www.militaar.net

_dumbuser_ kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:13

kraal kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:05 Kui sagedus ei ole paigas tekitab see tarbijatele väga palju probleeme. Kodutarbijale mitte nii väga aga tööstustele võib see väga kalliks maksma minna.
Paljud nõrkvoolu sedamed lähevad ka selle pärast lolliks.

Mis seos on nõrkvooluseadmel 50 hertsiga ?

Ega siis nõrkvool ei tähenda kohe alalisvoolu.

Üsna paljude väikeseadmete toiteplokid on paindlikud: 110-230V 50-60Hz, aga kuidas need mingeid teravaid kõikumisi taluvad?

kraal kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:34

_dumbuser_ kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:13 Mis seos on nõrkvooluseadmel 50 hertsiga ?

Ega siis nõrkvool ei tähenda kohe alalisvoolu.

???
50 hertsi polegi mitte kuskilt otsast alalisvool.

Kilo Tango kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 11:52
Viide?

Viide?

Turu anomaaliatega tegelemiseks saab kasutada regulatsiooni, mitte turgu kinni panna. Veelkord - vaata pikemat perioodi. Nordpoolist oled sa kodanikuna võitnud summa summarum rohkem, kui kaotanud.

See viimane jutt on spekulatsioon, omab väga vähe seost tegelikkusega ja ei puutu üldse asjasse.

CO2 kvoodiga spekuleerimisest rääkis juba viidatud Olavi Milleri dokument.

2013 rääkis toonane elektribörsi piirkonnajuht Hando Sutter sellist juttu

Aga kuidas elektribörsiga manipuleerimine käib? Mida tootjad peaks hinna üles ajamiseks tegema?

Ma ei tahaks spekuleerida. Võimalusi on, aga ma ei taha sellest rääkida. Börs eeldab, et kõik käituvad korrektselt.

Üks asi on veel, millest peab aru saama. Turumanipulatsioon on see, kui näiteks elektrijaam teatab, et on hoolduses, aga tegelikult toodab elektrit. Seega jaam omab infot, mida teised ei oma. See on konkreetne näide infoga manipuleerimise kohta.

Teine asi on domineerivate ettevõtete käitumine. See ei ole ainult Eestis nii, vaid ka näiteks Rootsis, kus Vattenfall omab väga suurt turujõudu.

Kuna börs on vabatahtlik, siis me ei saa sundida kedagi turul kauplema. Suure turujõuga ettevõtete käitumist börs ei reguleeri, seda reguleerib iga riigi konkurentsiseadus. Seaduste järelevalvet teostab kohalik konkurentsiamet, mitte börsikorraldaja.

...

Näiteks kui 2010. aasta olukorda meenutada – mõnel tunnil oli hind 2000 eurot megavatt-tund –, siis olid mõned turuosalised, kes ostsid 2000 euroga turult, aga ise omasid elektrijaamu, mis oleks suutnud toota odavamalt kui 200 eurot megavatt-tund.

Kui pärast tegime koolitusi kannatada saanud turuosaliste juures, siis selgus, et nad ei uskunud, et suvel võiks hind nii kõrgele tõusta. Seepärast nad ka ei teinud börsile päev ette pakkumisi. Toona selgus, et hinnahüpe ei olnud tahtlik.

https://majandus.postimees.ee/1300106/b ... u-kauplema
Sutter jätab ütlemata, et see 2000 euroga ostetud elekter müüdi edasi tarbijatele, kes selle pidid kinni maksma ajal kui omahind oli 200. Kasum 1000%.

2014 sai Nord Pool Spot 5.9 miljonit eurot trahvi kartelli moodustamise eest.
https://ec.europa.eu/commission/pressco ... /IP_14_215

Seega võib järeldada, et need tururegulaatorid ei saa oma tööga hakkama.

Nagu sa eelpool kirjutatust näed, siis Nordpoolis osalevatele "rohetootjatele" on Eesti elektritarbijate poolt juba makstud 400 miljonit eurot, mis on neid lubanud energiat müüa kõvasti alla omahinna. Tasuta lõunaid ei ole olemas. Ega tasuta elektrit. Seega summa summarum võin ma olla hoopis korralikult lüpsta saanud.

Spekulatsioon puutub niipalju asjasse, et tegelased on samad (poliitikud) ja tegevus on sama (katse turgu manipuleerida läbi kohustuse ja katteta lubaduste).

Viidatud EU dokumendis ei ole sõnagi Nord Poolist ega kohustusest selles osaleda. Leedu liitus Nord Pooliga 2012, aga on selles pseudobörsis nii pettunud, et keeldub seetõttu oma elektriturgu täielikult avamast.
https://bnn-news.com/bnn-analyses-lithu ... pot-237626

MadMan kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:58Spekulatsioon puutub niipalju asjasse, et tegelased on samad (poliitikud) ja tegevus on sama (katse turgu manipuleerida läbi kohustuse ja katteta lubaduste).

Järelikult ei puutu. Palun teema juurde jääda.

