Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Fucs]

.

.

[Fucs]

.

.

Praeguseks hetkel siis lühidalt kõik mis äramärkimist nagu vääris.

[TTT]

Aitäh.

Kurmi meeskonna poolt mh välja selgitada, kas keegi läks juhtpuldist (veidi lainelöökides vms põhjusel avanenud) visiiri kinni panema ja sellega tegevusega tõmbas vasku tõstesilindri laeva tekiküljest lahti

Niivõrd kõrgetasemelise uuringu juurde midagi omaltpoolt lisada on muidugi üpris võimatu, aga kaugelt eestpoolt lugesin, et üks pääsenud reisija ütles, et kuulis visiiri hüdrosüsteemi käivitumist-seiskamist. Mees oli sagedane reisija, vist autojuht, ja sel korral oli tema kajut kuskil süsteemi läheduses ja heli oli varasemast tuttav.

[AMvA]

Sellise ilmaga nagu tol ööl oli ei kuule sa mitte midagi.

[Lemet]

Sellise ilmaga nagu tol ööl oli ei kuule sa mitte midagi.

Mehhanismide töötamine on lähikonnas aduvates kajutites suurepäraselt kuulda vastamata ilmale.

[Kapten Trumm]

Kunagi, vist 2002 sai Rootsis käidud mingi "odava" kahjutikohaga, mis asus autoteki all, lained solisesid otse kajutiseina taga ja laevakere krigises ja nagises kogu aeg. Ei olnud just hea unega öö.

Toona neid Tallinki suuri laevu veel polnud, käisid mingid vanad künad, mis hiljem Riia ja Stocki vahet sõitsid.

Aga Estonia teema läheb peagi uuele ringile, sest torpeedoplahvatuse tekitatud auke varjati sihilikult. Samahea kui antivakseritega vaielda vaktsineerimise kasulikkusest.

[Sekeldaja]

Ja ometi ei tõesta ka hüdropumpade müra iseenesest veel midagi. Liigutada võidi ka näiteks külgstabilisaatoreid. Kas just tunnistaja kirjeldatud ajal, aga teada on, et reisi jooksul seda tehti.

[Kapten Trumm]

Kui sa mõtled neid "tiibasid", mis on laevakere külgedel ja mille eesmärk on vähendada laeva õõtsumist, siis need vähegi lainetavas meres töötavad vahetpidamata.

[Sekeldaja]

Neid just. Ja silmas pidasin nimelt väljalükkamist, mille kohta ametlike materjalide ja tunnistuste rägastikust mäletan, oli kapten Andersson konkreetse käsu andnud.
Ning töörežiimis muudavadki nad pidevalt kohtumisnurka, mis toimub ilmselt samuti hüdrauliliselt, vastavalt laeva kõikumisele.
See liigutamine jällegi võib, aga ei pruugi olla samade pumpade jõul ja samast kontuurist, pole nii täpselt kursis ja ehk pole ka oluline.

[Some]

Ma tegelikult jätaks selle teema rahule. Mis iganes laeva põhja viis ja kes iganes vigu tegi, kadunuid tagasi ei too. Leiname neid ja ärme seda spekulatsioonidega nende mälestust riku. Minu jaoks valus teema, ühel õhtul saadan reisijad teele ja järgmine päev tulid laibakottides tagasi...

[sg01]

Mida siin ikka spekuleerida ega see visiir siis nüüd päris momentaalselt ka seal laevalt eest ära ei kukkunud. Oleks võinud ju siiski laeval käigu maha võtta, vööri alla lainet keerata ja visiiril kinnitused üle kontrollida?

[Fucs]

1049 Carl Övberg
...

Carl ÖVBERG (CÖ) (kajutist 1049) Vastavalt politsei ülekuulamisele Stockholmis 10. oktoobril 1994 kuulis CÖ kell üks [Eesti ja Soome aja järgi] tuttavat hüdraulilist heli (hydraulljud); see kõlas nagu oleks visiir avatud (det lät som när visiret öppnas). [CÖ oli „Estoniaga“ palju kordi reisinud ja tundis laeva hästi.] Varsti pärast seda kuulis ta pauku või kokkupõrget, tugevat metallilist heli (I smäll eller krasch, ett hårt metalliskt ljud). Minuti või kahe pärast oli veel üks pauk (en ny krasch). CÖ pani riidesse ja ta usub, et oli koridoris [= reisijate salongiteki koridoris autotekkide all, tekil nr 1] umbes kell 01:15 - 01:20 [Eesti ja Soome aeg].

