www.militaar.net

PMHZ oli üks autobati osa. Me pidime tankidiviisi kõige vajalikuga varustama ja see lühend tähendas "Polevoij mehanizirovannõij hlebozavod" (Iseliikuv välileivatehas)

Kui sõda lahti läheb, pidi PMHZ otse sündmuste keerisesse paiskuma ja käigult leiba hakkama küpsetama. Tsurkad valiti sinna sellepärast, et nad kõrbeeluga harjunud ja on kogemusi isegi kivist vee väljapigistamisega. Eks nad siis ise vaata, mida katlasse lüüa või jahuks teha - põllul kasvavat vilja või kapju ja konte. Aga leib olgu olla.

Niipalju siis majanduszvodist...

lemet: aga kaudselt oli sul ikka õigus, majandusega pistmist ikkagi

vanahalb: siit meile kõigile õpetus, et neid vene keeles armastatud ja meile endile selgeks kulunud abreviatuure ei maksa pühendamata seltsimeeste ees kasutada. sinu jaoks on KGB võib-olla Klub Gorjatših Bljadei, aga nemad mõtlevad kohe ei tea mida ))

kuigi nendest abreviatuuridest ja muidu totratest pool-lühendites võiks omaette rubriigi teha, neid oli oiiiii kui palju. kusjuures olen suhtelist kindel, et suur osa ei tea isegi, mida nende pähe ikoonina kinnistunud lühend tegelikult tähendab või mis sõna(de)st tuleneb. etümoloogia pole just kõigi meelisala:)

Unustamatud mälestused põrandapesust.
Põrand lainetas ca. 1 cm veekihi all, kuhu siis laias kaares pesupulbrit külvati. Sellele järgnes kogu veehulga laialisirutatud käte vahel lohistatava lapiga kokku tõmbamine. Ikka esimene pani pepu püsti tagurpidi mööda seina äärt minema, seejärel temaga paralleelsel kursil järgmine jne. Distantsi lõpul keerati lapid kuivaks ja sama kordus. Ja uuesti ja uuesti, ja uuesti, ja ... Kuni põran kuiv oli. Kui aga kogemata kombel oli liigpalju pulbrit maha saanud ning vahulained kõrgeks kujunesid ja selle pesuaine ülemäärasest kontsentratsioonist andsid ka põrandalauad visuaalselt märku, siis läks kogu eelpoolnimetatud protseduur uuele ringile. Sedakorda küll juba vaid puhta veega.
Noh, midagi pole öelda. Igatahes põrand sai tõeliselt puhtaks. See on fakt.

Nüüd aga pisut hilisemast asjast.
Nagu te teate, aeti omal ajal ülikoolist tudengeid iga-aastaselt sügiseti kolhoosi-sovhoosi põllutöödele. Nii mindki koos kogu karjaga. Anti meile elamiseks üks majandi suvilalaadne hoone. Selline kahekorruseline soojustamata sara. Hakkasid meie naisinimesed selles ulualuses siis korda looma ja seda möödunud majandipidude saastast vabastama, et "kõrgesti haritud" seltskonnal kõlbaks ka sinna üle läve astuda. Tõid pangikesega vett, kastsid sinna pisikese lapikese vaevu-vaevu sisse (ja sellegi väänasid veel pea-aegu kuivaks) ning hakkasid siis selle "taskurätikuga" just-kui, oma sõnade kohaselt, põrandat "pesema".
Vaatasin seda tsirkust kõrvalt, ja kuna mul kroonust selleks momendiks vaid kasinad aastad möödas olid, siis läks närv mustaks taolist nikerdamist kaedes. Ajasin kogu seltskonna majast välja ja otsustasin ühte korralikku põrandapesu näidata. Voorisin täis pangedega paar korda teisele korrale ja möllasin mõnuga, nagu vanadel headel aegadel. Kui lõpetasin oli tulemus tõepoolest silmapaistev. Põrand läikis nagu prillikivi ja värv oli kui värskeltmaalitu. Ainult, et - kui alla läksin, siis ... Seltskond oli kogu alumise korruse märguva inventari kibekärmesti hoovile evakueerund ja kuivatas parasjagu makke-raadioid ning oma ridikülides olnud rahataskuid. Nimelt olla veneaegne ehitusime märkimisväärse koguse põrandale kallatud veest läbi lasknud ning see oli siis oma olemasoluga allkorruse keskkonda niisutanud.
Aga mitte üks tegelane ei ütelnud mulle sõnagi. Vahtisid vaid, suu ammuli peas, kogu action´i pealt.
Noh! Aga põrand sai igal juhul puhtaks. (mida see tõenäoliselt esmaselt kirjeldatud ettevõtjate tegevuse tulemusena poleks iial olnud).