Põlluaasa artikkel Delfis 15.03.2010

[nokkloom]

Torgiks vahele. Aga, kas siis ei oleks mitte õige, et meil oleks võimalikult head relvad, et me võimalikult kaua suudaksime siin Läänemere kaldal elus püsida? Sest, ma kurvastaks teid sellise teadmisega, aga kuigi kui Eestit kunagi rünnatakse, ei soovi ma sugugi surma saada mõne välisvaenlase kuuliga. Pigem eelistaks ma teist varianti. Nimelt sellist varianti, et Tänu kaotuste talumatuks muutumisele taganeb see välisvaenlane minu kallist kodukohast.

Lisaks veel, et selleks et ma ei lõpetaks kusagil metsa all, pooldan ma kõigi oma käte ja jalgadega, et võimalikult ruttu muretsetaks võimalikult palju erinevaid relvi mis kaitseksid mind võimalikult palju erinevate pahade onklite eest (soovitavalt relvad mis löövad pahad maha ennem kui nad minu Ak-4 laskeraadiusesse jõuavad) See kui nad on NATO-l olemas kas paberil või kaugel maal mind väga ei loksuta. Vägagi meeldiks, kui nad oleks kohapeal võtta kohe, soovitatult mehitatud omade tublide kaasmaalaste poolt. See, et need liitlased Eestisse jõuavad kunagi, on muidugi tore, aga vabandan oma ketserluse eest (arvan, et nii mõnedki foorumlased nõustuvad minuga) ma ei sooviks sellel hetkel sugugi surnud olla. Eriti veel selle tõttu, et mingi puruvana ei ostnud õigeid relvi või tegi lolle plaane.


Muidugi, aastast 2007 on asi vaikselt paranenud, aga vabandust, areng peaks olema kiirem ja see minimeredessandi võimekus on ikka lollus, kui selle asemel võiks tulla paar kaatrikest, mida oleks endal parem vaadata ja millel oleksid raketid mis võiksid põhja saata edukalt mitu paha onu, kes tahaksid minna minu selja taha ja seal pahandust teha.

Sai küll kirjutatud sellises lapsikus ja naiivses stiilis, aga loodan et suured vaidlevad autoriteedid ei pahanda

Torkaks veel vahele, kas nendel pisikaatritel on siis parem laine- ja jäätaluvus kui Norra Super Haukidel?

[Lemet]

meie iseseisev kaitsevõime on täpselt nii tugev kui tugev on ta nõrgeim lüli - inimene.

No ei teki see kaitsevõime meie viimase 20 aasta panustamist vaadates, mitte ei teki. Kaitsevõimet ei tekita hirmus aur digilaigu peale, vanad rimakad AK-4 etc. Miks sa arvad, et seesama noor kaitseväelane on nii loll, kes aru ei saa, et sisuliselt pole mingit relvastust tõsiseltvõetavaks vastupanuks.

et veel rohkem ja veel paremat (loe kallimat) relvastust

Oled vast siis nii lahke ja loetled üles, millist rohket ja head relvastust meile soetatud on. Sest seda ju sõna "veel" eeldab. Mina näen vaid 24 suurtükki, millest sünniks rääkida. Või olgu siis et patuga pooleks need D-30 ka.

Mina usun, et vahet pole mis relvastus meil on. Täpselt samad inimesed, kes hakkaksid vastu moodsa raketikaatriga, hakkavad vastu ka ilma raketikaatrita.

Mina ei usu. Arvestatava relvastusega hakkaksid paljud vastu, ragulkaga tankide vastu ...ise ikka läheksid või. Mina ei läheks. Mõttetu eneseohverdus eriti ei peibuta.

