www.militaar.net

 Soome kasutab riigikaitseks mõeldud ressursse palju eesmärgipärasemalt kui Eesti. 

Ei ole ressursse. See on põhiline väide, mida Eesti ametiisikud on kasutanud, et õigustada tegematajätmisi riigikaitses. Pole raha hankimiseks ega ehitamiseks, mistõttu ei saa soetada tanke, välja ehitada uut väeosa Jägalas või teha muud vajalikku. Ressursipuudusest on saanud mantra, viimases riigikaitse arengukavas esitatud nn jõukohase riigikaitse doktriini peamine õigustus. Riigikaitse arengu määravad paljuski suured stateegmiselt tähtsusega hanked. Järgnevalt võrdlengi kolme Eestis ja Soomes eri aegadel korraldatud suurhanget.

NATO standardi mantra

Eesti esimene suurem relvatehing pärast iseseisvuse taastamist oli nn Iisraeli relvatehing. Ostsime umbes 50 miljoni dollari eest põhiliselt käsirelvi, side- ja isikliku kaitse vahendeid. Enamik neist on 20 aasta jooksul ennast õigustanud ja siiamaani kasutuses. Töökõlbmatute 23 mm õhutõrjekahurite asemele saatis Iisrael uued, tõsiseid probleeme oli ka Mapats-tüüpi tankitõrje-raketikompleksidega.

Vähesed teavad aga, et ka Lõuna-Aafrika Vabariigi relvatööstus tegi toona konkureeriva pakkumise. Oleksime saanud sama raha eest rohkem relvi ja varustust. Ukrainast või mõnest endisest Kesk-Aasia liiduvabariigist oleksime saanud sama raha eest neli-viis korda rohkem, aga käsitlus NATO standarditele vastavatest relvakaliibritest oli meie ametiisikute pea segi ajanud. Poolale, Tšehhile ja teistele endise Varssavi lepingu organisatsiooni liikmesriikidele ei olnud idabloki relvasüsteemid NATO-sse astumisel takistuseks.

Käsitlus NATO standarditele vastavatest relvadest oli meie ametiisikute pea segi ajanud.

Samal ajal ostis Soome Saksamaalt umbes 500 miljoni marga eest endise Ida-Saksamaa armee relvastust, lahingutehnikat ja laskemoona, mille tegelikku väärtust hinnati umbes 8 miljardile margale. Kümme aastat hiljem, 2003. aastal hankis Soome Saksamaalt 124 (terve tankibrigaadi jagu) Leopard 2A4 tüüpi tanke kõigest umbes 60 miljoni euro eest.

Eesti vastas sellele mõni aasta hiljem kolme miinijahtija hankimisega Suurbritanniast umbes 800 miljoni krooni eest. Paraku on miinijahtimise võime erinevalt miiniveeskamisest ja rannkaitsest esmase iseseisva kaitsevõime seisukohast teisejärgulise tähtsusega.

Eelmisel aastal sõlmisime Hollandi kuningriigiga lepingu 44 CV-90 tüüpi jalaväe lahingumasina (peale selle tanki Leopard 1 baasil ehitatud toetusmasinad) soetamiseks 138 miljoni euro eest. Samal ajal hangib Soome Hollandist 100 Leopard 2A6 tüüpi tanki umbes 200 miljoni euro eest.

Säärase ressursikasutuse kohta ei oska tõesti öelda muud, kui loll saab kirikus ka peksa.

Kuidas on võimalik, et jalaväe lahingumasin maksab rohkem kui tank, pealegi maailma kõige moodsam tank? Mehhaniseeritud lahingupidamises on jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid kõigest tankide saaterelvad. Mõistlik inimene ei osta ju endale auto järelkäru, enne kui tal autot pole, ammugi ei maksa selle eest rohkem kui auto eest.

Säärase ressursikasutuse kohta ei oska öelda muud, kui loll saab kirikus ka peksa. Venemaa-Gruusia sõda ja majanduskriis oleksid pidanud andma meile tõuke kõigi esmast iseseisvat kaitsevõimet mitte toetavate tegevuste lõpetamiseks. Paraku ei ole seda juhtunud.

Mereväel ei ole ühtegi esmast iseseisvat kaitsevõimet tagavat võimalust, neid pole plaanis kehtiva riigikaitse arengukava kohaselt ka luua. Aga merevägi tegutseb rahulikult edasi, samal ajal kui kaitseringkonnad on kaotatud ja sõjaaja kaitseväge on vähendatud peaaegu poole võrra.

