Merevägi ja rannakaitse

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ning te ei "nulli ära" ka mitte kui midagi...

Ekspert on niisiis rääkinud, aga ma ei saa ikkagi aru, milline on alternatiiv:
1. ei tee midagi või
2. jalaväebrigaad võidab Balti laevastiku?

Pseudoväeliigil "ekspertidel" näikse mingi eriti nallakas uitmõte vajadusest vene kahekordselt punalipulise baltimerelaevastikuga "rinda pista"

Päriselus on siiski nii, et meie ülesanne on hoida Eesti Vabariigi võtmemaastikke to the maximum extent possible ning kogu mereline "domeen" sinna hulka ei kuulu

Ja too "balti laevastik" võib seal kuskil "domeenil" ussitada, loksuda ja roostetada - meie võtmemaastikesse // neid hoidvatesse jalaväebrigaadidesse see märkimisväärset suhet ei oma.

[Ott Laanemets]

Päriselus on siiski nii, et meie ülesanne on hoida Eesti Vabariigi võtmemaastikke to the maximum extent possible ning kogu mereline "domeen" sinna hulka ei kuulu

Meri ei olegi maastik ja seda hoida pole võimalik.

Ja too "balti laevastik" võib seal kuskil "domeenil" ussitada, loksuda ja roostetada - meie võtmemaastikesse // neid hoidvatesse jalaväebrigaadidesse see märkimisväärset suhet ei oma.

Mulle tundub, et pärismaaväelased, kes nois brigaadides teenivad, ehk enam päris nii ei arva..

URRi ja Trummi väitlust lugedes tundus, et Trumm võitleb seekord OPV-de vastu. Ja siis meenus, et olen selles vist ise süüdi. Kirjutasin 10. märtil midagi sellist:

Uuringus kirjeldatud geneerilise 'suure sõjalaeva' nimetuse alla mahub nt Taani Knud Rasmussen: LOA 71 m, veeväljasurve ca 1700 tonni, baasmeeskond 14 inimest, avalik soetushind ca 80 milj USD ja disain põhineb Standard Flex'il. Aga see on vaid üks näide ja ei pea hakkama heietama, kas homme peaks/ei peaks taanlastelt Knud Rasmussene ostam hakkama!

Seda viimast Trumm muidugi tegema just hakkas, mis näitab, et asjadest rääkimine kogu teema lihtsustamiseks on väitlustehniliselt ohtlik. Ja siis kirjutas Trumm midagi sellist, et kui OPV-d ostame, siis ei jätku enam raha millekski muuks (seda mõtet on ta ka varem ja hiljem korranud). Kaitseplaneerimise metodoloogias PPBES tähendab teine P programmimist, mille käigus tehakse plaan, kuidas võimelüngast võimeni jõutakse. Suurte ja kallite võimete puhul võib üks programm kesta aastaid või aastakümneid. Trummi võrdlus tankiga, et kui tanki ei jõu osta, siis lihtsalt alusvankrit pole mõtet osta on tanki puhul ehk tõene, kuid laev on mõnevõrra keerukam asjandus. Väga paljud riigid just nii teevadki. Nt Taani Iver Huitfeldt’il on Mk 41 laskeseade, mis tähendab, et kui Taani valitsusel saab piisavalt raha olema, on teekond SM ja TLAM võimeni tehnoloogiliselt lihtne.

Taani Knud Rasmussen OPV on siinkohal tähelepanuväärne seetõttu, et täna on tegu tõesti Põhja-Atlandil jaoks ehitatud ja seal teenivate OPV-dega, mille relvastus piirdub ühe Oto Melaraga ja meeskonnas on vaid 14 inimest. Küll aga on see ehitatud sõjalaeva standardile ja lisaks Oto Melarale vööritekil on sel kolm Standarf Flex mooduli positsiooni heloteki alla ja maksimum meeskond umbes poole suurem. Ehk et kui vaja, siis on tänasel OPV-l tehnoloogiline valmidus asetada neisse Harpoon SSM, Evolved Sea Sparrow ja ehk veel midagi. Ja kui nii teha, siis on tegemist….korvetiga? Tagamõte on taanlastel see, et kui Gröönimaa peaks Knud Rasmussen klassi elueal iseseisvuma, ei jääks laevad üle, vaid neid saaks kasutada koos Iver Huitfeldt’iga (vrdl 22-42 combo Falklandi sõjas). Ehk et pelgalt sõjalaeva korpuse kas või ise tegemine on maailmapraktikas väikeriikide puhul tavapärane.

