www.militaar.net

Ei ole õige.
STOP märk (mitte stoppjoonemärk) on sarnane märgiga "anna teed", selle tegelik nimetus on lausa "peatu ja anna teed".
Tee, mille ristumise ees on STOP märk muudab reguleerimata ristmikul selle tee madalamaliigiliseks, mille ristumise ees ta on.

Parema käe reegel kehtib ainult seal ristmikul, kus on
1. märk "samaliigiliste teede ristmik" või samasisuline ala märk
2. kus puuduvad sõidujärjekorda määravad liikluskorraldusvahendid

STOP märk ristuva tee ees tähendab, et see on kõrgema liigiline (seal liikujal on eesõigus) ja see, kus teelt sa seda märki näed, on madalamaliigiline (kust tulija peab peatuma ja teed andma).

OLAVI kirjutas:"STOPP" märk ei muuda ära ristmiku ületamise järjekorda ega tühista parema käe reeglit võrdsel ristumisel.
Sellest on siingi juba eelnevalt juttu olnud.

Misasja???
STOPP märk juba iseenesest välistab võimaluse, et tegemist on võrdse ristumisega. Marss autokooli tagasi!

Nende ringtee äärekivide panek pidi olema tingitud sellest, et selle asemel olnud "punaseid jooni" autojuhid ei austanud ja kulutasid need kiirelt maha

Mul on nende ringteede kohta oma arvamus, eriti kui pead sõitma 17 paiku läbi Keila Paldiski poole ja seal ukerdab 20 Poola rekkat, muidugi taoline auto ei pööra nii pisikesel ringil välja ja kulutab neid triipe samapalju kui 20 sõiduautot.

Nende ringtee äärekivide panek ...

Hollandist ülevõetud lahendus liikluse rahustamiseks. Võib-olla seal toimibki kuna peamiselt liigeldakse jalgratastega (ja talvel uiskudega..).

Walter2 kirjutas:

Nende ringtee äärekivide panek ...

Hollandist ülevõetud lahendus liikluse rahustamiseks. Võib-olla seal toimibki kuna peamiselt liigeldakse jalgratastega (ja talvel uiskudega..).

Uisud jätaks kõrvale...
Jalgrattateede ja autoteede vahel on küll sellised piirded, juhul kui need on kõrvuti. Sõiduteel olevad ringide piirded ei puutu enam jalgratturitesse, need on ikkagi autode pärast.

PS, Neli aastat seal sõitnud nii auto kui jalgrattaga.

AMvA kirjutas:... Misasja???
STOPP märk juba iseenesest välistab võimaluse, et tegemist on võrdse ristumisega. Marss autokooli tagasi!

§ 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused.
4) märk 222 „Peatu ja anna teed” kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile.
https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006?leiaKehtiv

OLAVI kirjutas:

AMvA kirjutas:... Misasja???
STOPP märk juba iseenesest välistab võimaluse, et tegemist on võrdse ristumisega. Marss autokooli tagasi!

§ 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused.
4) märk 222 „Peatu ja anna teed” kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile.
https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006?leiaKehtiv

Et sa järjekordselt ei hakkaks aia asemel aiaaugust rääkima postitame siis kogu eelneva postituse siia:

vanahalb kirjutas:

... Ma olen lihtsalt visanud pilgu et kas tagurpidi kolmnurk või kaheksakant paistavad kuskilt js kui paistavad siis on nendega ristuv tee peatee. Kui silma ei hakka siis on üldjuhul samaliigiliste teede ristmik.

"STOPP" märk ei muuda ära ristmiku ületamise järjekorda ega tühista parema käe reeglit võrdsel ristumisel.
Sellest on siingi juba eelnevalt juttu olnud.

Vanahalb, muuseas, ei ole kusagil rääkinud sellest, et ka tema liikumissuunal on STOP märk.

Kui palju selliseid ristmikke üldse on kus igas suunas on "Stopp" märk? Kui kuskil on siis on see väga halva nähtavusega ristmik ja ohutuse tõttu pannakse selline märk. Iseenesest on ta aga tavaline samaliigiliste teede ristmik. Kui "Stopp" märgid panemata jätta siis kehtib sama teeandmise reegel. Või kui märke on laialt käes ja igale suunale pannakse "Anna teed" kolmnurk on jälle tulemus sama ehk samaliigiliste teede ristmik ja parema käe reegel.

Jutt oli ikka tavaolukorrast kus mõni teedest on peatee ja sellest kuidas aru saada et oled peateel.

vanahalb kirjutas:Kui palju selliseid ristmikke üldse on kus igas suunas on "Stopp" märk? Kui kuskil on siis on see väga halva nähtavusega ristmik ja ohutuse tõttu pannakse selline märk. Iseenesest on ta aga tavaline samaliigiliste teede ristmik. Kui "Stopp" märgid panemata jätta siis kehtib sama teeandmise reegel. Või kui märke on laialt käes ja igale suunale pannakse "Anna teed" kolmnurk on jälle tulemus sama ehk samaliigiliste teede ristmik ja parema käe reegel.