_dumbuser_ kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:13

kraal kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:05 Kui sagedus ei ole paigas tekitab see tarbijatele väga palju probleeme. Kodutarbijale mitte nii väga aga tööstustele võib see väga kalliks maksma minna.
Paljud nõrkvoolu sedamed lähevad ka selle pärast lolliks.

Mis seos on nõrkvooluseadmel 50 hertsiga ?

Vahelduvvoolutoitega grammofon hakkab vale kiirusega käima

Marvin kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 13:37

_dumbuser_ kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:13

kraal kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:05 Kui sagedus ei ole paigas tekitab see tarbijatele väga palju probleeme. Kodutarbijale mitte nii väga aga tööstustele võib see väga kalliks maksma minna.
Paljud nõrkvoolu sedamed lähevad ka selle pärast lolliks.

Mis seos on nõrkvooluseadmel 50 hertsiga ?

Vahelduvvoolutoitega grammofon hakkab vale kiirusega käima

Nõuka ajal, kui ansamblid käisid Vanemuises mitmerealisele stuudiomakile salvestamas, siis kvaliteetset salvestust sai teha ainult pühapäeva öösel, sest tööpäeviti ujus võrgusagedus niipalju, et pillide häälestus lindil, muutus salvestuse jooksul pool nooti ja kokkumängu ei õnnestunud salvestada.

Määratlus "nõrkvool" oleneb taustsüsteemist ja ka esimese Eesti Türi raadiomasti püstitas Nõrkvoolu kompanii USA'st.

Kriku kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 8:23

trs kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 2:24meie co2 reostus on globaalses mõttes kukesupp

See argument on jama. Iga üksiku jaama või veel enam auto reostus on globaalses mõttes tühine.

Ei, see on väga oluline aru saamaks, et kuni meil pole siin tõsiseltvõetavat alternatiivi, peab põlevkivitööstuse peksmisel co2 heitme pärast olema mingi muu eesmärk kui mure meie planeedi tervise pärast. Võibolla on selleks ärihuvid või lollus? EU co2 emissioon on võibolla 10% kogu maailma omast ja meie suvalise 2016 aasta tabeli järgi 0.05% kandis maailmas toimuvast. See ei tähenda seda, et alternatiividega ei peaks tegelema, aga senimaani on põlevkivitööstuse ja elektrijaamade hoidmine julgeoleku mõttes oluline.
Spekuleerimine co2 kvootidega ja elektri börsihinna manipuleerimine on samuti täiesti teemakohased, sest on seotud otseselt energia ja julgeolekuga. Vahepeal oluliselt vähenenud põlevkivienergia tootmise põhjus oli konkurentsivõime langus ja see oli seotud ka co2 kvootide hinnaga(lisaks tiblastani odavale elektrile). Samuti on konkurentsivõime seotud suuresti maksupoliitika ja taastuvenergia toetustega. Tootmise langus tähendas kogu sektori vaikset hääbumist(=töötud roosad kaevurid tiblastani piiri ääres -> otsene julgeolekurisk). Kuna põlevkivijaamad on meie energiajulgeoleku mõttes hetkel primaarsed, siis sektori jätkusuutlikkust mõjutav (kaevanduste ja jaamade sulgemised/koondamised jne) mõjutab ka üsna otseselt meie energiajulgeolekut. Ka igasugune co2 kvootide hinnaga mängimine mõjutab seda. Kes tahab lugeda co2 kvootidest ja nende hinna muutustest, siis näiteks: https://theconversation.com/theres-a-ma ... ter-174821 Artikkel toob välja kolm põhjust co2 kvoodi hinna tõusul ning nendeks on poliitiline surve(tegelikult kui EU ka üleüldse co2 ei emiteeriks, siis langeks globaalne co2 emissioon ehk kümnendiku), spekuleerimine(manipuleerimine) ja suurenenud fossiilkütuste tarbimine elektri tootmiseks viimasel ajal(mis peakski olema põhiline reguleerija, kuigi jällegi erinevad uurimused näitavad, kuidas fossiilkütuste maksustamise abil tegelikult kannatavad ühiskonnakihtidest kõige enam vaesed). Põhimõtteliselt võib igaüks osta co2 kvoote ja sellega nende kogust ja hinda mõjutada. Samuti on üks süsteemi puuduseid ka see, et kui mõni liikmesriik vähendab co2 emissioone teistest rohkem, siis selle võrra jääb turule kvoote rohkem=hind langeb ja teised EU riigid saavad rohkem/odavamalt co2 õhku paisata. Seega suhteliselt mõttetu on siin eesrindlust näidata, kui lähtuda ainult planeedi tervisest. Teine põhjus rohepöörde puhul on kindlasti tarbimise tõstmine, tehnoloogiate arendamine, majanduse elavdamine. Mingid tuulikutootmise allhanked meil vist on ja mingeid päikesepaneele pandi ka kokku, aga üldiselt on meil helikopteriga tuulikuärimehed ja kogu lugu. Tuumatehnoloogia puhul pole meil sedagi. Seega mingit siseriiklikku majanduse või tootmise elavdamist ma lisaboonusena hetkel veel eriti ei näe.

trs kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 17:07kuni meil pole siin tõsiseltvõetavat alternatiivi

Selles ei ole mitte keegi peale meie endi süüdi.