Raha ‘otsa saamise’ asemel võib probleemiks osutuda pigem ‘tahte otsa saamine’. Ja üleüldse on täna käsil ikkagi probleemi eitamine ja tahet alles üritatakse kuidagi provotseerida. Teisalt on praktiliseks probleemiks täna just platvormi puudumine, sest Onu Tom’i võlulaeka abil oleks saanud sinna juba üsna asiseid juppe peale muretseda. Paraku miinijahtija ei ole see platvorm.

Nagu URR tabavalt sedastas, on siinse arutelu probleemiks asjade keskne süsteemitus – iga üks valib ühe asja ja asub seda siis lahkama. Kogu süsteem ja selle võimalikud alternatiivid huvitavad kahjuks väheseid.

Alates brittide rünnakust Itaalia laevastikule ja Pearl Harbour-st on selleks ikka lennuk. Laev on meresõjas vajalik lennuki liikumisulatuse pikendamiseks jm. tugiülesanneteks, aga kui rääkida konkreetselt meresõjast, siis alates 2 MS ei ole seda võimalik edukalt ilma mitmesuguste lennuvahenditetta pidada. Siin on varem üritatud näidata, et laevavastaste rakettide kandeplatvormina ja kõiksugu tuvastustoimingute jaoks võivad alused olla vajalikud, kuid selge on ka see et kui rääkida konkreetselt meresõjast siis selliste aluste elulemus on ilma õhutoetuseta null.

Jah, see on tõene kogu selle osa maakera pinna kohta, mis jääb vastase lennuväe tegevusulatusse. Ilma õhuõlekaaluta on initsiatiivikas sõjategevus merepinnal sama keeruline kui maapinnal. Ülaltoodud näited ja järeldus on paraku äraspidised – II MS-is sai peamiseks laevatüübiks, mis ookeanil lahingut pidas, lennukikandja, asendades lahingulaeva. Taranto ja Pearl Harbour on selle esimesed näited. Siiski pole ei II MS eha hiljem näiteid sea power by air power kohta. Kõige lähemale sellele jõudis Luftwaffe Vahemerel, aga Malta pidas vastu, selle varustamiseks saadetud konvoid võitlesid läbi ja tulemus on ehk kõigile teada.

Läänemerekaitse teemast läbi Kaug-Põhja vaate aga siit: https://leht.postimees.ee/7020972/arkti ... re-kaitsel

[Kilo Tango]

[... II MS-is sai peamiseks laevatüübiks, mis ookeanil lahingut pidas, lennukikandja, asendades lahingulaeva. ..l

Siin on midagi väga sassi läinud. Kui lennukikandja lahingut peab on keegi teinud ränga vea. Lahingut peavad ikka lennukid.

[Kapten Trumm]

Raha ‘otsa saamise’ asemel võib probleemiks osutuda pigem ‘tahte otsa saamine’. Ja üleüldse on täna käsil ikkagi probleemi eitamine ja tahet alles üritatakse kuidagi provotseerida. Teisalt on praktiliseks probleemiks täna just platvormi puudumine, sest Onu Tom’i võlulaeka abil oleks saanud sinna juba üsna asiseid juppe peale muretseda. Paraku miinijahtija ei ole see platvorm.

Neid Knud Rasmussene ja Flyefiskeneid (ja muid taolisi modulaarseid aluseid) on ikkagi mõtet soetada siis kui
1. ilma rakettrelvastuseta, "põhivarustuses" aluse jaoks on akuutne vajadus (Taanil on selleks vajadus hallata oma polaarvaldusi, eelkõige Gröönimaa rannikut)
2. on ette näha, et aastal X suudetakse need võimemoodulid ka osta.

URRi ja Trummi väitlust lugedes tundus, et Trumm võitleb seekord OPV-de vastu.

Jätkuvalt ei toeta mõtet oma investeeringuraha panna platvormi alla kinni, seejuures kineetilised mõjutusvahendid jäävad kuskile.....Hiiumadalalt nafta leidmist ootama. Kui naftat ei leita, on sul ikkagi paar polügoonimärklauda. Probleem on selles, et kui tiibrakettide ja rakettõhutõrjega taolise suurusklassi sõjalaev maksab 300-400M, siis pole mõtet unistada, et see moodulitega trikitamine muudab selle kuidagi tunduvalt odavamaks. Ehk siis need võimemoodulid (meil on sinna vaja lisada ju veel miinitõrje kraami) maksavad 3-4 korda laevast endast rohkem. Neid 100M hinnaklassi sõitvaid keresid on ostetud mitmel pool, kuid pole sugugi kindel, et tegemist lahinguvõimeliste alustega on. 76 OTO Melara ja paar väiksekaliibrilist ÕT kahurseadet pole lahinguvõimeline.