- Saksa ekspertrühma 9. septembri 1997. aasta kuulamisel: CÖ teatas, et lisaks hüdraulilisele helile (förutom hydraulljudet) kuulis ta haamri (bankningar som av en slägga) paukumist. Need kaks heli peatusid pärast tugevat metallilist pauku (efter en kraftig metallisk smäll) ja vaikisid 30–40 sekundit. Siis järgnes järjekordne tugev pauk ja laev järsku peatus, nii äkki, et ta visati selili voodile. (Sedan följde ännu en kraftig smäll och fartyget tvärstoppade, så plötsligt att han kastades baklänges på sängen.) Oli tunne, nagu oleks laev millegagi kokku põrganud. (Det kändes som om fartyget kolliderat med något.) CÖ hüppas voodist välja ja pani end kiiresti riidesse, kui märkas, et mootori häält pole enam kuulda (on lakanud) ja laev enam ei rammi laineid. Kell oli umbes 01:00 [Eesti ja Soome aeg]. CÖ tormas oma kajutist välja [kajut nr 1049, mis asub autotekkide all] ja kiirustas trepi juurde. Tema jope jäi parema käsipuu külge kinni. Ta pööras paremale ja vaatas koridori [tekil 1]. Seitsme meetri kaugusel [koridoris, tekil 1] oli kaks „luigekaela“ kujuga ventiili [ventilatsioonitorud] (två ventiler med svanhals), millest pritsiti [koridoris, tekil 1] kõrge rõhu all vett. Samuti nägi ta, kuidas vesi tungis sisse ventilatsioonitorustiku taga olevast uksest [koridor, tekk 1] ja voolas põrandale [koridor, tekk 1]. [Jooniste järgi viis uks pesuruumi.] Pärast seda sundis äkiline sügav kreen, 45 kraadi või rohkem, ronima jalad vastu laeva parempoolset seina. (En plötslig djup slagsida, 45 greder eller mer, tvingade honom att klättra med fötterna mot styrbordsväggen.)

...


Märkus 2 by Fucs: Carl Övbergi poolt ca kell 1 kuuldud "hüdraulilised helid" enne esimesi "pauke" ongi see, millele tugineb IMHO absoluutselt ebatõenäoline teooria sellest, et sõidu ajal avati vöörivisiir ja ramp. Samal ajal kuuldud "Haamri paukumise" heli ("bankningar som av en slägga" - nagu löödaks haamriga) on samas teoorias seostatud sellega, et meeskond tagus kuvaldaga visiiri ja/või rambi lukke lahti. Kajutist 1049 laeva vööriluugini ja rambini (vööriluugi ja rambi hüdraulika) on ca 53 meetrit ning laeva ninani ca 10 meetrit rohkem. Väga ebatõenäoline, et tormi ja mootorimüra taustal oleks kostunud 53 meetri kauguselt ja üks tekk kõrgemalt (vahelagi) hüdraulika töötamise helisid. Eriti visiiri avamise heli, sest siis jääb helide liikumise vahele veel ka kinnine ramp (rampi ei saanud enne avada, kui visiir oli täiesti lahti). Kui need olid hüdraulika helid, mida Carl Övberg kuulis, siis ainsad loogilised hüdraulika süsteemi töötamise helid, mis kajutisse 1049 said teoreetiliselt kostuda, on kas parempoolse stabilisaatori sisse/välja liigutamisel kostuv, või autoteki rippteki (3 tekk) üles/alla laskmisel kostuv hüdraulikaseadmete töötamise heli. Mul puudub teadmine ja info selle kohta, millist heli võib tekitada näiteks kreenimistankide pumpade töötamine ja kas see võib olla läbi vaheseinte kostes hüdraulikaseadmete töötamise heliga sarnane. Teada on, et parempoolsest kreenimistankist (mis olevat sadamast lahkudes olnud tühi) üritati vett ümber pumbata vasakusse kreenimistanki (või üldse parempoolsest kreenimistankist välja laeva parda taha) mis ei õnnestunud kuna kas a) seal ikkagi polnudki tilkagi vett või b) laev oli nii palju kreenis, et pumbad imesid õhku.