Mõttetu demagoogia. Miks peaks keegi ennast üldse süüdi tundma?

On fakt, et põlevkivi tundub praegu nii vältimatuna sellepärast, et me pole 30 aastat mitte midagi teinud tuumajaama rajamiseks. Seetõttu ei kõlba eriti argumendiks, et meil hetkel pole põlevkivile tõsiseltvõetavat alternatiivi ja ülejäänud Europpa peaks meie põlevkivipõletamise tossu kuidagi leebemalt suhtuma, sest meil vaestel ja õnnetutel pole mujalt särtsu võtta.

Kui see on nüüd ka sinu arust "mõttetu demagoogia", las ta siis olla

Vaat see on demagoogia:

Tootmise langus tähendas kogu sektori vaikset hääbumist(=töötud roosad kaevurid tiblastani piiri ääres -> otsene julgeolekurisk).

OLAVI kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 16:04Nõuka ajal, kui ansamblid käisid Vanemuises mitmerealisele stuudiomakile salvestamas, siis kvaliteetset salvestust sai teha ainult pühapäeva öösel, sest tööpäeviti ujus võrgusagedus niipalju, et pillide häälestus lindil, muutus salvestuse jooksul pool nooti ja kokkumängu ei õnnestunud salvestada.

Et toonase aja Vanemuise helitehnik on juhtumisi minu hea tuttav, tsiteerisin talle viidatud väidet ja sain sellise vastuse:

Selles jutus pole kokkupuutepunkte tegelikkusega. Vanemuises ei olnud mitmerealisi makke. St olid kaherealised stereomakid, ei midagi enamat. Aga makkide mootorite toide oli stabiliseeritud ja seal mingit kõikumist ei olnud. Sel kirjutajal tundub olevat hea fantaasia.
Pantokraatori Vanemuises salvestatud asjad on tehtud mitmekordse ülemängimisega. Aga enamik Panto salvestusi on tehtud raadios ja linnahallis. Fixi vanad salvestused aastani 1982 on ka kõik ülemängimisega.

Sorry - offtopic küll, aga vastamata ka ei saanud jätta.

Kriku kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 18:31 On fakt, et põlevkivi tundub praegu nii vältimatuna sellepärast, et me pole 30 aastat mitte midagi teinud tuumajaama rajamiseks.

Varsti on valimised. Nüüd oleks aeg selle peale mõelda. Muidu ei toimu ka järgmise 30 aasta jooksul mitte midagi. Oli vist nagu üks poliitiline jõud, kes juba 2007. aasta valimistel lubas tuumajaama valmis ehitada? Ja ei ole nad enamust aega opositsioonis istunud, et sellega oma täitmata lubadust välja vabandada.

MadMan kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 12:58 ...

CO2 kvoodiga spekuleerimisest rääkis juba viidatud Olavi Milleri dokument.

2013 rääkis toonane elektribörsi piirkonnajuht Hando Sutter sellist juttu
...
...

Seega võib järeldada, et need tururegulaatorid ei saa oma tööga hakkama.

Nagu sa eelpool kirjutatust näed, siis Nordpoolis osalevatele "rohetootjatele" on Eesti elektritarbijate poolt juba makstud 400 miljonit eurot, mis on neid lubanud energiat müüa kõvasti alla omahinna. Tasuta lõunaid ei ole olemas. Ega tasuta elektrit. Seega summa summarum võin ma olla hoopis korralikult lüpsta saanud.

Spekulatsioon puutub niipalju asjasse, et tegelased on samad (poliitikud) ja tegevus on sama (katse turgu manipuleerida läbi kohustuse ja katteta lubaduste).

Viidatud EU dokumendis ei ole sõnagi Nord Poolist ega kohustusest selles osaleda. Leedu liitus Nord Pooliga 2012, aga on selles pseudobörsis nii pettunud, et keeldub seetõttu oma elektriturgu täielikult avamast.
https://bnn-news.com/bnn-analyses-lithu ... pot-237626

Ma ei hakka analüüsima, kui tõesed need väited on. Oluline on, et elektri vabaturg on meile kohustuslik. Kui Nordpool ei sobi, tuleb luua alternatiivne vabaturg. Igal juhul tuleb turg käima saada ja turu regulatsioon peab kõike turul toimuvat arvesse võtma. Turumanipulatsioonid on kõikidel turgudel olemas, kuid kaua toiminud turgudel on olemas vastav regulatsioon ja järelvalve (väärtpaberiturud on hea näide), mis tagavad selle, et turu väärkasutajad ei jõua kuigi kaugele ja saavad kinni püütud.

Veelkord - elektri vabaturg on hea. Küsimus on selles, kuidas seda turgu korraldada ja reguleerida. Selle loogika järgi (kui turul esineb anomaaliaid, likvideerima turu), ei oleks väärtpaberiturge üldse olemaski ja me kõik (sõltumata otse väärtpaberiturul osalemisest) oleksime mitu suurusjärku vaesemad.