Prioriteet peaks olema seire (ja selle tagamine) ning kineetilised mõjutusvahendid, siin suur sõjalaev ei ole tegelikult esmavajalik. Falklandi sõjas sai Briti laevastik korralikult pihta (viimati saadi sedasi WWII ajal) ühtegi Argentiina sõjalaeva kasutamata. Kõik mõjutusvahendid tulid õhust või maa pealt.

[URR]

. PPA laevad on relvastamata;

Faktina on see tõesti õige, kuid
1. kes/mis segab neid relvastamast ja neile sõjalisi ülesandeid panemast? Vaadates Helme jahmerdamist selle sisekaitsereservi teemal, siis tuuled näikse olevat soodsamad kui kunagi varem.

Kindral Kurvitsal on vööritekil "tumba", millele saab kahuri panna. Ma ei tea, millise just, aga korralik tänapäevane 76 m laevakahur koos laadimissüsteemiga ulatub läbi kahe teki. Ühesõnaga olen skeptiline. Teistel laevadel pole sedagi. Tänapäevast kahurit või raketisüsteemi ei saa lihtsalt laevatekile kruvida, platvorm peab selleks sobima. Siit ka vajadus korralike platvormide hankimiseks, mida on üldse võimalik relvastada. Kui relvasüsteemi võib soodsates oludes isegi kingiks saada, siis laeva mitte, sest meie oludeks sobivaid laevu pole ka teistel riikidel.
Teine asi on seadusandlus ja mentaliteet. Vastavalt kehtivatele Eesti Vabariigi seadustele PPA võõrriigi sõjalaeva ei peata. Lisaks sellele lähtub kehtiv korrakaitseseadus, mille alusel PPA jõudu kasutab, et relva kasutab inimene inimese vastu. Olukord, kus relva kasutab laev laeva vastu ja selle otsustab laeva komandör, ei mahu kuidagi selle seaduse raamidesse. Relvi peab kasutada ka oskama. Kas keegi teab, millal üks PPA laev viimati laskmas käis? Seaduseid saab muuta ja ülesandeid saab anda, aga praegune olukord (piirivalvelaevad pole alati relvitud olnud, relvad võeti maha, sest ei nähtud vajadust ja milleks üldse selliseid ohtlikke asju kaasa vedada) näitab, et PPA ja siseministeerium pole tänaseni suutnud esitada õigeid küsimusi. Kust tuleb usk, et leitakse õiged lahendused?

Loomulikult on see õige, et dessanditõrje on väike osa. Kuid saatan peitub enamasti detailides. Ma vist väga ei eksi väites, et OPV-de divisjon maksab sama palju kui jalaväebrigaad. Samas interopereerimise kontekstis on jalaväebrigaad multifunktsionaalne tööriist, millega saab arendada tegevusi mässutõrjest kuni konventsionaalse täiemõõdulise sõjani. OPV-d on paraku kaunis väheste funktsioonidega, rahuaja+halli aja patrulltegevus+miinitõrje? Laevade puudust meie liitlastel (pean silmas neid, kel julgust venelastega sarvi kokku panna - USA, GB, Poola) niiväga pole, küll aga on neil läbivalt jalaväe puudus.

Kuidas see multifunktsionaalne jalaväebrigaad meid merel aitab? See on see sinine ala kaardil, kus tankiga sõita ei saa, moodustab 1/3 Eesti territooriumist ja ümbritseb kõiki meie saari; seda mööda liigub lõviosa kaubandusest, sealt tuleb välisabi, aga võib tulla ka vaenlane. Praegu on olukord selline, et kui meil maa peal veel midagi on, siis merel oleme päris püksata, isegi piirivalvamine on poolik. Arukas vaenlane kasutab ära teise võimelünkasid ja nõrku kohti, see ongi asümmeetriline sõjapidaine.
Liitlastel ei ole Läänemere jaoks sobivaid laevu. USA ristlejad siia ei tule ja Poola laevastik on praegu üsna kehvas seisus. Neil on küll väga ambitsioonikas laevastiku arendamise kava, aga raha napib. Nüüd võib igaüks interneti avada, NATO korvetid ja raketikaatrid kokku lugeda ja arvestada, kui paljud neist saaks konflikti korral Läänemerele tuua.

