Sõjas kaitseks vaid 6,5 protsenti elanikest Leedut

[Some]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/r ... d=29196175

Küsimusele, kas reaalse välisohu puhul te asuksite Leedut kaitsma, vastas kõhklematult jah vaid 6,5 protsenti küsitletutest, veel 23,3 protsenti ütlesid, et pigem teeksid seda, kuid pole täielikult kindlad. 8,9 protsenti ei teadnud, mida antud olukorras teeks või jätsid küsimusele vastamata.

25,4 protsenti vastanutest ütlesid, et pigem ei söandaks relva kätte võtta ning 35,9 protsenti respondenti olid kindlad, et nad oma riiki päästma ei hakkaks.

Enim kavatsesid oma kodumaad kaitsta parema haridusega ja keskmise sissetulekuga mehed vanuses 26 kuni 35 eluaastat. Vähim olid nõus ennast ohverdama 18- kuni 25-aastased noored.

=======

Hmmm, meil on juba militaar.net-i kasutajaid 5% eestimaalastest?

[Tapper]

5% peaks olema 50 000 kasutajat

No krt see istub ju minu teemaarendusega Pasi teemas nigu näpp sõbramehe perse.
või õigemini nutunägu peaks olema, ma arvan et KL; EKV; ja mil neti seltskond kes ka osalt kattuvad ongi kõik, hea kui me leedu tulemusegi välja pigistame.

nagu ma juba risustasin Pasi teemat oma nägemusega pole meil tanke just sellepärast kuna rahva enamuse tahe või õigemini selle puudumine on põhjus. Võim ei saa olla parem kui rahvas keskmiselt kui mil. neti kasutajaid oleks 50 000 oleks meil ka rasket tehnikat.
See et siin 5000 kasutajat üle eesti ehitavad EKV KL ja üldist riigikaitset.

Siis 95% maksab majalaenu, vaatab olümpiat, teenib raha ja riigikaitse on nagu ammusurnud sugulase pildialbum all sahtlis mida pole täinud veel ära visata,.

[Kapten Trumm]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=21569579

Värske uuringu tulemused näitasid, et eestlasi iseloomustab kõrge kaitsetahe (78 protsenti) ja poolehoid praeguse riigikaitse korralduse säilitamisele - sealhulgas ka kohustuslikule ajateenistusele, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja

Jään enda juurde - probleem on Eestis eelkõige riigi tahtes ja suutlikkuses kodanike potentsiaali ära kasutada. Mitte kodanikes. Väljendub see näiteks ajateenistuse valikulisuses, logisevas reservide süsteemis ja üldises klounaadis näiteks reservõppekogunemiste korraldamisel. 20 aastat, kordan, 20 aastat!!!!

Kaitsekulutused nt 2->3% on puhas poliitilise otsuse küsimus (nagu saadi euro nimel tehtud kärped ja edukalt tehtud), võibolla mõni humanitaar (Kivirähk) pläkutab natuke ajalehes. Enamik kehitab õlgu või prigiseb midagi "pensionäride arvel püsside ostmiseks". Sest Eestis on vox populi väljendamise võimalused väga piiratud. Ise küsimus on KV ja Kmin saamatus raha kasutamisel, sest missioonidele raha lõputult ei topi ja kodumaal tundub olevat suur ideede nappus, mida teha.

[Some]

Uups... Arvutusoskus vedas alt, tõepoolest 0,5% elanikkonnast on militaar.net-is. Muidugi sellest arvust tuleb vist võõrriikide luureanalüütikud maha arvestada (btw, palju väljamaa ip-aadressidega külastajaid on statistikas?)

Kusjuures ma täiesti usun, et eestimaalaste kaitsetahe on tiba suurem leedulastest. Juba Kaitseliiduga seotuid inimesi on 2-3% elanikest. Leedu puhul ei viitsi protsentarvutust tegema hakata, aga pakun et tegu 0,X% elanikest. Ja mingit suhtumis armeesse näitab ka ajateenistusest loobumine riiklikul tasandil. Ehk on idanaabril õigus ja eestlastel miskit sorti fašismipisik ikka veres?

Kusjuures Kapten Trummi poolt viidatud eestimaalaste meelsusuuring on täiskujul siin: http://www.kmin.ee/static/sisu/files/20 ... eerium.pdf

[Kapten Trumm]

Lk 29 võib välja lugeda, et 2/3 eestlastest võtab relva kätte. Ma arvan, et see arv on soomlastega samast klassist. Ja venelastest natuke alla poole.

Praegust "igavest rahu" arvestades väga kõva tulemus.

Elik probleem pole mitte potentsiaalis ja tahtes, vaid selle kanaliseerimises asjade elluviimiseks.

Mis häirib - suurim välismaale putkamise valmidus on vanuses 20-29. Need on konkreetselt MEIE ENDI riikliku kasvatuse "viljad". Need on inimesed, kes on koolitatud-haritud-mõjutatud EV, mitte ENSV poolt.

Aga - tehke 3 aastat palgaarmee komejanti ja Eesti tulemused on samad, mis Leedus. GO GO Ligi!