Ebarentaabel osak

Me ei ole siiamaani loobunud strateegilise õhutranspordivõime (Boeing C-17 tüüpi lennukitega) osakust. Säärase osaku omamine oleks ratsionaalne, kui meil oleks välisoperatsioonidel korraga pataljonisuurune või suurem üksus. Kuni kompaniisuuruste väikeüksuste veoks on palju rentaablim sõlmida kahepoolsed kokkulepped riikidega, kelle väekontingendi koosseisus meie üksused konkreetsel operatsioonil osalevad. 20 aastaga kaotame nõnda rahasumma, mis on samas suurusklassis Javelin-tüüpi keskmaa tankitõrje raketisüsteemide hankega.

Miks peaksime praeguses julgeolekuolukorras osalema sõjalistel operatsioonidel Aafrikas? Milleks on vaja kaitseressursside ametit eraldi ametina? Kas uue väeosa väljaehitamine Jägalasse (olukorras, kus ka meil paiknevad liitlasväed vajavad majutuskohti) ei tuleks lõppkokkuvõttes odavam kui mitme miniformaadis surrogaat-Jägala arendamine? Kui palju ja millist informatsiooni hangib teabeamet raha eest, mida saab? Kas kaitseuuringute keskuses tehtavaid uuringuid ei oleks võimalik teha kaitseväe ühendatud õppeasutustes?

Nii see raha kulub – miljon sinna, kaks miljonit veel kusagile, näiteks barettide hankimiseks.

Nii see raha kulub – sada tuhat siia, miljon sinna, kaks miljonit veel kusagile, näiteks kaitseväele barettide hankimiseks. Milleks kaitseväele üldse igapäevavorm, kui kõigil pole veel soomusvestigi? Kõike teenistuses vajalikku saab teha välivormis ning nn pingviiniparaadide jaoks tarviliku esindusvormi peavad ohvitserid ju nagunii ise ostma.

Reservkapten Rene Toomse on välja arvutanud, et lahingutegevuses hädavajalik isiklik varustus ning kaitsevahendid (kevlarkiivrid ja soomusvestid) 100 000 mehe tarbeks läheksid maksma umbes 150 miljonit eurot. Summa on äsja sõlmitud jalaväe lahingumasinate hanke tehinguga samast suurusklassist.

Et õigustada kaitsekulutuste suurendamist ja laenuvõtmist riigikaitse kiiremaks arendamiseks praeguses ettearvamatus julgeolekuolukorras, peab sõjaline riigikaitse kui valdkond ka ise tugevasti rihma pingutama.

Mõlemad abinõud on niisama vältimatud nagu sõjaaja kaitseväe, ajateenistuse mahu ja reservõppekogunemiste hulga suurendamine. Küsimus on ainult selles, kui palju kaitsekulutusi tõsta ning laenu võtta ja milleks seda kasutada.
 kasutab riigikaitseks mõeldud ressursse palju eesmärgipärasemalt kui Eesti. 

Ei ole ressursse. See on põhiline väide, mida Eesti ametiisikud on kasutanud, et õigustada tegematajätmisi riigikaitses. Pole raha hankimiseks ega ehitamiseks, mistõttu ei saa soetada tanke, välja ehitada uut väeosa Jägalas või teha muud vajalikku. Ressursipuudusest on saanud mantra, viimases riigikaitse arengukavas esitatud nn jõukohase riigikaitse doktriini peamine õigustus.

Reklaam

Säärase ressursikasutuse kohta ei oska tõesti öelda muud, kui loll saab kirikus ka peksa.

Nii see raha kulub – sada tuhat siia, miljon sinna, kaks miljonit veel kusagile, näiteks kaitseväele barettide hankimiseks. Milleks kaitseväele üldse igapäevavorm, kui kõigil pole veel soomusvestigi? Kõike teenistuses vajalikku saab teha välivormis ning nn pingviiniparaadide jaoks tarviliku esindusvormi peavad ohvitserid ju nagunii ise ostma.

tommy kirjutas: Kunnas lasi end taas xxxxx alla.....
Kahju.
Huvitav on vaid, kas ta ongi nii xxxxx ja usub pimesi seda mida kirja paneb või on lihtsalt tegemist xxxxx....  
Vahet pole.
Ikkagi saime xxxxx sõjaväelase (ja veelgi xxxxx kaitseanalüütiku) asemel hea (ulme)kirjaniku...

Kunnas kirjutas:Kuidas on võimalik, et jalaväe lahingumasin maksab rohkem kui tank, pealegi maailma kõige moodsam tank? Mehhaniseeritud lahingupidamises on jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid kõigest tankide saaterelvad. Mõistlik inimene ei osta ju endale auto järelkäru, enne kui tal autot pole, ammugi ei maksa selle eest rohkem kui auto eest.