[nokkloom]

Mulle tundub, et kodanik Corvus ei usu võidu võimalikusesse lihtsalt.
Teeks sellise tähelepaneku, et armee võitlusmoraal sõltub suures osas inimeste usus võitu. Vaid siis on positiivne lõpp resultaat võimalik. Selleks, et inimesed usuksid, et võit on võimalik selleks meil lähebki vaja erinevaid häid relvasüsteeme! Elementaarne Watson. Kui meil on olemas hävitajad, mis hoiavad eemal pahad hävitajad, suurtükid mis hävitavad vastase suurtükid ja raketid, mis uputavad vastase laevad, siis usu või ära usu, aga võit ongi võimalik!
Nende relvasüsteemide olemasolu, aga parandab elanike moraali ja usku oma Kaitsejõududesse, tänu millele tuleb rohkem inimesi sõdima, kes ka sõdivad vastavalt paremini ja efektiivsemalt. Meil ei ole vaja tanke mitte ainult selleks, et nendega on hea teha katki vastase tanke, vaid isegi rohkem võitlusmoraali parandamiseks. Ei ole efektiivsemat motivaatorit kui tank ja selle olemasolu kaitseväes ongi vajalik inimestele eneseusu tekitamiseks. Tank ei suuda funktsioneerida edukalt ilma jalaväe toetuseta, aga koos jalaväe toetusega võrdub 1+1 kolmega. Sama kehtib ka hävitajate puhul (natuke teistmoodi küll).

Venemaal ei ole enam kommunism, ükskõik kui väga nende juhid seda võiksid ka soovida. Enam ei saa saata sõdureid peale kuulipilduja tulele ilma relvata ja ka venelaste kaotuste kriitiline piir on oluliselt allapoole tulnud. Mina julgeks kahelda, et tänapäeval julgeksid venelased tappa ja märatseda Eestis nagu nad kunagi julgesid. See aga läheb juba liigselt teemast välja.

25 mistralit ja korralik õhuseire võrk on ka olemas.

[kaur3]

corvus ütles:

Sina usud (tegelikult suurem enamus siinsest foorumist), et veel rohkem ja veel paremat (loe kallimat) relvastust ja me suudame võideldes oodata NATO vägesid, et külg-külje kõrval sakslaste-ameeriklaste ja inglastega jmt vabastada meie armast kodumaad. Mina usun, et vahet pole mis relvastus meil on. Täpselt samad inimesed, kes hakkaksid vastu moodsa raketikaatriga, hakkavad vastu ka ilma raketikaatrita.
Ühel juhul sureksid nad kallis põlevas kirstus, teisel juhul vaid vanemas ja vähem kallimas aga ikkagi põlevas kirstus või metsa all...

Esiteks. Üks, kaks või 10 moodsat raketti paari raketikaatriga ei muuda tõesti mitte midagi. Lasedki vastase aluse või kaks põhja, kuid need paganad tulevad hoopis mööda maad või läbi õhu hoopis teisest suunast. Nagu grusiinidele tehti ära muu hulgas nii mere kui ka Abhaasia suunast. Lihtsalt oma üksused/territooriumi suhe ei lubanud efektiivselt kasutada senist organisatsiooni. See oleks sama nagu K-komando peaks üheaegselt pantkvange vabastama Narvas, Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Meestel on head relvad, hea väljaõpe, kuid neid on liiga vähe, et igale poole jõuda.

Täpselt samad inimesed, kes hakkaksid vastu moodsa raketikaatriga, hakkavad vastu ka ilma raketikaatrita.

Kõige tähtsam küsimus ongi kuidas vastu hakata. Meil õpetatakse kaitseväes sellist täitsa tavalist taktikat ja üksused on üles ehitatud täitsa tavalist moodi. Mõnede meelest on seda tehtud soomlaste moodi, mõnede arvates sakslaste moodi, mõnede meelest veel kellegi kolmanda moodi. EKJ komplekteeribki siis lõpuks ära ühe täitsa tavalise brigaadi. Inimesed PEAVAD aru saama, et sellega sõja pidamiseks on nendel, kellelt kopeeriti, veel teised (kolmandad ja neljandad) üksused, kust tuleb lisapower või lausa peamine power. Kui liitlased õigel ajal jaole jõuavad, siis saaks sellisest brigaadist laiaulatusliku sõja korral täitsa asja. Kui ei jõua, siis on tükid taga. Kui laiaulatuslikku rünnakut ei tule, siis teiste stsenaariumitega (nagu metslaste mäss, mingi ürituse turvamine, metsapõlengud, lennuki jäält sikutamine, paraadide korraldamine jne) saab see brigaad kenasti hakkama. Kui tuleb laiaulatuslik rünnak (näiteks äkiline selline), siis on kindlasti kõigil juhe kinni ja asju tuleks teha totaalselt teist moodi, mitte nagu tavaliselt.

