www.militaar.net

Peeter kirjutas: ↑18 Sept, 2022 8:32

Lemet kirjutas: ↑18 Sept, 2022 5:38 Raske ette kujutada, kuidas mittetöötavate kütusepumpadega lennuk maast lahtigi saab.

Postituse all on kommentaarid: lennukiks on VP-BVO A321-231, 20 aastat vana ja polevat Flyghtradari andmetel õhku tõusnud juba 30. dets alates ja lendas siis Moskvast Tallinnasse. Ettevõtte poolt määratud hoiustamisele.

Airframe Status Stored. std at TLL 30 Dec 2021
https://www.planespotters.net/airframe/ ... ngs/eyjl5e

Näituseks ühe aerofloti käes olnud lennuki saime kätte Istanbulist 25 veebruar, tänu ukrainlasest lennujaama töötajale, kes füüsiliselt ei lasknud lennukil parkimisalalt lahkuda, või siis Egiptuses, lennuk võeti käest ära aga piloodid varastasid öösel lennuki ära ja lendasid tagasi venemaale .

wanapagan kirjutas: ↑18 Sept, 2022 19:29

Näituseks ühe aerofloti käes olnud lennuki saime kätte Istanbulist 25 veebruar, tänu ukrainlasest lennujaama töötajale, kes füüsiliselt ei lasknud lennukil parkimisalalt lahkuda, või siis Egiptuses, lennuk võeti käest ära aga piloodid varastasid öösel lennuki ära ja lendasid tagasi venemaale .

Ok, ok. Ma võin aru saada, et mingi imelise valemiga suudad lennujaamast ära virutada helikopteri, äärmisel juhul "metsavahi". Mis kuradi valemiga suudavad piloodid töötavast lennujaamast rotti panna reisilennuki? Kogu lennujaama personal vedeles kodus ning ainuke turva uneles töötajate pääslas?

The Adidas company did not pay 10 billion rubles in taxes and left Russia, Oleksandr Khaminskyi, head of the Law and Order Center of Moscow reports.

In addition, the company's employees reported that they began to be fired without paying the promised salary for six months.

Madis Reivik kirjutas: ↑19 Sept, 2022 13:57 https://www.err.ee/1608720907/soome-uus ... vene-gaasi

Minu arvates võiks seda võrrelda seda kui peigmees jääb pulmapeol pruudile lambaga vahele. Midagi asjalikumat pähe ei tule.

Madis Reivik kirjutas: ↑19 Sept, 2022 15:21 Ei ole nii, ERRis öeldi just et "LPG saab kuna t1blad ei nõua, erinevalt torugaasist, tasumist rublades".

Ehk siis LPG, mis justkui tagab "energiasõltumatuse venest" tuleb ikka putini bandelt ja krõbeda hinnaga.

On June 3, the European Union adopted a sixth package of sanctions, including a partial embargo on Russian oil. The sanctions will ban seaborne imports of Russian crude oil as of December 5, 2022, and ban petroleum product imports as of February 5, 2023.

EU claims that the ban on seaborne imports—as well as Germany and Poland’s voluntary move to halt pipeline imports—will allow it to cut oil imports from Russia by 90 percent.

Venemaa eelarve tulude osa mõjutavad tegurid on pikaajalise iseloomuga ja seetõttu on kogu riigi rahanduse valdkonna väljakutsetele tõhusaks reageerimiseks vaja süsteemseid mehhanisme.

Sellest teatas esmaspäeval Venemaa president Vladimir Putin, avades eelarveteemalise nõupidamise, kuhu olid kutsutud valitsuse liikmed, presidendi administratsiooni ametnikud ning ka Vene Föderatsiooni keskpanga juht Elvira Nabiullina.

"Föderaaleelarve koostamisel on loomulikult vaja arvesse võtta objektiivseid tegureid, mis otseselt mõjutavad selle tulusid," ütles Putin, täpsustades, et pidas silmas nii siseriiklikku makromajanduslikku olukorda kui ka asjade seisu globaalses kauba- ja toorainesektoris. finantsturgudel.

Rahandusministeeriumi andmetel langesid augustis nafta- ja gaasimaksutulud 14 kuuga miinimumini, kuna gaasiekspordi massiline vähenemine ja raskused naftamüügiga Aasiasse. Majanduse ressursivabade sektorite tasud langesid aastaga nominaalselt 14% ja reaalväärtuses (inflatsiooni arvesse võttes) ligi 30%. Eelarve kogutulud vähenesid 10% 1,829 triljoni rublani. Kulud kasvasid samal ajal 8,4% - 2,174 triljonit rubla.

Juunis-augustis laekus eelarvesse 1,4 triljoni rubla suurune puudujääk, mis "likvideeris" peaaegu kogu esimesel poolaastal kogunenud ülejäägi.

Eelarve täitmist mõjutavad muudatused ja trendid jäävad Putini sõnul kehtima veel pikaks ajaks. Samas on oluline riigikassa "stabiilsusel ja tasakaalul joont hoida", ütles president. See „võimaldab tema sõnul enesekindlalt ja järjekindlalt lahendada kavandatud majanduse ja sotsiaalsfääri kaasajastamise, infrastruktuuri tugevdamise ja piirkondade toetamise ülesandeid“.

Esialgu ülejäägiga koostatud 2022. aasta eelarve libiseb rahandusministeeriumi hinnangul aasta lõpuks 1,6 triljoni rubla ulatuses miinusesse. Ja järgmise kolme aasta jooksul on valitsussektori tulud kulutustest 4,4 triljoni rubla võrra väiksemad.

Venemaa tänavuse eelarve tasakaalustamiseks on naftat vaja 105 dollarit barreli kohta, hindab Alfa panga peaökonomist Natalia Orlova. Tegelik hind on aga ligi kolmandiku võrra väiksem: augustis müüdi iga barrel Uralsi keskmiselt välismaale 74,5 dollari eest.

Venemaa eelarvega seotud probleemide allikas on sõjaliste kulutuste järsk kasv, ütleb Saksamaa rahvusvaheliste ja julgeolekuküsimuste instituudi vanemteadur Janis Kluge.

Esialgu lubasid Venemaa võimud 2022. aastaks “riigikaitse” raames 3,5 triljonit rubla, kuid juba septembris ületasid kulutused suure tõenäosusega selle taseme, hindab Kluge. Tema arvutustest järeldub, et sõjamasinale kulutati 75% rohkem kui aasta varem (2021. aasta jaanuaris-septembris 2,06 triljonit).

Eelarvekriisiga silmitsi seistes alustavad ametivõimud esimest massilist sekvestreerimist pärast pandeemiakriisi ja kavatsevad kärpida kulutusi nn kaitsmata asjadele 10%. Nende hulka ei kuulu pensionide maksmine, riigitöötajate palgad, tervishoiusüsteem ega kaitseministeeriumi eelarve.