[URR]

Nuta või naera, aga esmane vahend meresõjas on alati olnud, on praegu (ja ma kahtlustan, et on ka edaspidi) laev... .

Alates brittide rünnakust Itaalia laevastikule ja Pearl Harbour-st on selleks ikka lennuk...

Selleks, et meredomeenis tegutseda, tuleb seal kohal olla (boots on the ground!) Kuna meri ei ole inimese loomulik elukeskkond, ei piisa seal kohal olemiseks saabastest ega ujumispükstest, vaid vaja on abivahendeid. On olemas vee peal liikumise abivahendid ehk laevad, vee all liikumise abivahendid ehk allveelaevad ja vee kohal liikumise abivajendid ehk erinevad lennuvahendid. Lennuvahenditega saab teha pea kõike, mida laevadegai ja mõnda asja isegi paremini, aga nad on oluliselt kallimad. Lisaks mõõdetakse lennuvahendi kohal olemise aega tundides, aga laevad võivad kohal olla päevi ja nädalalid. Allveelaevad suudavad teha enamiku sellest, mida pealveelaevad, aga nad on keerulised, kallid, nendega on keeruline sidet pidada ja neil endil on pealveelaevadega keeruline suhelda muu kui jõu abil. Pealveelaevadega suhtlemine on oluline, sest enamik kaupa veetakse vee peal, kala püütakse vee pealt ja isegi naftapuurtornid, mille "sihtmärk" on mere põhjas, on ise suuremalt jaolt vee peal. Selleks on mõjuvad põhjused: merekeskkonnas on vee peal tegutsemine kõige odavam ja tõhusam. Samal põhjusel on ka vee peal liikumise abivahendid ehk laevad merekeskkonnas kohalolekuks ja tegutsemiseks kõige olulisemad.
Selles suhtes ei erine merekeskkond väga maaksekkonnast. Kuigi sajandivahetusel üritati tõsimeeli konflikte ainult õhust lahendada, väga ei õnnestunud.

[URR]

Ja too "balti laevastik" võib seal kuskil "domeenil" ussitada, loksuda ja roostetada - meie võtmemaastikesse // neid hoidvatesse jalaväebrigaadidesse see märkimisväärset suhet ei oma.

Vale.
1. Kui (merelt) abi ei tule, siis ei ole maximum extent possible võtmemaastike hoidmisel väga pikk.
2. Nii saab kogu mererannikust rindejoon ja see on väga palju pikem kui Sinimäed või Piusa jõe ürgorg.
3. Kui vaenlane on eriti alatu, toob ta eelpool Kapten Trummi mängu toodud "pirukatega" Saare- ja Hiiumaale mõned raketipatareid ja pataljonid nende julgestamiseks. Soovitavalt enne sõja ametlikku algust ja suuremat vägivalda kasutamata. Siis võib põlve sirgu lasta ja oodata, kuni pärismaalastel võtmepiirkondades uus oluord ja mõistus koju jõuavad ja saab hakata läbirääkimisi pidama. Kui sellega liiga kaua aega läheb, saab (ikka vägivalda kasutamata) merekaubanduse ümber suunata. Kui pärismaalastel võtmepiirkondades talvekartulid, rotid ja kassid otsa saavad, tulevad nad lõpuks ikka läbirääkimisi pidama.

[Kapten Trumm]

Mis oleks saanud Argentiina laevastikust, kui nad oleks purjetanud merelahingusse Briti omaga (jutt Falklandi sõjast)?
Briti admiralid oleks hõõrunud käsi, et seekord saabusid jõulud vähe varem.
Senikaua, kui õnnestus teisest domeenist ootamatult ilmuda ja löök anda, olid argentiinlased uskumatult edukad.
Eriti edukad olid sellised tiibraketirünnakud, jääb vaid mõelda, mis saanuks briti laevastikust siis, kui neil oleks 8 Exoceti asemel 80 neid käes olnud.
Neid ei lastud mitte ainsatki laevadelt. Õhust tulnud Super Etendard pommitajaid ei kaotatud ühtegi ja minuteada ei suutnud britid hävitada ka seda ainsat Port Stanley-s olnud maapealset laskeseadet. Hetkel tundub, et ainus, mis segas neid briti laevastikku detsimeerimast, oligi rakettide lõppemine - mis sundis panema rõhu kaotusterohketele pommirünnakutele. Argentiina pealveejõud aga sõja käiku samahea kui ei mõjutanud.