Jutt oli ikka tavaolukorrast kus mõni teedest on peatee ja sellest kuidas aru saada et oled peateel.

Mõnel on lihtsalt tohutu vajadus näidata, et ta Googlit oskab kasutada.

Noh, ma sõidan iga päev selliselt ristilt üle, mis lisaks igal suunal olevale stopile on ka ala mõjuväljas (parem käsi + 30) ja ka teekattemärgistus on ette topitud. Neid stopp + võrdse risti kombosid ikka on, miskit ülearu haruldast pole.
Mis on viktoriiniküsimus, kus Eestis on (õieti- on olnud, praegust seisu ei tea) parema käe reegli järgi ringristmikud. Olla vist 2 tükki olnud. Üks oli hiinakas, teine kusagil Põhja- Eestis.
Aga need turboringide draakonihambad on tegelikult täitsa abiks, vähemalt on aru saada, kuidas need rajad seal kulgevad. Pimedal ajal ja mingi s... seal maas ei paista ükski jutt välja. Ka ringile tulijad on veidi vähem häppid ette lõikama.

Kapten Trumm kirjutas:
Mul on nende ringteede kohta oma arvamus, eriti kui pead sõitma 17 paiku läbi Keila Paldiski poole ja seal ukerdab 20 Poola rekkat, muidugi taoline auto ei pööra nii pisikesel ringil välja ja kulutab neid triipe samapalju kui 20 sõiduautot.

See su ringide vastasus tuleneb puhtalt sinu enda isiklikust laiskusest ja mugavusest. Sobiva suurusega ringid on väga head liikluse rahustajad ning võimaldavad ristuvatelt teedelt ühtlase autovoo.
Keila ümbersõidu ringid on veel täiesti OK suurusega raskeveokitele. Veetsin just enne riigi lukkupanekut paar nädalat Austrias, kus samasuguse liiklustihedusega teel olid oluliselt väiksema raadiuse ning ka sõiduraja laiusega ringid ja raskeveokitel ei olnud mingeid probleeme.. Ilma nende Keila ringideta oleks Keila poolt tulijatel pea võimatu peateele välja sõita tipptundidel.

Minu arust on endise Maanteeameti seisukoht, et mingile teelõigule sobiv sõidukiirus tuleb tagada pigem teekorralduslike vahenditega, kui kiirust piiravate liiklusmärkidega on väga õige lähenemine. Meie autojuhtide suhtumist kiirusepiirangutesse teame me kõik ja nende järgimise tagamiseks tuleb rakendada politseipatrulle, mis on tegelikult politseressursi mõttetu raiskamine.

häh kirjutas:Üks oli hiinakas, teine kusagil Põhja- Eestis.

Ei mäleta küll sellist asja Tallinnas ega Harjumaal

häh kirjutas:Üks oli hiinakas, teine kusagil Põhja- Eestis.

Ise pole käind ja ise pole näind, aga kuskilt kuulnud, et Narvas olla selline lahendus olnud.

Minu arust on endise Maanteeameti seisukoht, et mingile teelõigule sobiv sõidukiirus tuleb tagada pigem teekorralduslike vahenditega, kui kiirust piiravate liiklusmärkidega on väga õige lähenemine.

Selmet tegeleda mõne kihutajaga keerame kõigile kodanikele? Sellise suhtumisega kaugele ei purjeta.
Neid ajuvabasid asulasse sissesõidu krt-teab-misasju (asulavärvad? vt Puhja, Adavere jne) on nüüd rajatud mitmeid - pidevalt on nende otsas autode detaile. Eriti ohtlikud on need praegusel aastaajal, kus selline järsk suunamuutus auto juhitamatuks muudab. Seda löga, et "sõida lubatud kiirusega", pole mõtet ajada - sõidan lubatud ning teeolusid arvestava kiirusega ja ikka on ohtlik.
Teine imbetsillide eksperiment sai põhjendatud meediapeksu osaliseks.
https://www.mnt.ee/et/tee/katseprojektid/asulavaravad-kaareperes-ja-vaike-maarjas
Maanteeameti asi on tagada tee ohutus mitte teha teid ohtlikumaks. Isegi pahal nõukaajal saadi sellest aru ja rajati asulatest möödasõidud, mis nüüd rõõmsasti jälle täis ehitatakse (Lõunakeskus anyone?). Seega on probleem mitte liiklejates, vaid Maanteeametis.

MadMan kirjutas:Neid ajuvabasid asulasse sissesõidu krt-teab-misasju (asulavärvad? vt Puhja, Adavere jne) on nüüd rajatud mitmeid - pidevalt on nende otsas autode detaile.

Eriti kreatiivne lahendus on möödunud suvest alates Adaverest mitte kaugel Võisikus, kus liikluse-rahustamise-kitsest-kõrvalepõike harjutust saab teha nii sisse- kui ka väljasõidul. Kui esimest korda seda läbisin, siis olid silmad suured ja peas vaid küsimus - mida p...t see nüüd oli? Järgnev mõte oli, et ju siis projekteerijad palusid kohaliku hooldekodu kunstiringil ilmutada loomingulisust ja aidata neil rasket ülesannet lahendada...