Kolonelleitnandi tasemega mees ei saa aru, miks 1985. aastal toodetud tank on odavam kui 2007. aastal toodetud jalaväe lahingumasin või et enne tanke on vaja tankide toetusmasinaid

Laaneotsa hinnangul võiks Eesti hankida 56 kuni 60 tanki ning lükkas ümber levinud arvamuse, et masinad on väga kulukad. «Soomlased ostsid endale sada Leopard 2A6 tanki. Poola ostis 117 Leopard 2A4 tanki, mis on natuke vanem. Hinnad on ainult poolteist miljonit tükk. See tuleb odavam, kui kunagi välja pakutud CV90 (jalaväe lahingumasin – toim.), mis maksab kaks miljonit. Tanki tulejõud ja lahinguomadused ületavad mitmekordselt CV lahinguomadused.»

Kapten Trumm: tollase perioodi väärtushinnanguid arvestades ei maksa pisendada ka seda, et teatud tegelased võisid olla huvitatud sellest, et odavat NSVL kama ei tuleks, vaid ostetaks samaväärseid asju kallimalt nö läänest, saaks ju kontakte vahendada, parteikassase tilguks ühte teist jne.

Polnud ka mingi saladus see, et mitte kõike Iisraelil anda polnud, sellest ka need Sergei ÕT kahurid ja näiteks Bulgaaria päritolu vene 120 mm miinipildujate hankimine kuskilt relvaturult

Kolonelleitnandi tasemega mees ei saa aru, miks 1985. aastal toodetud tank on odavam kui 2007. aastal toodetud jalaväe lahingumasin

Jaanus2 kirjutas:Iisraeli ja Saksa tehinguga on asi selge. Mis teistes punktides valesti on (kui on)?

Kogu programm aga loodi ju sellepärast, et NATO kui terviku, kui kaitseorganisatsiooni transpordivõimekus ei olnud enam piisav. Vaja oli transpordilennukeid juurde hankida. Ja jänkid ütlesid, et no olge siis mehed, pange rahad kokku ja ostke neid juurde. Meie ka kõike kinni plekkida ei jõua. Ja Eestile on see transpordivõimekuse suurenemine ikka väga oluline. Isegi siis, kui me nende lennukitega ise midagi ei vea.

Kapten Trumm kirjutas: See transpordi vaegvõimekus tuvastati eelkõige sõdade kontekstis maailma ääres (nt Afganistan), kus suurem osa logistikast ja vägede veost lennukiga käib.
Euroopas toimuva kaitsetegevuse kontekstis nägid juba külma sõja aegsed plaanid ette tsiviillennukite massilist rekvisitsiooni ning mõned transpordilennukid selles mastaabis ei muuda suurt midagi, kui vajadus on sadades lennukites. Loomulikult on rohkem parem, lihtsalt küsimus on teatud tähtsuse järjekorras.

Kapten Trumm kirjutas:No need 2A6'd läbisid hiljem ikka päris suure "ümbersünni", kus esialgsest 2A4-st jäi ainult soomuskere järgi (sinnagi pandi rauda kõvasti juurde)

siis kunagi pole nimetatud selle hankimise eesmärgiks (meie jaoks) oma missiooniüksuste transporti

Lennutunde saab kasutada nii käimasolevate välismissioonide toetamiseks kui ka NATO reageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahingugruppide võimalikes operatsioonides. Lisaks rahalisele osalusele täidab Eesti programmi juures kaks allohvitseri ametikoha

Kellel üldse on rambiga transpordilennukeid tsiviilis?

Lemet kirjutas:

siis kunagi pole nimetatud selle hankimise eesmärgiks (meie jaoks) oma missiooniüksuste transporti

Julgen kategooriliselt vastu vaielda, just sedasinast kaarti kasutati laialt selle rahapaigutuse põhjendamiseks, mitmed asjapulgad kõrgetel kohtadel tõid veel kinnituseks väite, et väiksematesse lennukitesse polevat võimalik PASIga mahtuda. Usun, et ka foorumi otsingust peaks vastavaid kinnitusi mitmeid välja tulema...

Näide KM kodulehel.

Lennutunde saab kasutada nii käimasolevate välismissioonide toetamiseks kui ka NATO reageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahingugruppide võimalikes operatsioonides. Lisaks rahalisele osalusele täidab Eesti programmi juures kaks allohvitseri ametikoha.

http://www.kmin.ee/et/2201