www.militaar.net

Runkel kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 13:00 Soomet tasub eeskujuks võtta mitmes aspektis: nt tuumaenergia arendus, nt tuuleenergia arendus.

SOOME ELEKTROENERGEETIKA
2022 tootmismaht oli 82 TWh ja see jaotus:

Biomass, jäätmed, turvas – 18%
Hüdroenergia – 16%
Tuumaenergia – 30%
Tuuleenergia – 14%
Maagaas, kivisüsi ja muud fossiilsed kütused – 7%
Import – 15%

2030. aastaks ennustatud tootmismahuks prognoositakse 140 TWh ja see jaotuks:

Vesi, biomass ja vahetu päikesevalgus – 25%
Tuumaenergia – 25%
​Tuuleneenergia – 50%

2013. aastal oli Soomes 211 tuulikut koguvõimsusega 477 MW
2022. aasta lõpuks on Soomes 1393 tuulikut koguvõimsusega 5677 MW

Tuulikuid tuleb hulga kaupa suurtel kiirustel juurde. Pool elektritootmisest kavandatakse saada tuuleparkidest. Botnia laht on perspektiivikas. Kavandamisel on Pori, Merikarvia, aga ka Ahvenamaa ja Korsinäsi suured tuulepargid. Kui kaitsevägi või keskkonnaamet luba ei anna osadele planeeringutele siis nii on ja möla maas. Siis tuleb sobivamaid paiku otsida.
https://tehnika.postimees.ee/7691488/so ... soodsateks

Kuna elanikel on mure talvise elektrienergia olemasolu pärast võrgus, siis AASTA majandustulemused on siinkohal petlikud ja vaadata tuleks protsentuaalset jaotust kuude lõikes, eriti 4 TALVEkuu lõikes.

Ja vaja on võrrelda ka lühemaid tsükleid, millede pikkuse määrab ära olemasoleva salvestusvõimsuse maht või valmisolek elektrikatkestusteks.

Kuna hetkel olemasolev võrgusalvestusvõimsus võrdub praktiliselt nulliga (0kWh), siis peaks vaatama iga päeva tootluse suhteid eraldi.

Täitsa nõus, oluline on ka iga päev. Nagu siin näiteks tuuakse: mida teha siis, kui väljas paugub pakane, on tuulevaikus ja pimedus... aga Auvere-tüüpi jaam toodab kui kulda. Iroonia.
Seal artiklis on muidugi salvestuse mõttes tõmmatud käima vesinikuteema. Võib väita, et vesinikuhaip on mõttetu. Aga miks ka mitte, kui heleroheline tulevik (mis alles hiljuti oli aastaid norm, kui börsilt sai odavat särtsu) toob tuule toel perioodideks väga odava särtsu millest kannatab palju asju teha, ka vesinikku.

Kriku kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 10:13

gooligan kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 10:11PS! Siiani on see energeetika-foorum olnud suurepärane erinevate vaadete arutuskoht, kus kasutatakse allikaviiteid, tsiteeritakse autoriteete jne. Jätkaks samamoodi teatud kvaliteedistandarditega.

Ühinen.

Mis neist kenadest viidetest on kasu, kui näiteks sellestki soliidsest artiklist ei suudeta/viitsita väljalugeda, et millise ülesande jaoks on selline soojusenergia aku projekteeritud.
https://www.bbc.com/future/article/2022 ... ean-energy
On ju selgelt öeldud, st see on öise odava (tuuma)energia salvestamiseks et kasutada öösel salvestatud soojust järgmisel päeval.
Ehk kui soovida suvel kogutud sooja akumuleerida talveks, siis peaks soojusisolatsioon olema tunduvalt tõhusam.

Nagu artiklis on antud, siis üks selline 7m kõrgune ja 100 tonnise mahuga torn mahutaks 8000kWh soojusenergiat ja kui arvestada meie "keskmise eramu" soojatarvet, siis peaks iga majaomanik oma maja kõrvale paigaldama talvesooja varumiseks 2 (kaks) sellist mahutit.
Kuidas selline lahendus sobituks linnaruumi (tiheasustuspiirkonda), on omaette teema.

(Muide, Eestis on juba 80'ndatel ehitatud eramu, mille põranda all on massiivne liivatäitega soojuse(kelder) akumulaator, kuhu salvestati tuulisel aastaajal tuulegeneraatori poolt toodetud energia, sest omatoodetud elektri võrku müümise võimalust ju varasemalt ei olnud.)

Eramajale 1 kuu jagu KUUMA VETT kütteks varuda samal viisil on samuti arvutuslikult täiesti realistlik. Võin siia hiljem exceli visata.

