudutab põhjuseid, miks sellele õnnetule lõigule ohutusriba vahele tehti, siis jah seal oli aastakümneid (Tallinnas toimunud olumpiamängude purjeregatist saadik) see probleem, et täiesti sirgel teelõigul ühes kohas on "nõgu" kuhu n.ö. "hetkeks kaovad" väiksemad sõidukid ära ja võib tunduda petlikult, et vastassuunast kedagi ei tule.
Väga ohtlik olukord ja see tuli loomulikult kuidagi lahendada. Ma ei mäleta (aga ma olen juba vana inimene ja ei mäletagi enam paljutki), et seal oleks katsetatud möödasõidukeelu märkide ja pidevjoonega seda selles kindlas lõigus lahendada. Ja need torbikud kruviti sinna keskele mitte kohe pärast teelõigu renoveerimist, vaid mingi ajalise nihkega, ehk tundub, nagu see idee oleks tekkinud pärast renoveerimisprojekti valmimist ja kinnitamist, mis algselt seda ohutusriba kahe sõidusuuna vahel ei sisaldanud (ja sealt ka see teelaius 10,0m ?). Siseinfo valdajad parandavad mind kui ma eksin.

Ja et oleks selgem - minul ei ole midagi nende torbikute ega ohutusriba vastu ei sellel teel ega mujal.
Samuti ei ole mul midagi 9,5 või 10,0m laiuste teede vastu, kus ei ole kekskel ohtusriba ja torbikuid, ning teeperv on laugem.
Mul on konkreetselt arusaamatu ohutuse seisukohast komplekslahendus, kus tee on koos teepeenardega 10,0m lai, kahe sõidurea vahel on 0,80-1,0m laiune ohutusriba koos ohutustorbikutega ja sellise tee perv on samal ajal lisaks veel ka järsk ning kõrge.

EDIT: See teepeenra teema ei puuduta kogu lõiku, sest seal on ka lugemaid kohti. Samas ei aita ka laugemad teeperved nt. talvel, kui sahk ei saagi lükata teepervi laiemalt lahti kui on teeäärsete teetähistuspostide rivi...

Haugas kirjutas:

Kriku kirjutas:Pärast kaht korda, kui ma oleks äärepealt matsu pannud, keeldun mina ringristmikult Tartust Viljandi poole sõitmast. Too batoonikestega ring pidavat olema auhinnatud ja puha

Kirjutan alla! Sõidan seda teed küll harva. Mäletan aega, kui need "batoonid"(betoonid) maha said... Krt, ringile minnes pead täpselt teadma, kuidas sellest ringist välja saab! Uhasin esimest korda oma 3 ringi, kuni asjale pihta sain! Sama teema on peale Lõunakat Tööriistamarketi ringil. Olen ka hiljem näinud minusuguseid maakaid neis kohtades tühjalt tiirutamas. Nüüd teeb nende jälgimine juba isegi pisut lõbu.

Mina olen seda ringi kasutanud pea igapäevaselt 17 aastat ja tuleb tunnistada, et praeguse variandiga olen ma väga rahul. Betoonpadjakesed on väga vajalikud näiteks lopasel ajal, annab ikka suuna ette ja tunda kui oled valesti sõitnud. Muidu driftitakse suvaliselt keset kahte rida, aga liikluskuulekas kodanik üritab ju ikkagi seal reeglite järgi sõita. Igalt poolt ringile tulles on väga konkreetsed märgid ja suunad olemas. OK , esimene kord läheb nihu, teed auringi. Kui aru ei saa, no pea auto kõrval parklas kinni ja mine jaluta-vaata üle. Kui ikka aru ei saa, siis võib ju ühiskondlikku transporti edaspidi kasutada. Täpselt sama kehtib Riia ringi kohta, mida loetakse Eesti avariirohkeimaks ristmikuks. Kui sõita ilusti nii nagu märgid näitavad, siis ma ei kujuta ette, et miks peaks koguaeg kellegile küljelt sisse keerama. Meil on tegemist ikka väga tõsise liiklusmärkide alase kirjaoskamatusega. Katsun just nädalavahetuste hommikuti seda ringi vältida, sest iga nelja ületuse kohta tuleb üks liiklusohtlik olukord.