Olen aru saanud, et: nüüd on n.ö. "lisandunud" teoreetiline võimalus (laual on ka versioon), et kas rampi või visiiri võidi mingi hetk üritada tihedamalt/kõvemini kinni panna/tõmmata, et sealt kusagilt vahelt vett vähem sisse tuleks (juhul kui tuli vett). Visiiril pidavat olema ka kahjustusi, mida ei ole siiani keegi üritanudki pädevalt ära seletada miks, millal ja kuidas see/need tekkisid. Et juhul kui (kui!) millelegi otsa sõideti ja see/need seni kajastust mitteleidnud vigastused/kahjustused tekkisid sellest, võis see visiiri veidi ülespoole kergitada (hüdraulikasüsteem justkui võimaldab sellist stsenaariumi ja visiiri avamise/sulgemise hüdrosilinder ei oleks saanud ise vastavate klappide tõttu tagasi algasendisse liikuda mistõttu selle silindri uuesti algasendisse liigutamine ehk visiiri tihedamalt ette tagasi tõmbamiseks või oma enese raskuse all tagasi alla vajumiseks, oleks pidanud keegi juhtpuldist hüdraulika juhtkangidega kas seda silindrit üritama uuesti kinni liigutama või panema mingi(d) kangi(d) neutraalasendisse mis oleks vabastanud need klapid sulgemisasendist), misjärel hakkas vöörist visiiri ja rambi vahelt mingi kogus vett sisse tulema, mida võidi üritada jooksvalt "ära fiksida". Seda, et seal juhtkapis midagi võidi üritada teha, seda kinnitavad mitmed kaudsed tõendid (sh. laevameeskonna ellujäänute tunnistused ja VIST ka teise vahetuse meeskonna meeste küsitlused, mida mina pole näinud) ja välistada seda hetkel ei saa. Et selles küsimuses selgust saada oleks vaja alustuseks visiiri 3D mudelit (OJK ja rootslased ei anna Kurmi meeskonnale), seda ühte ära kadunud visiiri tõstesilindrit (mis on jäljetult kadunud ja keegi ei ta miks, millal ja kuhu see kadus), uuesti küsitleda võtmetunnistajaid (OJK pidi midagi tegema, aga pole teada kellele mis küsimusi esitatakse või esitati + OJK uued küsitlused või vestlused ei ole avalikud ja neid (nende protokolle/salvestusi/vms) ei taheta OJK poolt mitte avalikustada) jne.

21.04.2021 Kurmi meeskond:

MS Estonia uurimine on peatunud. Rootsi keelas visiiri külastamise Kurmil.
Rambist natuke.
Selleks, et visiir saaks kukkuda ette pirnvöörile, väänas visiir rambi kõveraks ja tõmbas seejärel omaraskusega rambi tõstesilindri silmad puruks.
Rambi ülestõstmist arutasime Kurmiga juba 2021. Siis jäi see tegemata. Rambi tõstmine nii, et seda rohkem ei vigastata, oli RS Sentineliga võimatu ja kaptenile ka vastuvõtmatu. Puudusid tõstevahendid, mis toetaksid vähemalt 4 punktist tõstmist.
Kindlasti ei tohi MS Estonia uurimisel teha kaamerauuringut autotekil visiiri juhtimiskapis blokeeritud hoova uurimiseks. See selgitaks nii mõndagi.
Rootsi keelas ära mul ka visiiri uurimise nende muuseumis. Muidu saaks teada, kas on ikka embleemialune märk tekkinud enne visiiri ette kukkumist või mitte.
OJK ei suutnud mulle vastu vaielda, kuidas vasak silinder sai sisse ilma hüdrojaama käivitamata. OJK teatas, et nad ei vaidlegi teooriatele vastu ja annavad välja oma raporti. St, et teiste uurijate juttu küll kuulatakse, aga ei kaaluta arvesse võtmiseks.

28.03.2024 Kurmi meeskond:

Sain hr. Presidendilt toetava kirja.
Ka President on saanud selliselt aru nagu tavakodanik:
1. OJK'l on silindri väljanõudmise õigus Soomest.
2. EV Valitsus peab oluliseks läbipaistvust ja usaldusväärust.
Lubasin 12.03.2024 Riigikogus avalikult välja selgitada mõiste "keegi kõrgem isik" tähendus, mille abil silinder Soomest Eestisse saaks toodud olema.