[paharet]

Meie uued "plekist" piirivalve kaatrid saavad samuti hakkama 1C tingimustes (kuid nad ei saa klassifitseeruda sellesse klassi, sest minu mäletamist mööda jääb nende mootorite võimsus vist 1360 hj alla?), elik nende liikumine peaks olema veel võimalik jää paksuseni kuni 0.25 m.

See jutt ei vasta tõele,teoreetiliselt võiks nad sellesse klassi käia aga praktiliselt konstruktsiooni puuduste tõttu ei kõlba jääs sõitmiseks (jää ummistab kingstonid ära).Jääs sõitmiseks kõlbavad 7 suuremast laevast 3 vanemat laeva ja jääklass on ka paaril väiksemal kaatril.

[kaur3]

corvus, see on tõesti väga hea küsimus. Ma arvan, et olukord ei ole tänasel päeval hea ja s... propelleris olukorras ei ole üldse hea. Kuidas see teadmine mõjutab võitljete moraali? Samas kui võetakse kasutusele relvad, mis lubavad võimalikult kaua püsida eemal vastase relvade mõjust, andes ise samal ajal tuld, siis võib kirurgilist sekkumist edasi lükata. Võtame lihtsalt näiteks IED'd, mida ka meie meeste vastu tänasel päeval kasutatakse. Need lõhkevad vaatamata meie konventsionaalsele üleolelkule kuni tänase päevani. Sellidel, kes neid panevad, õnnestub paljudel kordadel sensorite võrgust välja jääda. Siit ka küsimus, et kuidas saaks ka meie vastase sensorite võrgust võimalikult kaua välja jääda ning tekitada IED'dega võrreldamatult suuremat kahju?

Mõtleva inimese jaoks on liiga palju lahtiseid küsimusi erinevate EKJ võimekuste kohta.

[Kapten Trumm]

Esiteks. Üks, kaks või 10 moodsat raketti paari raketikaatriga ei muuda tõesti mitte midagi. Lasedki vastase aluse või kaks põhja, kuid need paganad tulevad hoopis mööda maad või läbi õhu hoopis teisest suunast. Nagu grusiinidele tehti ära muu hulgas nii mere kui ka Abhaasia suunast.

Grusiinidele tehti merelt "ära" nagu parimas vene sõjafilmis, suhteliselt nõrga kattega dessantlaevad tulid segamatult randa ja tegid oma toimetusi. Grusiinidel polnud analoogselt meiega mitte midagi, millega seda tegevust segada, need paljuräägitud prantsuse raketikaatrid olid ju ilma rakettidega, sisuliselt kahuripaadid. Su-25'tel (mis oli neil kahtlemata parima ellujäämisvõimega relvakandur) polnud sobivat standoff relvastust.

Kui aga reaalselt vaadata MEIE enda sõjakogemusi, siis põhjarannikul Admiral Pitka poolt toime pandud väikesed, pataljonisuurused dessandid olid üks vääga tähtis tegur, mis pani venelaste Viru rinde plagama Narva poole. Ja kui vaadata sõjategevust siin WWII ajal, siis meredessandid alates Lääne-Eesti saarestiku operatsioonist 1941 kuni Vintri dessandini sügisel 1944 olid sõjataktika harjumispärane osa.

Ja nüüd ühtäkki arvamus, et Mistralid ei tule, meid merelt miski ei ohusta, nimetage kasvõi üksasinus faktiline asjaolu, mis segab venelasel neid traditsioone siin jätkata?

[Kapten Trumm]

Millisel tasemel planeeritakse ja harjutatakse EKJ esmast kirurgilist abi lahingus vigastatutele? Pataljoni? Brigaadi? Haigla Pärnus tasemel?

Brigaadil on oma välihaigla koos väljaõpetatud personaliga, mis on kokku umbes jalgpalliväljaku suurune ja kus on võimalik ka lõikusi teha.

Kaitseringkonnad peavad praegu toetuma oma pataljoni medpunktidele+kasutama tsiviilstruktuuri. Reservpataljoni meditsiinipunktis (see on arsti tasemel) töötavad tavaliselt reservohvitseridest tsiviilmeedikud. Kuna järjest kõvemini kumiseb 2. jalaväebrigaadi loomisest, siis võib arvata, et varsti tuleb ka teine haigla.

