Tegin kiire küsitluse autoklubi foorumis, kellaaeg hiline ning vastajaid veel vähe, aga arutelu muutus kaunis arvestatavaks.
Hetkel tulemused:
Kas lähed vajadusel relvaga meie riiki ründava vaenlase vastu?
Oleneb vaenlasest
40% [ 2 ]
Mitte mingil juhul.
0% [ 0 ]
Ei, tõmban esimesel võimalusel uttu
20% [ 1 ]
ei tea
20% [ 1 ]
Lähen kindlasti
20% [ 1 ]
olen patsifist või süvausklik, st. ei lähe
0% [ 0 ]
Sõjas kaitseks vaid 6,5 protsenti elanikest Leedut
Tänane seis.
Kas lähed vajadusel relvaga meie riiki ründava vaenlase vastu?
Oleneb vaenlasest
26% [ 4 ]
Mitte mingil juhul.
6% [ 1 ]
Ei, tõmban esimesel võimalusel uttu
20% [ 3 ]
ei tea
13% [ 2 ]
Lähen kindlasti
33% [ 5 ]
olen patsifist või süvausklik, st. ei lähe
0% [ 0 ]
Nagu näha pole seis just roosiline, aga siiski parem kui Leedu 6,5%.
Meil on ka venekeelseid kasutajaid, usun et esimese vastuse 4-st 3 ongi nende hulgast.
Arutelu käib ja tundub, et inimesed mõtlevad siiski nendest asjadest.
Kas lähed vajadusel relvaga meie riiki ründava vaenlase vastu?
Oleneb vaenlasest
26% [ 4 ]
Mitte mingil juhul.
6% [ 1 ]
Ei, tõmban esimesel võimalusel uttu
20% [ 3 ]
ei tea
13% [ 2 ]
Lähen kindlasti
33% [ 5 ]
olen patsifist või süvausklik, st. ei lähe
0% [ 0 ]
Nagu näha pole seis just roosiline, aga siiski parem kui Leedu 6,5%.
Meil on ka venekeelseid kasutajaid, usun et esimese vastuse 4-st 3 ongi nende hulgast.
Arutelu käib ja tundub, et inimesed mõtlevad siiski nendest asjadest.
sitt päev, kellele kurdad
Kas lähed vajadusel relvaga meie riiki ründava vaenlase vastu?
Oleneb vaenlasest
21% [ 4 ]
Mitte mingil juhul.
5% [ 1 ]
Ei, tõmban esimesel võimalusel uttu
21% [ 4 ]
ei tea
15% [ 3 ]
Lähen kindlasti
36% [ 7 ]
olen patsifist või süvausklik, st. ei lähe
0% [ 0 ]
Hetkeseis siis selline.
Nooremad toovad samad põhjused välja, mis meilgi siin läbi jooksnud, paljakäsi tankide vastu ei lähe jne.
Oleneb vaenlasest
21% [ 4 ]
Mitte mingil juhul.
5% [ 1 ]
Ei, tõmban esimesel võimalusel uttu
21% [ 4 ]
ei tea
15% [ 3 ]
Lähen kindlasti
36% [ 7 ]
olen patsifist või süvausklik, st. ei lähe
0% [ 0 ]
Hetkeseis siis selline.
Nooremad toovad samad põhjused välja, mis meilgi siin läbi jooksnud, paljakäsi tankide vastu ei lähe jne.
sitt päev, kellele kurdad
Esmane impulss polnud antud juhul kõneks. Muidugi, esmane impuls võis olla midagi muud. Kui aga su maanälga ei kavatseta rahuldada, siis on moraal pärast seda esmast impulssi kindlasti viletsam.Mis ei tähenda, et see oleks maalt pärit meestel 1918 kuni 1919.aasta aprillni tinglikult, olnud esmane impulss, millepärast sõtta mindi... Vast ikka "käsk on vanem kui meie" alguses?
AK osavõtuprotsent oli ligi 70 (valimisõigusega inimestest).Seda enam, et aprillis käis Asutavat Kogu valimas c. pool elanikkonnast. Teine pool, kas ei saanud või oli ükskõikne..
Halvim näide. Või vastasel juhul on see ka parim näide maal elavate inimeste suhtumisest Eesti Vabariiki 1919. a veebruaris. Kuidas küll see EV püsima jäi?Saarema mäss on vast parim näide, kui savi oli maal elavatele inimestele mingi parteiline tegevus ja nende manifestatsioonid.