Väga ohtlik olukord ja see tuli loomulikult kuidagi lahendada. Ma ei mäleta (aga ma olen juba vana inimene ja ei mäletagi enam paljutki), et seal oleks katsetatud möödasõidukeelu märkide ja pidevjoonega seda selles kindlas lõigus lahendada. Ja need torbikud kruviti sinna keskele mitte kohe pärast teelõigu renoveerimist, vaid mingi ajalise nihkega, ehk tundub, nagu see idee oleks tekkinud pärast renoveerimisprojekti valmimist ja kinnitamist, mis algselt seda ohutusriba kahe sõidusuuna vahel ei sisaldanud (ja sealt ka see teelaius 10,0m ?). Siseinfo valdajad parandavad mind kui ma eksin.

Seal oli pidevjoon enne torbikuid, aga seda lihstalt ignoreeriti.

Saunik kirjutas: Mina olen seda ringi kasutanud pea igapäevaselt 17 aastat ja tuleb tunnistada, et praeguse variandiga olen ma väga rahul. Betoonpadjakesed on väga vajalikud näiteks lopasel ajal, annab ikka suuna ette ja tunda kui oled valesti sõitnud. Muidu driftitakse suvaliselt keset kahte rida, aga liikluskuulekas kodanik üritab ju ikkagi seal reeglite järgi sõita. Igalt poolt ringile tulles on väga konkreetsed märgid ja suunad olemas. OK , esimene kord läheb nihu, teed auringi. Kui aru ei saa, no pea auto kõrval parklas kinni ja mine jaluta-vaata üle. Kui ikka aru ei saa, siis võib ju ühiskondlikku transporti edaspidi kasutada. Täpselt sama kehtib Riia ringi kohta, mida loetakse Eesti avariirohkeimaks ristmikuks. Kui sõita ilusti nii nagu märgid näitavad, siis ma ei kujuta ette, et miks peaks koguaeg kellegile küljelt sisse keerama. Meil on tegemist ikka väga tõsise liiklusmärkide alase kirjaoskamatusega. Katsun just nädalavahetuste hommikuti seda ringi vältida, sest iga nelja ületuse kohta tuleb üks liiklusohtlik olukord.

Eks see ole ilmselt maitseasi, igapäevalselt sõites on asi kindlasti ka kergem. Mina liitun ka nendega, kellele sellised ringid absoluutselt ei meeldi, eriti kui satud sellisele esmakordselt just lobjaka ja pimedaga, nii et on üsna keeruline aru saada kus need betoonpadjad asuvad.


Samamoodi ei meeldi näiteks Keila uued ringristmikud, ega ka sellised värdjalikud "välja suunavad" ringristmikud, nagu Eedeni oma (mille kohta tean ka, et projekteerija kunagi jube uhke oli), kus esmakordselt on kaunis keeruline aru saada, kus reas sa nüüd asuma pead (sest paremale ümber reastumata tõugataksegi sinu sõidurida tegelikult järjest väljapoole).

Kasutajasõbralikkusest lähtuvalt loetakse headeks lahendusteks siiski sellised, millel ei esmakordselt vajalik segaduses "auring" teha, et üldse aru saada mis toimub.

Eks muidugi, niipalju nagu on kasutajaid on ka arvamusi

... konkreetse lõigu kohta veel siis....

Liiklusohutust tagavad teepiirded tekitavad ummikuid
Juhan Haravee, 25. oktoober 2017

Esmaspäeva õhtupoolikul oli Tallinna–Narva maanteel Aaspere ja Haljala vahelisel lõigul ummik. Suur veoauto oli ilmselt tehnilistel põhjustel pargitud kitsukesele teepervele. Tagant tulevad sõidukid olid sunnitud sellest möödumiseks põikama vastassuunavööndisse, mis polnud aga sugugi lihtne, sest seal eraldasid sõidusuundi plastpostid, millest nii mõnigi sai tahtmatult müksu. Ummiku leevendamiseks ja sujuva liiklusvoo taastamiseks tuli appi kutsuda politsei.

https://www.ohtuleht.ee/835902/liikluso ... d-ummikuid

Kummipostid võivad muresid juurdegi tuua
9. september 2017

Teid hooldava aktsiaseltsi Eesti Teed peaprojektijuht Andres Plaat ütles, et nad on maantee­ame­tile postide panemisega kaasnevatest probleemidest rääkinud, kuid ilmselt ei saadud neist aru.

Andres Plaadi sõnul on see teelõik talvel tuisune. Tuisu puhul hakkab lumi kogunema tõkete taha – seega ka postide taha. Aja möödudes moodustub postide vahele vaal, mis hakkab omakorda lund koguma.