Liiva eelis on kõrge maks temperatuur (mida kõrgem temp, seda lihtsam on soojust hiljem kasutada), kuid per kg on salvestusvõime palju viletsam kui veel.

Kilo Tango kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 11:28 4. Ilma Nordpoolis osalemata JÄÄBKI meie sagedust kontrollima Venemaa. EI OLE OLEMAS sellist varianti, et me sünkroniseerime oma elektri Euroopaga ja samas turul ei osale.
5. Sageduse hoidmiseks peab igal ajahetkel tarbimine ja tootmine olema tasakaalus. Kahjulikud on mõlemad - nii üle- kui alatootmine. Mõlemal juhul läheb sagedus paigast.

Nordpool ei hoia meie elektrivõrgus sagedust. Nordpooliga, täpsemalt siis Soomega on meil alalisvoolu ühendus ja sellega ei saa sagedust hoida.
Sageduse hoidmiseks peab jah olema tarbimine ja tootmine võrdsed aga seda ei ole võimalik igal aja hetkel tagada, sest keegi võib nt oma 30MW mootori tööle ajada või siis seisma jätta. Sellel on arvestatav mõju elektrivõrgule. Selleks, et sagedus sellistel hetkedel paigas hoida on vajalik suur eleklivõrk, kus on suur inerts.
Meie liitume Euroopa elektrivõrguga. Lisaks juba rajatakse sünkronisaatoreid mis aitavad sagedust hoida. Kui need tööd tehtud toimub Venemaa elektrivõrgust lahti ühendamine.

Dr.Sci kirjutas: ↑14 Jaan, 2023 13:47 Omal ajal tuhaplokkidest tehtud majad kestavad siiani (märksõna: põlevkivituhk gaasbetoon). On täiesti edukalt katsetatud ka teekattematerjalidena... aga tänapäevase EW ajal on kõik jäänud teoreetiliste uuringute tasemele sest alamastme otsustajad ei tohi midagi omapead teha... halvemal juhul pannakse kinni, aga ministrid teatavasti on meil enamasti poliit-, mitte tehnilise haridusega, ja kui leitakse ka kompetentne siis see vahetatakse mingi aja pärast välja.

Eesti enam tuhast plokke ei toodeta. Tootja lõpetas selle tegevuse, sest ei saanud enam piisavalt tuhka.
Tuhaplokkide tootmine toimus lendtuhast mis püütakse kokku filtritega.

Musashi kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 15:55 Mõelgem kasvõi korraks Eesti Energia "arendustele" Utah-s ja Jordaanias, mille eest EE endine juhatuse esimees vastutada ei suuda ega saagi suutma.
Nüüd siis uus tegevusvaldkond leitud, millega tegeleda.

UTAH-i arendus pandi seisma. Seal oli mitmeid põhjuseid.
Jordaania arendusega saadi päris korralik kasum. Jah juhatuse esimees vastutab selle eest kas ettevõte toodab kasumit. Selle Jordaania arendusega kindlasti said asjaosalised ka kiita.

Kohustuslik kuulamine igaühele, kes arvab, et majanduskasv tuleks "tagasi pöörata": https://www.youtube.com/watch?v=JKIOSnKX96E

kraal kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 16:36

Kilo Tango kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 11:28 4. Ilma Nordpoolis osalemata JÄÄBKI meie sagedust kontrollima Venemaa. EI OLE OLEMAS sellist varianti, et me sünkroniseerime oma elektri Euroopaga ja samas turul ei osale.
5. Sageduse hoidmiseks peab igal ajahetkel tarbimine ja tootmine olema tasakaalus. Kahjulikud on mõlemad - nii üle- kui alatootmine. Mõlemal juhul läheb sagedus paigast.

Nordpool ei hoia meie elektrivõrgus sagedust. Nordpooliga, täpsemalt siis Soomega on meil alalisvoolu ühendus ja sellega ei saa sagedust hoida.

Nordpoolis on lisaks Soomele veel ka kogu ülejäänud Baltikum. Ja kui me Nordpoolist välja astume, siis me ka Baltikumiga elektriturul ei osale. Ja kui me Baltikumiga elektriturul ei osale, siis EI SAA me mitte kuidagi oma sagedusi sünkroniseerida Poola ühenduse kaudu Euroopaga. Ei ole ju nii keeruline?

Akf Olavi juba vastas sellele siin: viewtopic.php?p=772398#p772398

kraal kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 16:36 Sageduse hoidmiseks peab jah olema tarbimine ja tootmine võrdsed aga seda ei ole võimalik igal aja hetkel tagada, sest keegi võib nt oma 30MW mootori tööle ajada või siis seisma jätta. Sellel on arvestatav mõju elektrivõrgule. Selleks, et sagedus sellistel hetkedel paigas hoida on vajalik suur eleklivõrk, kus on suur inerts.
...