Teie vaidluse vahele üks 24 aastase kuti kommentaar.
vastasin: kindlasti lähen.
kõige kindlamalt oleks läinud enne ajateenistust aga peale ajateenistust tekkis vastikus riigi vastu ja ajateenistuse vastu ning kordusõppuste vastu. Põhimõte on neil seal, et sa enne lahingut sant oleksid ja siis mine sõdi! (huvitav miks meie kapten lonkas, normaalselt ta ei kõndinud ja mia ütlesin alati et ajateenistuse lõpuks peate käõik käima samamoodi nagu kapten)
Kui aga kutsutaks mind uuesti ajateenistusse või kordusõppustele siis ei lähe ja tagasiside kirjas kirjutasin ka seda. Mina enda tuksi keeratud tervist (mingil määral ka elu) sinna rohkem kulutama ei lähe!
Lahingut pidada mulle meeldib, lasta oskan ja ka täpselt.....
Mida mina ajateenistusest õppisin oli tõkete kegemine ja lõhkeainega ümber käimine ning kasutamine, lisaks "õppisin" käima sain seeruks aga mis eeldused mul selleks olid, ma pole juht. Ma oleks pidanud saama autojuhiks ja minu asemel suur tugev mees hakkas tönnima ja ütles et tal läheb tulevikus autojuhi lube vaja, kuigi tema oli seeru kandidaat, nii ta läks, ja meedikuteks said meil isegi sellised kes kartsid süstlaid ja verd
kõige parem oli see et kaadri meditsiini õde ütles ühele et kui pea valutab, määri fastum geeli pähe.
Kirjapildile nüüd tähelepanu pööramata, noored on solvunud, et meil on selline armee, sellegipoolest ei jookse enamik piiri taha või metsa kui peaks löömaks minema. Kuidas küll valitsevatele ringkondadele seda selgeks teha?
Hääletuse hetkeseis on selline.
Kas lähed vajadusel relvaga meie riiki ründava vaenlase vastu?
Oleneb vaenlasest
17% [ 4 ]
Mitte mingil juhul.
4% [ 1 ]
Ei, tõmban esimesel võimalusel uttu
17% [ 4 ]
ei tea
17% [ 4 ]
Lähen kindlasti
43% [ 10 ]
olen patsifist või süvausklik, st. ei lähe
0% [ 0 ]
Enamik kindlalt positiivselt vastanutest on vanuses 28+, need kes nõuka ajast midagigi mäletavad-teavad. Nooremaid on nende kümne hulgas 2, eks ole ju mingil määral alarmeeriv?
Palusin ühel foorumlasel, kes vene rahvusest ja kasutab mõlemat, st. nii eestikeelset, kui ka venekeelset foorumit, riputada sama küsitlus üles. Huvitav oleks teada vastuseid, isiklikult arvan, et esimene vastus saab sealt kõige rohkem poolthääli, aga pead panti ei pane.
vastasin: kindlasti lähen.
kõige kindlamalt oleks läinud enne ajateenistust aga peale ajateenistust tekkis vastikus riigi vastu ja ajateenistuse vastu ning kordusõppuste vastu. Põhimõte on neil seal, et sa enne lahingut sant oleksid ja siis mine sõdi! (huvitav miks meie kapten lonkas, normaalselt ta ei kõndinud ja mia ütlesin alati et ajateenistuse lõpuks peate käõik käima samamoodi nagu kapten)
Kui aga kutsutaks mind uuesti ajateenistusse või kordusõppustele siis ei lähe ja tagasiside kirjas kirjutasin ka seda. Mina enda tuksi keeratud tervist (mingil määral ka elu) sinna rohkem kulutama ei lähe!
Lahingut pidada mulle meeldib, lasta oskan ja ka täpselt.....
Mida mina ajateenistusest õppisin oli tõkete kegemine ja lõhkeainega ümber käimine ning kasutamine, lisaks "õppisin" käima sain seeruks aga mis eeldused mul selleks olid, ma pole juht. Ma oleks pidanud saama autojuhiks ja minu asemel suur tugev mees hakkas tönnima ja ütles et tal läheb tulevikus autojuhi lube vaja, kuigi tema oli seeru kandidaat, nii ta läks, ja meedikuteks said meil isegi sellised kes kartsid süstlaid ja verd
kõige parem oli see et kaadri meditsiini õde ütles ühele et kui pea valutab, määri fastum geeli pähe.
Kirjapildile nüüd tähelepanu pööramata, noored on solvunud, et meil on selline armee, sellegipoolest ei jookse enamik piiri taha või metsa kui peaks löömaks minema. Kuidas küll valitsevatele ringkondadele seda selgeks teha?