Lumekoristusest rääkides tunnistas Plaat, et postide vahelt lund lükata ei saa ja päris postide äärest seda ka lükkama ei hakata, et mitte neid vigastada. Seega võib tee keskele tekkida umbes meetrilaiune lumeriba.

Kevadel hakkab lumi sulama. Kui teised teed on kuivad, siis Aaspere–Haljala teelõigul valgub lume sulades vesi teele. Kui õhtul temperatuur alaneb, võib tee jäätuda. “Ilmselt peame seda teelõiku eraldi üle puistamas käima,” sõnas Plaat.

Suvel tekivad sel teelõigul suured ummikud. Andres Plaat selgitas, et teeääri niitev tehnika liigub kiirusega kolm kuni seitse kilomeetrit tunnis. Sõidukid sellest mööda ei pääse.

Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum küsis, kuidas sel teelõigul operatiivautod aeglaselt liikuvatest sõidukitest mööda pääsevad.

https://virumaateataja.postimees.ee/423 ... rdegi-tuua

Kõnealune lõik enne renoveerimist. Ülemise pildi aastaarvu ei tea, alumine aastast 2008 Mai 2018


*

Edit 1 ja 2
panin alguses siia jutujätkuks, aga teen eraldi postituse siiski.....

Eks analoogne probleem ole ju nende kolmerealiste möödasõidulahendustega. See pool mis on üherealine on kitsas ju kui miski peaks seal rikki minema, siis mööda ei saa kuidagi. Nondest Peterburi mnt dildodest ukerdab suure häda korral veel läbi aga kolmerealistel on korralik metallpiire vahel.

Tee laiusega on nii ja naa. Laiem asfaltkate on selgelt kallim ja eriti juurde ei anna kui ikka 1 rida ette nähtud. Kitsad teeperved ja järskude pervedega kraavid on teine asi.
Miniringidega võib juhtuda aga ka nii, nagu on juhtunud Tartust Jõhvi poole väljuval suunal. Pärast ringi valmimist on igal talvel vähemalt korra konkreetselt kinni tuisanud. Põhjus elementaarne - keset lagedat välja väike ring, kus igasugu plekki hulgem ringi siseserva (kohati ka välisserva) pandud. Tuul toob kenasti kogu lume põllu pealt sinna kokku. Tüüpiliselt tuiskab tunni-paariga sinna ca1-1,5m hange, mis võtab enda alla pool sõidurajast. Sõiduautod mahuvad veel mööda aga pikema käruga veokid jäävad lihtsalt kinni.
Samal põhjusel on need pätsidega ringid (ja viirusena levivad ohutussaared) halb lahendus meie kliimas - lume koristust nad segavad.

EDIT

Seal oli pidevjoon enne torbikuid, aga seda lihstalt ignoreeriti.

27.03.2017

Pudelikaelaks nimetatud Aaspere-Haljala teelõik Tallinna-Narva maanteel on nõudnud 12 inimese elu. Maanteeamet tunnistab, et tegemist on ohtliku teelõiguga, ja kavatseb ohutuse suurendamiseks panna kogu teelõigul sõiduradade vahele kummipostid.
Teisipäeval hukkus kaks noort meest, kes kaldusid seni teadmata põhjusel sõidukiga Mercedes-Benz maanteel vastassuunavööndisse ja põrkasid kokku vastutuleva veokiga. Möödasõitu keelav ala jäi mõnisada meetrit tahapoole, tee oli sirge, pärast pikka ja hämarat talveaega oli õhtu harjumatult valge. Ent hilissügisel uue katte saanud Tallinna-Narva maantee Aaspere-Haljala lõigul pole teekattemärgistust ning õnnetuse ajal oli tee sademetest märg ja libe.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/uliohtli ... d=77675632

9. juuni 2017

Tallinn–Narva maanteel Haljala ja Aaspere vahelisel teelõigul 17 aasta jooksul 12 inimelu nõudnud teelõigu ümberkorraldamisega alustab maanteeamet eeldatavasti järgmisest nädalast.Endiselt ohtlikul teelõigul on edaspidi keelatud möödasõidu manööver, mille takistamiseks paigaldatakse teeteljele kummipostid. Ühtlasi lisandub teelõigule ka teemärgistus ning uued liiklusmärgid. Miks leiavad muudatused aset alles tänavu? Maanteeameti liikluskorralduse osakonna liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg vastab, et uue liikluskorralduse projekteerimine oli ajakulukas.

https://www.ohtuleht.ee/810211/ohvriter ... korraldusi

Ma saan aru, et pärast lühikest ? pikka ? perioodi "pidevjoone" ja "möödasõidukeelu märkidega" "katsetamist" juhtus sellel lõigul üks ohvreid nõudnud liiklusõnnetus ja seegi peale möödasõidu keelu lõppu ja teemärgistuseta teel?