Argentiinlaste mereluurelennukitele ja asümmeetrilistele luurevahenditele (kalalaevad) ning Etendard-raketikandjatele ei leidnud nad efektiivset vasturohtu sõja lõpuni.

Domeen seal oli piiritu ookean, mitte kõige laiemas kohas 80 km laiune Soome laht. Meil on teisest domeenist "välja hüppamise" võimalused palju suuremad.

[URR]

Neid Knud Rasmussene ja Flyefiskeneid (ja muid taolisi modulaarseid aluseid) on ikkagi mõtet soetada siis kui
1. ilma rakettrelvastuseta, "põhivarustuses" aluse jaoks on akuutne vajadus (Taanil on selleks vajadus hallata oma polaarvaldusi, eelkõige Gröönimaa rannikut)
2. on ette näha, et aastal X suudetakse need võimemoodulid ka osta.

1. Akuutne vajadus on olemas, sest me ei suuda hetkel isegi rahu ajal oma merealas kohalolekut tagada.
2. Lootust on. Pealegi on võimemoodulid olemas liitlastel. Aga sobivaid laevu ei ole.
Mis siis oleks alternatiiiv: hangime võimemoodulid, mida ei saa kasutada, sest neid pole millelegi paigutada ja pole midagi, millega neid sihitada? Teine võimalus on jätkata nagu seni: ei tee midagi.

Falklandi sõjas sai Briti laevastik korralikult pihta (viimati saadi sedasi WWII ajal) ühtegi Argentiina sõjalaeva kasutamata. Kõik mõjutusvahendid tulid õhust või maa pealt.

Maa pealt ei saanud küll ükski Briti sõjalaev millegagi pihta. Aga kui Sa suudad tõestada, et merelennuvägi on laevadest taskukohasem, siis anna tulla. Kirjuta see ka lahti, kuidas neid kriisi ajal rakendada.
Väljendi „kineetiline“ kallal norin ka. Püstol ja kumminui on ka kineetilised. Laevakahur ka. Palun püüa täpsemalt väljenduda, siis ei teki arusaamatusi.

[URR]

Mis oleks saanud Argentiina laevastikust, kui nad oleks purjetanud merelahingusse Briti omaga (jutt Falklandi sõjast)?
Briti admiralid oleks hõõrunud käsi, et seekord saabusid jõulud vähe varem.

Enamik meresõja eksperte on seisukohal, et kui argentiinlased oleks suutnud viia läbi ühendoperatsiooni ning kasutada laevu ja lennukeid kooskõlastatult, oleks nende šansid päris head olnud. Kui Argentiina laevastik operatsioonipiirkonnast tagasi tõmbus, oli brittide kergendus suur.

[Kapten Trumm]

Mis siis oleks alternatiiiv: hangime võimemoodulid, mida ei saa kasutada, sest neid pole millelegi paigutada ja pole midagi, millega neid sihitada? Teine võimalus on jätkata nagu seni: ei tee midagi.

Arvan, et me peaks esmalt keskenduma kaldaseirele ja pealveetõrjele.
Selleks, et saada strateegiline (tõrje)võit, tuleb esmalt saada operatiivne tõrjevõit.
St vältida vastase poolset kiiret üle manööverdamist, mille üks osa vene sõjakunstis on ka meredessant.
Kui kuival maal me oleme enamvähem tasemel, siis tiivad veekogude kaldal on meil üldiselt lahtised.

Kui me oleme võimelised saavutama operatiivse tõrjevõidu (st rinne peatub kuskil ja vastane ei suuda edu arendada), alles siis hakkab tiksuma strateegiline kell laskemoona, kütuse või kui soovite: kartulite ja kasside varude vähenemise teemal.

Kui vastane on 3 päevaga suutnud põhiüksused sisse piirata (siin on lausa kolm dessandivõimalust, millest 2 on ajaloos ka teostunud), siis ei maksa selle strateegiatasandi pärast väga muretseda, talvekartul ja kassid jäävad juba okupatsioonivõimu probleemiks.

Kes ei taha Eesti näiteid uskuda, vaadake Jätkusõja ajalugu. Seal oli punnseisust mööda minekuks lausa 2 diviisitaseme dessanti - soomlaste oma Karjala rannikul 1941 ja venelaste oma Viiburi kandis 1944 (viimane tõsi, suudeti tõrjuda).

[Kapten Trumm]

Maa pealt ei saanud küll ükski Briti sõjalaev millegagi pihta.

Ikka sai https://en.wikipedia.org/wiki/HMS_Glamorgan_(D19)
Ütleks, et brittidel oli ka õnne, sest sissetulnud raketti nad tõrjuda ei suutnud, lihtsalt viimase hetke manööver päästis hullemast. Ja kahest raketist üks tõrkus ja lendas eikuhugi. Seejuures oli tegu improviseeritud laskeseadmega.

Aga kui Sa suudad tõestada, et merelennuvägi on laevadest taskukohasem, siis anna tulla. Kirjuta see ka lahti, kuidas neid kriisi ajal rakendada.

Ma ei tahtud seda öelda - näide oli tõestamaks, et teisest domeenist on ka edukalt merel sõdida võimalik. Eesti puhul siis ilmselt kaldal asuvate raketipatareide abil. Tinglikult sobiks siia ka Valgejõe suudmes varitsevad trummipaadid.

Seda meelt olen jätkuvalt, et Eesti peaks suured pealvee sõjalaevad soetama peale hävituslennukite eskadrilli, sest raketikorvettide divisjoni ostuhind on umbes sama, mis F-35 eskadrilli oma. F-35 aga teeb palju rohkemaid asju. On seega parema buck/bang suhtega.

Väljendi „kineetiline“ kallal norin ka. Püstol ja kumminui on ka kineetilised. Laevakahur ka. Palun püüa täpsemalt väljenduda, siis ei teki arusaamatusi.

VF sõjalaeva vastu kasutatav? Laevakahuri edus selles rollis kahtlen. Vähemalt grusiinidel 2008 augustis kahurite kasutamiseks piisavalt lähedale pääseda ei õnnestunudki - vene raketid tulid enne.

[Kapten Trumm]

Mis oleks saanud Argentiina laevastikust, kui nad oleks purjetanud merelahingusse Briti omaga (jutt Falklandi sõjast)?
Briti admiralid oleks hõõrunud käsi, et seekord saabusid jõulud vähe varem.

Enamik meresõja eksperte on seisukohal, et kui argentiinlased oleks suutnud viia läbi ühendoperatsiooni ning kasutada laevu ja lennukeid kooskõlastatult, oleks nende šansid päris head olnud. Kui Argentiina laevastik operatsioonipiirkonnast tagasi tõmbus, oli brittide kergendus suur.

Argentiina laevastik lahkus britte väljakuulutatud "karantiinialast" peale ristleja Admiral Belgrano uputamist, vältimaks teisi kulukaid kaotusi.
Põhimõtteliselt üksainus Briti allveelaev pani põhiliselt WWII aegsetest alustest koosneva Argentiina laevastiku põgenema.
Kui Argentiina laevastik oleks tõsimeeli kontakti tulnud, siis nende uputamine oli palju kaasaegsemale briti eskaadrile ilmselt päeva küsimus.

Mis selle kooskõlastatuse all mõeldakse, jääb segaseks. Taolisel tasemel aluseid saanuks kasutada ehk brittide meelitamiseks tagajamisele ja nende jõudude hajutamisele merealal, mis teinuks õhurünnakute tõrje keerukamaks. Mulle siinkohal viirastuvad kahtlaselt Eesti OPV-d.

[LupusII]

Ühes dok. filmis väideti , et Briti laevastik oli kärbete tõttu üsna abitu. Enamus õt relvastust maha monteeritud või ei töötanud . Dok. kaadritest on näha kuidas britid lasevad laevadelt tavalise FN MAG kuulipildujaga lennukeid .

[Kilo Tango]

Falklandist on vaja kõrva taha panna tõsiasjad, et:
1. Ilma tõhusa (tänapäeval vähemalt kahekihilise) ÕT-ta on suvaline alus lihtsalt märklaud
2. Ilma raketitõrjeta on sama lugu
3. Laeva avastusvõime sisse tuleva moona suhtes on lühike - alla minuti tabamuseni, kuna maakera on ümmargune
4. Laevavastaste rakettide kasutamiseks on hädavajalik koostöö mitmes domeenis, mis muudab otsuste langetamise elektroonilisest spektrit sõltuvaks.

Endiselt jääb mulle segaseks see moodulite kontseptsioon, mida siin ikka ja jälle näiteks tuuakse - kui on muretsetud väga kallis relvasüsteem, siis miks peaks see kaldal vedelema. Ja kui seda pole muretsetud, siis kuidas saab see võimalik olla kriisi tingimustes, mil liitlastel on seda endal tarvis. Imho sai see moodulite süsteem siin juba varem väga valusalt ja pädevalt põhja lastud.