Hääletuse hetkeseis on selline.
Kas lähed vajadusel relvaga meie riiki ründava vaenlase vastu?
Oleneb vaenlasest
17% [ 4 ]
Mitte mingil juhul.
4% [ 1 ]
Ei, tõmban esimesel võimalusel uttu
17% [ 4 ]
ei tea
17% [ 4 ]
Lähen kindlasti
43% [ 10 ]
olen patsifist või süvausklik, st. ei lähe
0% [ 0 ]
Enamik kindlalt positiivselt vastanutest on vanuses 28+, need kes nõuka ajast midagigi mäletavad-teavad. Nooremaid on nende kümne hulgas 2, eks ole ju mingil määral alarmeeriv?
Palusin ühel foorumlasel, kes vene rahvusest ja kasutab mõlemat, st. nii eestikeelset, kui ka venekeelset foorumit, riputada sama küsitlus üles. Huvitav oleks teada vastuseid, isiklikult arvan, et esimene vastus saab sealt kõige rohkem poolthääli, aga pead panti ei pane.
sitt päev, kellele kurdad
Mis puutub sinna 70% valimisaktiivsusse, siis eks me pea jah uskuma, et see ka nii oli...
Kodune ülesanne:
osavõtuprotsent I Riigikogu valimistest 1920. a novembris oli 72,6 ning kehtivate häälte arv ümmarguselt 471 000; valimistsensus põhiseaduse järgi 20 eluaastat (sama, mis AK valimistel 1919).
1) arvuta hääleõiguslike isikute ligikaudne arv.
2) tee vastavad järeldused 1919. aasta suhtes.
PS on üks kaudne allikas, mille põhjal saab väita, et osavõtuprotsent AK valimistest oli ligi 70: Eesti Asutaw Kogu. // Waba Maa. 14.04.1919, lk 1.
Sa viitad viimases, kolmandas punktis, ilmselt Eesti sõjalise kaitse strateegiale (kinnitatud 28. Veebruar 2001), mille III p.2. Põhimõtted kuulutas, et “Riigi kaitsmiseks rakendatakse seaduses ettenähtud korras kogu rahvas ja rahva jõuallikad. Eesti teostab riigi sõjalist kaitset igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu. Eesti suveräänsus on võõrandamatu, seetõttu Eesti ei alistu.”Kapten Trumm kirjutas:Sõltumata Leedu uuringu väärtusest võiks välja tuua teatud punktid.
1. Eestis on riigikaitseks kõige olulisem ehk vastava tahtega inimesed täiesti olemas ja nad on ikka enamuses. Jutt, et rahvas ei taha riigikaitset ja seepärast piirduvad poliitikud pakasuhhaga ei ole tõsi. Ostke neile nänni ja korraldage neile mõtestatud ja sujuva korraldusega sõjalisi üritusi, see mõjub igati positiivselt ja vähendab linnalegendide küüsis elavate arvu.
2. Palgaarmeele üleminek kaugendab ühiskonda ja riigikaitset omavahel ning muudab selle mingiks abstaktseks "teenuseks" - nagu on päästeteenistus, mina olen maksumaksja ja mul on ÕIGUS SAADA. Laiemalt kaugeneb sedasi ka kodanik riigist, sest armee on muide üks peamisi ühistegevuse viise. Selles mõttes on Läti ja Leedu valinud tupiktee - mida muide ennustas ka eluvõõras reservkolonelleitnant.
3. NATO teemade leelotamine poliitikute poolt paistab küsitlusest välja. Oht on selles, et suureneb nende arv, kes räägivad "tingimuslikust tahtetahtest" - see on siis, kui NATO tuleb. Kaitsetahe peab olema tingimusteta, nagu on kirjas ühes alusdokumendis - Eesti osutab vastupanu mistahes ja kuitahes suure ülekaaluga vastasele.
Paraku on asjalood sellised, et praegu kehtiv, Partsi valitsuses 2005.a. vastu võetud Eesti sõjalise kaitse strateegiline kava ei deklareeri enam ammugi, et Eesti teostab riigi sõjalist kaitset igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu ega alistu. Sellest ei ole seal enam poolt sõnagi.
Sellel aastal pidi vastu võetama uus strateegiline kava, kuid see lükati edasi järgmisele aastasse. Viimase aja üllatavate väljaütlemiste taustal, justkui idast ei ähvardavatki enam mingit sõjalist ohtu, on karta, et seda sätet ei panda enam nüüdki sisse.