11.10.2023 Kurmi meeskond:

Mõned asjad said laevatehase algmaterjalist kinnituse.
Lisatud selel on visiiri ja rambi juhtkapi sisu laevaehituse järgselt. Algselt oli visiiri juhtimiseks elektrilüliti. Hooba all hoides sulgus visiiri. Lukkude juhtimine oli, aga vahetult HÜDRAULIKA jaoti abil. Lukkude ja visiiri liigutamise järjestuses puudus blokeering.
Hüdroskeemil on pos 17 ja see lüliti tuli keerata, kas rambi või visiiri juhtimise peale. Sellega oli takistatud mõlema samaaegne avamine. Kuid see ei mõjutanud lukke.
Kas visiiri avamine/sulgemine toimub kahe eraldi lülitiga?
2023 filmilt selgub ümberehitus. Visiiri juhtimise lüliti on välja vahetatud. ÜHE hoovaga lülitist on saanud KAHE hoovaga.
Filmil ei ole kumbki hoob nn keskmises asendis, et seda saaks liigutada keskelt, kas üles või alla. Pigem on tegemist kahe asendiga "kontakti pole" ja "kontak on". Siis sisse-välja lülitiga.
Miks see vajab uurimist?
Kui on nagu ülalmainitud, siis miks hoovad ei ole samas, väljalülitatud asendis?

16.09.2024 Kurmi meeskond:

eemaldatud silindrile tehti ekpertiis ja sellest on väga palju abi. Vars oli täielikult sees, tihend purunes väga suure surve tõttu (tõste poolele liikus hüdroõli vabalt), varrel on vigastus. Selle vigastuse teine pool, laeva kerel tuvastati 2021 ja seejärel sai ka sama koha tuvastada 94 ja 95 filmidelt kus need on 1s ja 12 s. OJK tunnistas 28.08.2024, et peab seda vigastust oluliseks nagu ka visiiri ja rambi hoobade erinevaid sendeid. Hoovad ei ole keskmises (tavaliselt olemapidavas) asendis. Ja see ongi minu töövõit, uusi asju peab OJK hakkama selgitama.

Muud teemad millele Kurmi meeskond on tähelepanu juhtinud:
https://www.facebook.com/raul.ernes.9/p ... fD68qn9SNl

https://www.facebook.com/raul.ernes.9/p ... ZBaDQYnXSl

https://www.facebook.com/raul.ernes.9/p ... VnaeJYET6l

https://www.facebook.com/raul.ernes.9/p ... z9jvE2tLDl
https://www.facebook.com/raul.ernes.9/p ... 4t47tf2KGl

https://www.facebook.com/raul.ernes.9/p ... CzJtPHnVyl
Ülal toodud postituse lisakommentaar:

Raul Ernes

See tõestab vigastuste tekkimise järjekorda. Laev sõitis enne millelegi otsa ja alles seejärel oli pirnvööri löök. Seda pole varem tõestatud.

https://www.facebook.com/raul.ernes.9/p ... 5vk8XuRnjl

jne

[AndresTy]

Mida siin ikka spekuleerida ega see visiir siis nüüd päris momentaalselt ka seal laevalt eest ära ei kukkunud. Oleks võinud ju siiski laeval käigu maha võtta, vööri alla lainet keerata ja visiiril kinnitused üle kontrollida?

Et need takkajärgi tarkuse tarvitajad ka ise sellest aru ei saa, et takkajärgi tarkus on täppisteadus....

[parkija]

Ränk õnnetus oli ja mulle isiklikult jääb arusaamatuks , mille pärast ei lasta uurimiskomisjoni ligi kõikidele erinevate sukeldumiste ja muude uurimistoimingute materjalidele , komisjon tehku oma tööd , esitab raporti ja lõppeb ära võimalus erinevateks vandenõuteooriateks , olgu , täielik tõde ei pruugi selguda või olla ebameeldiv , kuid teadmine et on antud endast parim võimalik ja kõik on tehtud ausalt ja siiralt , see on väärtus .

[Sults]

..., sest torpeedoplahvatuse tekitatud auke varjati sihilikult. Samahea kui antivakseritega vaielda vaktsineerimise kasulikkusest.

Kus need torpeedoplahvatuse augud on? Estonia torpeedoplahavtuse jutt on palju alusetum uhhuuteooria kui ükskõik millised vaktsiinivastaste väited, mis minu kõrvu on jõudnud. Torpeedoplahvatuse jutt on sama jabur, nagu allveelaevaga kokkupõrke teooriad.