Ei ole vajalik mitte suur võrk, vaid generaatorite suur inerts. Turbiinijaamade võlu ongi see, et koormuse äkilisel suurenemisel ei muutu sagedus koheselt, vaid aegamisi ja operaatoril on aega reageerida. Päikesejaamaga niisugust nalja ei ole. Kui koormus ületab tootmise muutub sagedus (või pinge) hetkega sõltumata võrgu suurusest. Selle jaoks need kallid sünkronisaatorid ongi vajalikud. Ja selle pärast on ka kogu Euroopa elektrivõrkudes järjepidevalt kasvavad sageduse hoidmise probleemid. Ja selle pärast ma räägingi, et meil on vaja millegagi vett keeta ja turbiine ringi ajada, et tagada baasenergia, kuna neid pöörlevaid seadmeid on vaja teha niikuinii, et võrgus sagedust hoida.

Kilo Tango kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 17:49Ei ole ju nii keeruline?

Kui sa nüüd oma 4. Punkti uuesti oleksid siis kirjutad seal midagi muud.
Me ei pea osalema nordpoolis aga peame olema läbi Leedu Poola vaheliste vahelduvvoolu liinidega ühendatud Euroopa elektrivõrguga.
Meie all peame ikka silmas kõiki kolme Balti riiki.

kraal kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 18:10 ...
Kui sa nüüd oma 4. Punkti uuesti oleksid siis kirjutad seal midagi muud.
Me ei pea osalema nordpoolis aga peame olema läbi Leedu Poola vaheliste vahelduvvoolu liinidega ühendatud Euroopa elektrivõrguga.
Meie all peame ikka silmas kõiki kolme Balti riiki.

Kirjutasin: "EI OLE OLEMAS sellist varianti, et me sünkroniseerime oma elektri Euroopaga ja samas turul ei osale."

Ja meie oleme meie. Läti ja Leedu on nemad.

... aga Auvere-tüüpi jaam toodab kui kulda. Iroonia.

Kas sa ikka vahet teed paaril asjal.
Auvere on üks p...se kukkunud projekt, mitte põlevkivienergeetika süsteemne puudus.
Külmal talveööl tuulikute seismine on süsteemne puudus ja remondi või täienda neid tuulikuid palju tahad, tiirlema nad ikka ei hakka

Küll Auvere ka täies ilus käima saadakse, aega läheb, aga asja saab, usun ma. Teisalt ta osutab just põlevkivienergeetikas süsteemsele nõrkusele. Kõige uuem ja kõige vähem keskkonda kahjustav jaam on väga peen värk, seda sobivaks timmida pole meie ja ehitaja teadmistele vaatamata lihtne. Nadi on toetuda juhitavale energiale, mis põhineb vanadel, ent renoveeritud plokkidel.

Taaniel Tina kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 18:41Kas sa ikka vahet teed paaril asjal.
Auvere on üks p...se kukkunud projekt, mitte põlevkivienergeetika süsteemne puudus.
Külmal talveööl tuulikute seismine on süsteemne puudus ja remondi või täienda neid tuulikuid palju tahad, tiirlema nad ikka ei hakka

Kusjuures Balti sej-ga oli veel hullem olukord. Said valmis ja hakkasid ka kohe otsast remontima.

Kilo Tango kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 18:20

kraal kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 18:10 ...
Kui sa nüüd oma 4. Punkti uuesti oleksid siis kirjutad seal midagi muud.
Me ei pea osalema nordpoolis aga peame olema läbi Leedu Poola vaheliste vahelduvvoolu liinidega ühendatud Euroopa elektrivõrguga.
Meie all peame ikka silmas kõiki kolme Balti riiki.

Kirjutasin: "EI OLE OLEMAS sellist varianti, et me sünkroniseerime oma elektri Euroopaga ja samas turul ei osale."

Ja meie oleme meie. Läti ja Leedu on nemad.

Kas selle EI OLE OLEMAS puhul on tegemist on tehniliselt võimatu olukorraga või majanduslikult võimatu olukorraga? Samuti vajaks täpsustamist üldsõnaline lause "turul ei osale". Kas jutt käib börsimanipulatsioonides osalemisest, või pidasid silmas lihtsalt riikide vahelist elektrikaubandust. (Nt ka see sama orkland osales riikide vahelisel elektriturul nii Soome, Eesti kui Läti jne riikidega, aga ei osalenud börsimängudes ja kvoodimaanias .