Üritasin üleval fotokollaažis võtta need 17 aastat teemärgistuse osas sellel lõigul kokku.

Küsimustik Aaspere - Haljala teelõigu sõidusuundi eraldavate kummipostide kohta
Haljala valla kodulehelt.Loodan akf-de aktiivset osavõttu:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIp ... m6ftRtU8oY

Jah.

See küsitlus on üleval "Aaspere külakoja" FB lehel.
Haljala valla kodulehel seda kahjuks ei ole (või ma ei suuda leida kuidagi).

Küsija: Kes on küsimustiku läbiviija?
Aaspere Külakoda: ERC Konsultatsiooni OÜ. Meile edastas küsimustiku Haljala vald. Ei oska kinnitada, kas nemad ka läbiviijad on.

Fucs kirjutas:
3.
Ringliikluste hullus.

Mul ei ole põhimõtteliselt ringliikluse või liiklusringide vastu midagi, kui need on normaalses ja mõistlikus mõõdus ning insenertehniliselt pädevalt projekteeritud ja ehitatud.
Jama on selles, et see nii mitte meil enamus ajast ei ole.....

.....Nüüd veel omakorda eraldi teema on, et on hakatud tegema selliseid ringristmike, kus (pilti pole panna praegu, peate rahulduma kirjeldusega):

* Ringi keskme moodustab mägi ehk kõrge mullakuhi koos muru, põõsaste jms flooraga
* Ringtee ise (teeprofiil) on räigelt väljapoole kaldus

Sõiduautost ja linnamaasturist ei paista teisele poole ringteed midagi ja mööda ringi liikuvad sõidukid tulevad/ilmuvad järsku selle künka tagant välja.
Kui selline ring on pisikene pisikene, nagu nad on, siis on eriti hull, sest ei jõua reageerida.
Ülevaate puudumine liiklusolukorrast sinu lähedal ja sellest mis sind ees ootab ei tee liiklust kuskilt otsast ohutumaks.

Mega kalded omakorda on eriohtlikud libedaga kui "teehooldaja ei ole veel jõudnud teed hooldada suveseisundini" kus sõidukile mõjuvad niigi tsentrifugaaljõud.

Kuna oli asja jälle riigimaanteedele, siis nüüd ka "võlgu olevad" pildid kahest sellisest, eelmises postis kirjeldatud ringristmikust.

Esimesel pildil on RING Nr.1 vaade n.ö. "küljelt", kus on näha teeprofiili suuremat sorti kalle + jama täis istutatud ringristmiku keskosa, mille tagant ei paista välja ringil liikuvad sõidukid ega ole ülevaadet ka ristmiku vastaspoolel toimuvast. Teisel pildil on sama ringristmik kalde madalamas küljes asuvalt haruteelt ringile lähenedes. Ja kolmandal pildil on RING Nr.2 kus ringi keskele on kuhjatud sihilikult mulded. Eemalt vaadates ei varja need vaadet nii palju, kui lähemale liikudes, ehk mida lähemale ringile liikuda, seda kõrgemad need kuhjatised on ja seda vähem jääbvaba vaatevälja, et saada aru ristmikul ja teiselpool ristmikku toimuvast.
Panin kõrvale ka samast suunast vaate enne ringristmiku ehitamist, kus on ilusasti näha, et enne sinna kitsaste sõiduradadega ja vaatevälja varjava mullakuhilaga ringristmiku ehitamist, oli sellel ristmikul ohutut laiust ja ruumi igale maitsele, ning vaatevälja ei piiranud mitte midagi.

Pean tunnistama oma võhiklikkust (siiski vaid 36 aastat juhtimisstaazhi ja päris mitu aastat mootorisporti), aga mis neil ringidel häda on?. See, et sa ei näe enda vastast ringile sõitjaid ei ole ju oluline - oluline on see kas ringil sinu suhtes eesõigust omav sõiduk sõidab otse või sõidab su nina eest läbi ja see koht on ju ikka hästi näha.