Aga et rahvas pooldab ülekaalukalt ajateenistuse säilimist ei räägi küll kaitsetahte vähesusest.

Baltikumis pole põhiasjalt ehk inimeste tahtes Eesti selge tegija ja lõunanaabrid EI ole tegijad. Seepärast pole meil läbi läinud ka see palgaarmee-afäär, mis Lätis-Leedus ära tehti. Eestlane pööras selle idee peale selgelt pöidla alla (eks Kunnas ja co aitas kaasa ka).

[Jaanus2]

Leedu puhul ei saa asjast eriti aru, kena rahvusriik on neil ja muidu ka olid mitte väga ammu uhked, et riik kunagi Musta mereni ulatus. Nõus ainult suuremat kaitsma, senine riik liiga väike, et käsa määrida?

[Some]

Muide, 31% tollele küsitlusele vastanutest ei kõnelenud eesti keelt emakeelena. Nii et need protsendid seda üllatavamad. Noored on jah meil suht kaotsi läinud, militaarsemad vastajad tikuvad ikka sealt laulva revolutsiooni põlvkonnast olema...

Kaitsetahe sõltub muidugi mitmetest asjaoludest.
Üks neist - tuleb tõestada et relvaga riigi kaitsmine on võimalik. Kui avalik arvamus propageerib, et Eesti vallutatakse soovi korral 20 minutiga ja vastupanu ainsaks tulemuseks on varemed ja hulk hukkunud sugulasi/tuttavaid, siis see mõjub kaitsetahtele hukatuslikult.

Teiseks ajateenistus. Üks mu tuttav oli koolipõlves aktiivne noorkotkas ja väga vaimustatud Kaitseliidust ja kõigest militaarsest. Siis läks ta Tapale aega teenima ja seal sai tal igasugune patriotism otsa. Ütles, et enamik aega tegeleti kas molutamise või ülemuste lollide käskude täitmisega - a la kaeva kraav siit-sinna. St, ta ootused ajateenistusele olid märgatavalt kõrgemad.

Kolmandaks - olemasolevaid ressursse tuleks paremini ära kasutada. Iga kõlblik noormees peaks saama sõjalise ettevalmistuse ja iga sellise väljaõpetatud mehe jaoks peaks olema edasine kordusõppuste plaan ja koht kriisiolukorraks. Kaitsetahtele annaks palju juurde kui õppekogunemised sujuksid õlitatult ja mehed näeksid et armee kui organisatsioon toimib. Pardakk mõjub moraalile hukatuslikult.

Neljandaks - raha tehnikale. Raha peaks olema mitte ainult ostude tegemiseks vaid ka olemasoleva tehnika hoolduseks. Tehnika peab olema töökorras ka reaalsuses, mitte eksisteerima ainult paberil. Ajateenijad näevad mis olukorras tehniline baas ja relvastus on ja teevad sellest omad järeldused meie kaitsevõime kohta...

Nimekiri jätkub... Eks samad põhimõtted kehtivad kõigi väikeriikide armeede kohta ja tegelikult peaks eeskuju võtma tegusamatest.

[metsaline]

Olen ikka noorematele poistele rääkinud, et sõjaväes ära käia on vaja. Et mul õnnestus veel mõni aasta enne kokkuvarisemist 2 aastat "suurt kodumaad" tuhandete kilomeetrite kaugusel orjata. Ja mis kõige hullem - ma osaliselt ei kahetsegi... Ma nägin ja tegin seal seda, mille eest tänapäeval peale maksta tuleb... Poliitikute NATO ja EL-i eufooria on pimestanud ka noorema põlvkonna. Need, kes pole vene kirsa hoopi oma tagumendi pääl tundnud, ei usugi, et miski sihuke aeg oli... Ikka jutt ümber kautatud aja ja tengelpunga... Aga tont seda teab, ühel päeval laseb kalašnikoviga mees uksekella ja tagahoovis istub BMP, toru akna poole, mis siis teed? Kolm varianti: lased jalga, lased püksi või lased vasta...

[Gfreak]

On veel lootust! Kogu noorus pole hukas.

Kas 1995 (minu väljalaskeaasta) saab laulva revolutsiooni alla lugeda? Vist mitte.

Minu arvamus on, et viga on kasvatuses. Siin tuleb üks tähtis asi meelde tuletada: Kasvatus algab kodust, ent jätkub koolis.

Kes on praegu enamus lapsevanemaid? U. 20 aastased ja natuke vanemad. Ehk siis umbes Eesti taasvabanemise ajal sündinud. Asi võib olla nii, et kui tolle aja inimesed vabanesid punaterrori alt, siis lasti asjad natuke lõdvaks. Ja nii hakkas pall veerema...

Koolis kah miskit isamaalist kasvatust pole. Isegi Tartu rahu puhul ei õnnitletud ega isegi mainitud sellest midagi. Siis saatsin mina direktorile sellekohase noodi, mis on siiani vastuseta jäänud...

Ja metsalisele: Teist, Esimest ja siis Kolmandat, kui veab.

[LoCo]

"Delfi tellitud küsitlus" mnjah...