Teab keegi vastust? Lisaks veel küsimus, sellest et milline on esmaabi õpetamise kord kutsealustele väljaõppel (just kutsealuste puhul). Pean silmas esmaabi õpetamist suurimat suremust (teadupärast on selleks hemorraagia, mis viib hauda 50% kõigist haavatasaanutest, kes ei saa õigel ajal abi) tekitava haavatasaamise puhul ja seda nii endale kui kaaslasele abi andmise kontekstist.

Rühma parameedikute (1 inimene ca 40 mehe peale) tase on Eestis täiesti võrreldav Euroopa keskmisega. Siin üks foorumikasutaja on ka vastava alaga tegev, eks ta ise seletab (või jagub sul omal intelligentsi välja raalida - sellest on siin juttu olnud). Rühma parameedikud läbivad muide ka kohustusliku praktika kiirabis ja enne reservi minekut on nad ka reaalseid verejookse peatanud ja kanüüliga veenile saavad kindlasti pihta. Kui sa natuke tähelepanelikumalt vaatad, siis Tallinnas on kiirabimeeskondades harilikult üks laiguline mees ka. Jaosanitaride (1 mees 8 peale) väljaõpet teevad väljaõppekeskused ise.

Olen ise pidanud õnnetuse tõttu väliharjutusel kasutama ühe kompanii sidumispunkti teenuseid (velskri tase) ja nii professionaalset ja kiiret asja lahendamist pole ma tsiviilmeditsiinis kohanud. Niiet corvus, praktika on tõe kriteerium.

Ma kardan, et neile küsimustele vastuse leides, saate vast ise ka aru kui narr on kogu aeg palli taguda vaid "väidetavalt õigema" relvastuse vajaduse väravasse...

Ma seevastu TEAN, et meditsiini (kuigi veel kaugel ideaalsest) taha pole nüüd küll võimalik pugeda.

[Kapten Trumm]

Samas kui võetakse kasutusele relvad, mis lubavad võimalikult kaua püsida eemal vastase relvade mõjust, andes ise samal ajal tuld, siis võib kirurgilist sekkumist edasi lükata.

Aga miks sa välistad nende "eemal" relvade hulgast tiibraketid? Muide, need Penquin raketid ei ole palju kallimad kui Spike'd, mida sa siin ise hirmasti promod.

Mis siis ikkagi oleks relvasüsteem, millega ehmatada eemale liiga nahhaalseks minevaid vastase sõjalaevu? Need õlapussud ei tee ju suurele sõjalaevale midagi. Sinna on vaja ikka ca 100 kg lõhkeainet pardasse virutada, et midagi (vähemalt baasi minekut nõudev vigastus) tekitada.

[toomas tyrk]

hillarti teema meditsiiniteenistusest on siin:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 141#177141

Pole mõtet sama teemat teises kohas uuesti dubleerida. Aga lihtsalt kiusu pärast küsiks kpt Trummilt, et kas seda brigaadi välihaiglat on kunagi kokku ka pandud? Või seisab seal mopi laos samas seisus nagu saabus?

Samuti huvitab (hiljutist lärmamist ühes teises teemas arvestades ) kuidas on selle jalgpalliväljaku kütmisega talvistes oludes

[Kapten Trumm]

See harjutus on ka tehtud, isegi telekast on näidatud

See "väljak" koosneb hulgast telkidest, mida köetakse diiselpuhuritega. Kütmisest pole mõtet draamat teha, isegi odav Rootsi jaotelk on metsakuivaga võimalik -20 kraadise pakasega võimalik kütta selliseks, et seal on T-särgi ja trussikute väel mugav viibida. Rootsi on üks põhjamaa nimelt. Praktika on tõe kriteerium.

[kaur3]

Trumm ütles:

Aga miks sa välistad nende "eemal" relvade hulgast tiibraketid? Muide, need Penquin raketid ei ole palju kallimad kui Spike'd, mida sa siin ise hirmasti promod.

Mis siis ikkagi oleks relvasüsteem, millega ehmatada eemale liiga nahhaalseks minevaid vastase sõjalaevu? Need õlapussud ei tee ju suurele sõjalaevale midagi. Sinna on vaja ikka ca 100 kg lõhkeainet pardasse virutada, et midagi (vähemalt baasi minekut nõudev vigastus) tekitada.