Sellisel juhul jääb meil toetuda vaid Põhiseaduse § 54-le, mis sätestab iga kodaniku kohustuse kaitsta oma riiki omaalgatuslikult. Ja kodanike kaitsetahe on Eestis õnneks suur.
Ei näe, et need väited oleksid su poolt selle teema all kuskil mingitmoodi tõestatud.Maameeste (kehvemal järjel, kes moodustasid enamuse) kontekstis polnud ennem jaanuari-veebruari enamasti maa see, miks neid rindel näha sai. Või siis tegelikult ei saanudki enamasti näha. Alles kui asjad hakkasid liikuma, sai neid seal ka tegelikult näha... Tead seda sama hästi kui mina. See, et kõik parteid juba 1917.aastal maaküsimuse oma platvormidesse kirjutasid, jättis enamuse noist maamestest täiesti külmaks nii 1918.aasta lõpul kui ka 1919.aasta alguses..
Milleks rahvusvahelist komisjoni kui eksisteeris kõige tõhusam järelvalve - parteide esindajad ise jälgivad, et sohki ei tehtaks. Ei näe mingit põhjust, et kahelda 70 protsendis. Kogu asi on antud juhul selles, et üks teatud isik imes näpu otsast välja "pooled" ning nüüd higistab kõvasti, et oma väljamõeldist (võimaliku) reaalsuse pähe maha müüa.Mis puutub AK valimistesse, siis AK valimistest võis võtta osa 70% aga võis võtta ka 50% või 40%. Sind valimiskomisjonis polnud nagu ka mind. Rahvusvahelist komisjoni ka mitte.. Kirjutatakse, et oli 70% valimisaktiivsus. Ju siis peame uskuma.
Mis siis? Suudad sa argumenteerida ka? Miks pean mina või keegi teine su udust juttu interpreteerima?Ainult, et Maarahva liit ei saanud oodatud häääli 1919.aastal. 1920. said nad korraga 30 000 häält rohkem.
Häälte lugemine toimus parteide järelvalve all. Ma ei tea seda, kuid pean tõenäoliseks, et iga valimiskasti juures oli ka vaatleja või vaatlejad. Jutt mingist suuremastaabilisest osavõtuprotsendi võltsimisest tundub, andku tsirkusepere nüüd mulle andeks, tolategemisena. Sest selliseks oletuseks puudub igasugune tõsiseltvõetav alus. Jah, siin ilmas on kõik võimalik, ent küsimus on tõenäosuses. Kui sinu moodi ajalugu hakkame "uurima", siis tegeleme tegelikult puhtakujuliselt ilukirjandusega. Fantaseerime, mis pähe tuleb, ja ütleme: aga nii võis ju ka olla. Osavõtt võis hoopis olla 50%. No võis ju! Võis olla väga palju variante:
tegelik osavõtt/võltsing
50/20
40/30
30/40
20/50
jne jne jne jne
Millisest näpust sa selle "pooled" välja tõmbasid? Kas mõnest teisest näpust tuleks mõni teine protsent või annavad kõik näpud "pooled"?
tegelik osavõtt/võltsing
50/20
40/30
30/40
20/50
jne jne jne jne
Millisest näpust sa selle "pooled" välja tõmbasid? Kas mõnest teisest näpust tuleks mõni teine protsent või annavad kõik näpud "pooled"?
Kusjuures enamasti kujutatakse eestlasi Vabadussõjas ette korralike sõjarditega, samas tegelikult oli võitlusmoraal enamikes üksustes suhteliselt madal. Sama muidugi ka vastaspoolel. Enamik lahinguid nägid välja vist niimoodi et vallutati üksteise poolt mahajäetud asulaid. Võitlusvõime sõltus üsna palju sellest kas väeosas juhtus olema loomulik liider või mitte. Liidrina mõtlen mitte niivõrd ohvitsere kui just tegelasi kes suutsid tuju üleval hoida - pläralõuad, pillimehed jms.
Tulles tagasi tänapäeva - lugesin vastukaja Jackpuuk'i küsitlusele autofoorumis ja võtab kukalt sügama küll. Riik kui instutsioon on kodanikele suht tundmatu mõiste. Igaüks näeb Eesti riiki erinevalt.
Suure osa jaoks on riik nagu Mustamäe korterelamu korteriühistu - maksan maksu ja tahan selle eest teatud teenuseid, sealhulgas ka kaitset. Kuidas seda tehakse, pole enam minu mure. Ja sõda on nagu KÜ esimehe valimine, mõistlik inimene hoiab eemale, muidu saad mõne vene baaba käest luuaga
Teine suhtumine - valitsus = Eesti riik, st Ansipi valitsust mina kaitsma ei hakka, Savisaare oma ka mitte, aga kui Laar tuleb siis korra veel mõtlen.