[Karuke]

See näib kinnitavat "kroonust põgenemiste" teemas arendatud arvamust, et kõrge valmidus hoiduda nõuk ajal sõjaväeteenistusest ei tulenenud mitte soovimatusest teenida okupatsiooniarmees - vaid üldisest, ka tänapäeval toimivast tendentsist hoida kõrvale sõjaväest kui sellisest ja kõigest sellega seotust...

[Shiim]

"International Living" väitis 7.01.10 Leedu elukvaliteedi indeksi olevat 22 kohal maailmas. Kreeka oli muideks 28 kohal, Rootsi oli 33 kohal ja Eesti 32 kohal...
Ka statistika...

Võrreldamatud asjad, sest elukvaliteedi indeks saadakse paljude parameetrite põhjal ja küsimus on, kas parameetrid ja nende kaal on õiged (ilmselt mitte, seda enam, et kõiki asju ei saagi ühe puuga mõõta). Küsimus on pigem selles, mida ikkagi täpselt küsiti - sellised artiklid väänavad tihti uuringu tegelikku sisu ja järeldusi.

[Shiim]

Mis ma tahtsin öelda, on see et kõik on suhteline...

Just.
Aga - küsimust nüüd teame ja vaadates uuringu läbiviija kodulehte (http://www.spinter.lt) tundub, et tegu pole mingi suvalise klikikogujaga. Seega pole ilmselt põhjust kahelda vähemalt tulemuse suurusjärgu õigsuses, sest õigesti koostatud valimi puhul ei ületa 1000 inimese küsitlemisel maksimaalne viga tõepoolest 3,1% (95%-lisel usaldusnivool) ja täpselt sama veapiir kehtib ka meie uuringu kohta, sest küsitleti samuti 1000 inimest.

Samas selle elukvaliteediuuringu kohta ütleb uuringufirma ka ise:

Our sources, staff, and contributing editors are all influenced by aWestern bias. We have definite, preconceived ideas about what constitutesa high or low standard of living, what constitutes culture andentertainment, and what climate is the most enjoyable.Please also remember that statistics obtained from official governmentsources are not always current, accurate, or re liable. And somestatistics are highly subjective. What someone else might consider amuseum, you and I might think of as a garden shed.Other statistics may be estimated, outdated, or incorrect for any numberof reasons .

Inetu jah, et otsitakse sensatsiooni, aga julgen siiski väita (eeldades, et nii Eestis kui Leedus läbi viidud uuringud viidi läbi rakendusstatistika seisukohalt õigete meetodite alusel - milles meil praegusel juhul ei ole minu meelest põhjust kahelda), et Leedus on kaitsetahe (väljendudes elanike nõusolekus ise kodumaad kaitsta - tõsi - Leedu uuringus oli küsimuses selgelt väljendatud "relvaga", mis võib samuti nende protsenti allapoole tõmmata) laias laastus 1/3, meil aga 2/3. Ja see on suur vahe. Mis muidugi ei tähenda, et võime enestega väga rahul olla, sest vaenlane ei maga .

[Kapten Trumm]

Sõltumata Leedu uuringu väärtusest võiks välja tuua teatud punktid.

1. Eestis on riigikaitseks kõige olulisem ehk vastava tahtega inimesed täiesti olemas ja nad on ikka enamuses. Jutt, et rahvas ei taha riigikaitset ja seepärast piirduvad poliitikud pakasuhhaga ei ole tõsi. Ostke neile nänni ja korraldage neile mõtestatud ja sujuva korraldusega sõjalisi üritusi, see mõjub igati positiivselt ja vähendab linnalegendide küüsis elavate arvu.

2. Palgaarmeele üleminek kaugendab ühiskonda ja riigikaitset omavahel ning muudab selle mingiks abstaktseks "teenuseks" - nagu on päästeteenistus, mina olen maksumaksja ja mul on ÕIGUS SAADA. Laiemalt kaugeneb sedasi ka kodanik riigist, sest armee on muide üks peamisi ühistegevuse viise. Selles mõttes on Läti ja Leedu valinud tupiktee - mida muide ennustas ka eluvõõras reservkolonelleitnant.

3. NATO teemade leelotamine poliitikute poolt paistab küsitlusest välja. Oht on selles, et suureneb nende arv, kes räägivad "tingimuslikust tahtetahtest" - see on siis, kui NATO tuleb. Kaitsetahe peab olema tingimusteta, nagu on kirjas ühes alusdokumendis - Eesti osutab vastupanu mistahes ja kuitahes suure ülekaaluga vastasele.

[Jaanus2]

Tunne (ainult tunne, andmeid pole) ütleb, et Leedu tegelik kaitsetahe on tegelikult suurem kui deklareeritud ja meil pigem väiksem. See meie kaitsetahe on pigem teoreetiline ja abstraktne. Kui asi läheb tegelikuks, selguks, et paljudel on vaim valmis, aga liha nõder (ei oska tegelikult või ei anna riik üldsegi oskustele vastavat võimalust) või venelastel ikkagi raske rahvuskaaslase pihta lasta (täiesti arusaadav), kuigi valmis mingi abstraktse vaenlase vastu kaitsma (reaalsega elu natuke keerulisem).