Mul ei ole midagi selle raketi vastu, vaid mul tõusid kuklakarvad püsti, kui laevatõrjerakettide alla taheti hakata ostma mingisuguseid (järjekordseid) kaatreid.

Brigaadil on oma välihaigla koos väljaõpetatud personaliga, mis on kokku umbes jalgpalliväljaku suurune ja kus on võimalik ka lõikusi teha.

Kui sinna "jalgpalliväljakule" paar hulkuvat 152 mm mürsku või Smershi raktetti kukub, siis mis edasi?

[Kapten Trumm]

Iva on selles, et meditsiini taha muude tegematajätmistega pole mõtet pugeda. Samuti pole mõtet pugeda selle taha, justkui meil pole inimesi, kes sõdiksid. Loomulikult pole kõik ideaalne, kuid nt viletsaks olemasolevat süsteemi pidada on liialdus. Loomulikult on tore ka kopteritega medevac, kuid reaalses elus see vaevalt et toimima hakkab.

Meditsiinikoolitus on EKV-s baasväljaõppe osa, nii KV-s kui KL-s. Sh ka elustamine ja verejooksude peatamine. Seda koolitust antakse lausa igapäevastel alustal ja verejooksu peatamisega saab sõduri paarimees hakkama. Lisaks on lähima 100 meetri sees ka jaosanitar (kes liigub jaoga kaasas), kelle paunas on vähe paremad vahendid kui individuaalne sidemepakk või makeshift zgutt.

Alati on ka neid rotte, kes siit paadiga pagevad. Selliste vastu aitaks tegelikult seadus, mis ütleb, et sõja korral deserteerunud (ka tsivilistid) ei oma õigust hiljem oma varale, vaid see läheb neile, kes sõdisid. Siis on ka varanduslik mott, on mida kaotada. Peale Vabadussõda löödi kah mõisad talumaadeks laiali ja keegi ei mökitanud.

[paharet]

Meie uued "plekist" piirivalve kaatrid saavad samuti hakkama 1C tingimustes (kuid nad ei saa klassifitseeruda sellesse klassi, sest minu mäletamist mööda jääb nende mootorite võimsus vist 1360 hj alla?), elik nende liikumine peaks olema veel võimalik jää paksuseni kuni 0.25 m.

See jutt ei vasta tõele,teoreetiliselt võiks nad sellesse klassi käia aga praktiliselt konstruktsiooni puuduste tõttu ei kõlba jääs sõitmiseks (jää ummistab kingstonid ära).Jääs sõitmiseks kõlbavad 7 suuremast laevast 3 vanemat laeva ja jääklass on ka paaril väiksemal kaatril.

Kas kingstonid ei lähe umbe mitte jääsupis? Jääkaanest läbisõidul meil tavaliselt probleeme polnud. Vähemalt juhtus see veel sellel ajal kui mina seilasin. Võimalik, et tänapäeval on kingstonid muutunud...

Sellest talvest on konkreetne juhus kus käidi alust läbi jää pukseerimas just kingstonide probleemide pärast.Jää paksust oli umbes 5 cm ja alus tuli pukseerida vabasse vette ,et ta oma jõul saaks teekonda jätkata.

[kaur3]

Teema on võtnud klassikalis pöörde, kus alustatakse juttu punktist A, kuid lõpuks jõutakse eksistentsiaalsete küsimusteni

Minu meelest on meditsiinilise toe olemasolu sõdurile sama tähtis nagu sõjalennuki piloodile CSAR'i olemasolu. Samas võib öelda, et piloodil võib peale katapulteerumist isegi paremini minna, sest ta antakse hiljem tõenäolistelt omadele välja, kuid sõdur ilma arstiabita võib lihtsalt meie hulgast lahkuda.

Üldiselt on omade juurde tagasi saamisest (kehtib ka teisest ilmast tagasi toomise kohta) psühholoogia nurga alt juttu näiteks siin.

http://books.google.ee/books?id=rytCzdX ... q=&f=false

Huvitav, kuidas sellise toe olemasolu või puudumite mõjutavad sõduri tahet võidelda?