Kolmas suhtumine - Eesti maksab NATO-le liikmemaksu, las siis kaitsevad. Ja kui ei kaitse, siis pole ka vastupanul mõtet, nagunii tuleb Venemaalt miljon sõdurit tankidega ja vallutavad meid hetkega ära.
Neljas suhtumine - muidugi kaitsen Eestit, ükskõik mis tingimusel! Sellel suhtumisel see viga et hurraapatrotism läheb olukorra muutudes sama kergelt ka üle, päris patrioot mõtleb enda jaoks asjad enda jaoks selgeks ja alles sellest lähtudes jõuab oma seisukohale mida enam nii lihtne muuta ei ole.
Üldmulje - keskmine eestlane orienteerub ühiskondlikes valdkondades jube halvasti. Teine mulje - ajateenistuse kvaliteet on kaitseväes ajaga ropult alla läinud ja rikub meeste suhtumist kaitseväkke.
Tulles tagasi tänapäeva - lugesin vastukaja Jackpuuk'i küsitlusele autofoorumis ja võtab kukalt sügama küll. Riik kui instutsioon on kodanikele suht tundmatu mõiste. Igaüks näeb Eesti riiki erinevalt.
Suure osa jaoks on riik nagu Mustamäe korterelamu korteriühistu - maksan maksu ja tahan selle eest teatud teenuseid, sealhulgas ka kaitset. Kuidas seda tehakse, pole enam minu mure. Ja sõda on nagu KÜ esimehe valimine, mõistlik inimene hoiab eemale, muidu saad mõne vene baaba käest luuaga
Teine suhtumine - valitsus = Eesti riik, st Ansipi valitsust mina kaitsma ei hakka, Savisaare oma ka mitte, aga kui Laar tuleb siis korra veel mõtlen.
Kolmas suhtumine - Eesti maksab NATO-le liikmemaksu, las siis kaitsevad. Ja kui ei kaitse, siis pole ka vastupanul mõtet, nagunii tuleb Venemaalt miljon sõdurit tankidega ja vallutavad meid hetkega ära.
Neljas suhtumine - muidugi kaitsen Eestit, ükskõik mis tingimusel! Sellel suhtumisel see viga et hurraapatrotism läheb olukorra muutudes sama kergelt ka üle, päris patrioot mõtleb enda jaoks asjad enda jaoks selgeks ja alles sellest lähtudes jõuab oma seisukohale mida enam nii lihtne muuta ei ole.
Üldmulje - keskmine eestlane orienteerub ühiskondlikes valdkondades jube halvasti. Teine mulje - ajateenistuse kvaliteet on kaitseväes ajaga ropult alla läinud ja rikub meeste suhtumist kaitseväkke.
Kui taas teemasse minna, siis praegu Vene enam mingit vara ära ei võta enamuselt - on neilegi vahepeal kapitalism hirmsasti meeldima hakanud. Ainult demokraatiast on neil veidi erinev arusaam. Ja siin ma ei ole üldsegi nii kindel, et eesti rahva enamus (koos eestimaalastega muidugi) ei oleks nõus selle veidi piiratud demokraatia tingimustes elama, kui muidu on elu stabiilne, tänaval ei röövita, kaupu on poes saada ja vähjatiitudel idaturg valla. Edgari rahvavalitsus võiks saada küll napi toetuse pärast väikest häda ja viletsuse perioodi (mõningaid auke seinas), ei välistaks seda üldsegi.
Mhmhh, küll rehepapp ka vene võimu all toime tulebJaanus2 kirjutas:Kui taas teemasse minna, siis praegu Vene enam mingit vara ära ei võta enamuselt - on neilegi vahepeal kapitalism hirmsasti meeldima hakanud. Ainult demokraatiast on neil veidi erinev arusaam. Ja siin ma ei ole üldsegi nii kindel, et eesti rahva enamus (koos eestimaalastega muidugi) ei oleks nõus selle veidi piiratud demokraatia tingimustes elama, kui muidu on elu stabiilne, tänaval ei röövita, kaupu on poes saada ja vähjatiitudel idaturg valla. Edgari rahvavalitsus võiks saada küll napi toetuse pärast väikest häda ja viletsuse perioodi (mõningaid auke seinas), ei välistaks seda üldsegi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline