Kuidas uputada MISTRAL-i?

[EOD]

Oi oli Sul nüüd vaja ikka need teadmised laiali laotada? Kohe saad madallennul pihta kajaka poolt, ollusega mis sööb autovärvi läbi nagu möödaminnes, ning kui sellele tähelepanu ei pööra, siis on ka plekist kohe läbi.

Pole viga. Kui tuleb niitevlennul, jooksen kõrvale. Ja kui pikeerib. on mul ettesihtimisnurga arvutamisega vähem muret.

[Lemet]

Noh, see tase võiks ju selline olla, et rahvale lauspada ei aetaks...mille üle me siin diskuteerime? Sest ei saa ju ometi täies latvas inimene väita, et "Marati" või "Oktjabrskaja Revolutsija" lahinguvõimetuks muutmisest oleks garanteeritult ühestainsast lähikonnas lõhkenud mürsust piisanud. Nagu Erelt väidab. Et ajaloos selliseid pimedaid juhuseid on esinenud, ei anna alust väiteks, et nii ongi. Analoogselt juutide näitel võiks siis ju täheldada, et F-15 polegi kahte tiiba vajagi, vajaduse korral lendab ühega.

[Lemet]

Sulle käib kopsu pihta, et sind korüfeeks ei peeta? Kaugemas ajaloos mina isiklikult pean küll, aga ses uuemas...vaata, võtame sedapidi, et kuimitu lasku viimases sõjas suurekaliibrilised suurtükid tulistasid ja kuipalju laevu selle tulistamise tulemusena põhja läks. Aga kui tahad vaielda lihtsalt vaidlemise pärast või tõestamaks iga hinna eest oma õigust, siis anna minna...mõni igavusest ikka sulle pulgaga mööda aeda kolistab

[Lemet]

Ja kuimitu neist muutus lahinguvõimetuks esimese (ühe) mürsu lähikonnas plahvatamisest?

[Lemet]

Ega ma oodanudki sinult konkreetset vastust. Kokkuvõttes on see pikk udu sinu vastuseks tõestuseks sellele, et ajakirjanik pani oma ühe mürsu jutuga parasjagu rappa. Ja sina tema sabas. M.O.T.T. Ilusaid unenägusid.

[sammalhabe]

Viimasel ajal on viktoriini küsimusi teiste teemade alla peidetud

Lahingulaeva nime võite ära arvata.... Prantslane oli ja Casablancas see juhtus.

pakun: Jean Bart

...vaata, võtame sedapidi, et kuimitu lasku viimases sõjas suurekaliibrilised suurtükid tulistasid ja kuipalju laevu selle tulistamise tulemusena põhja läks.

Sellisele küsimusele järgneb pikk vaidlus laevade uputamise vahendite kohta (näiteks: Bismarck).

[Kapten Trumm]

Einoh, kajakas laseb kakat jälle huupi ja kujutab ette, et on merikotkas

Selliste argumentidega võib piisavalt osav demagoog isegi raskusjõu või maakera kuju vaidlustada. Kuu peal ju maakera külgetõmbejõudu inimene ei tunne ja kaugelt eemalt paistab maa ka juba lapikuna

[Kapten Trumm]

12" (305 mm) meresuurtükkide mürsud 20. sajandi 1. poolest:
Soomustläbistav, 1907. a. mudel: 5,3 kg TNT;
Soomustläbistav, 1911. a. mudel: 12,95 kg TNT;
Pool-soomustläbistav, 1911. a. mudel: 48,4 kg TNT;
Fugass, 1907. a. mudel: 28,6 kg TNT;
Fugass, 1911. a. mudel: 58,8 kg TNT;

Saksa torpeedo G7es "Zaunkönig" - 274 kg trotüülist tunduvalt võimsamat ainet.
Muuseas olid akustilised sütikud mittekontaktsetel miinidel, "Zaunkönig" oli aktiivse magnetsütikuga. Sakslased katsetasid küll akustiliste ja "varjusütikutega" torpeedosid, kuid katsetuste tasemele see jäigi.

Nüüd otsi siia juurde, mitu kilo TNT-d sisaldas Novik-tüüpi hävitajatel (tollal nimetati miiniristlejaks) kasutatud torpeedod 1918 aastal - sellised on reaalelus lastud Mustal merel samasuguse lahingulaeva pihta ja laev suudeti uputada nelja (?) torpeedoga seetõttu, et üks tekitas suure sekundaarse plahvatuse (detoneeris ilmselt laskemoonakeldri). Esimestel torpeedodel polnud üldse peale suure kõmina ja veesamba märgatavat efekti. Seejuures lasti lähedalt, vaikses vees ja seisvat sihtmärki, mis arvatavasti võimaldas sihtida elutähtsaid kohti (lahingus õnnestub sul sihtida ehk tervet laeva).

Üldiselt selgus II Maailmasõjas ka tõsiasi, et rannapatareidega ikka laevastikku tagasi ei tõrju, kuna vastane selgitab nende asukohad enne välja ja läheb neist kas mööda või tuleb nii suure massiga peale, et tuleb ikka läbi. Või pommitab enne lennukitelt asja lahinguvõimetuks. 1941. suvesõjas ei olnud venelaste rannapatareidel meresõjale erilist efekti, samuti ei suutnud Normandias rannapatareid suurt midagi dessandi tõrjumiseks ära teha.

[paharet]

Nüüd otsi siia juurde, mitu kilo TNT-d sisaldas Novik-tüüpi hävitajatel (tollal nimetati miiniristlejaks) kasutatud torpeedod 1918 aastal - sellised on reaalelus lastud Mustal merel samasuguse lahingulaeva pihta ja laev suudeti uputada nelja (?) torpeedoga seetõttu, et üks tekitas suure sekundaarse plahvatuse (detoneeris ilmselt laskemoonakeldri). Esimestel torpeedodel polnud üldse peale suure kõmina ja veesamba märgatavat efekti. Seejuures lasti lähedalt, vaikses vees ja seisvat sihtmärki, mis arvatavasti võimaldas sihtida elutähtsaid kohti (lahingus õnnestub sul sihtida ehk tervet laeva).

Trumm raiub ikka oma. Nii ta on ,et ei olnud lihtne seda lahingulaeva uputada.Aga tegemist oli ka kontaktsütikuga torpeedodega mis jah teevad laeva külje sisse heal juhul augu.Mina olen oma jutuga just rõhunud mitte kontakt sütikuga torpeedode peale mis pannakse lõhkema laeva põhja all.(MK-48 on võimalik sättida pealveelaeva puhul lõhkema mitte kontaktse sütiku abil laeva põhja all).Sellise torpeedoga on võimalik laev uputada või tõsiselt vigastada.

[Kapten Trumm]

Küsimus on siiani käinud mõniteist kuni mõnikümmend kilo lõhkeainet sisaldava mürsu lõhkemisest vees laeva läheduses koos väidetava lahinguvõimetuks muutmisega. Mille jaburduse tõestamiseks pädeb see lahingulaeva näide enam kui küll. Eestis polnud nagu kah mingeid mittekontaktseid mürske, mis laeva all piisavas kauguses 300+ kilo TNT-d õhku lennutaks

Ka ei maksa unustada, et lahingulaev ei ole plekist miiniristleja, mis esimese mittekontaktse torpeedo peale pooleks murdub või kolinal upub. Juba laeva enda suurus ja siseruumide kubatuur määrab idee rumaluse. See plahvatus, mis tekitab miiniristlejale fataalse augu, mis sisuliselt murrab laeva pooleks, purustab lahingulaeval paar lähimat sektsiooni ja kui need pole kogemata laskemoonakeldrid või masinaruum, siis ei muutu laev sellest veel lahingukõlbmatuks.

[paharet]

Oma jutuga olen ma tahtnud seda öelda ,et laeva all lõhkev torpeedo või miin teeb rohkem kahju kui laeva külje pealt tabav lõhkekeha.Üks näide sellest on "Tirpitz" mille alla Inglise miniallvelaevad panid 2 või kolm 500 kg lõhkekeha mis tegid nii tõsiselt kahju,et "Tirpitz" oleks peaaegu uppunud.Enne plahvatust jõuti Tirpitzi vööri natukese lõhkekehade kohalt eemale liigutada.Sellegipoolest viisid plahvatused Tirpitzi aastaks rivist välja.

[Kapten Trumm]

Ei uppunud ta midagi, lihtsalt teatud sektsioonid täitusid veega. Suurem probleem oli masinate vundamentidelt nihkumine. Ja võib arvata, et Alta fjordis polnud ka 300 meetri klassi laeva teenindamiseks vajalikku dokki võtta. Mingeid probleeme lahendati seal ka ad hoc betoonplommidega.

Ja 500 kilo ei ole 15 või 35 kilo.

Tirpitzi auti löömiseks läks vaja milliseid lõhkeaine koguseid - rohkem kui üks Tallboy pommi a 5000 kg.

Hüdraulilise lööklaine mõjust võib teoretiseerida mujal. Teooria on õige, kuid täiesti kontekstiväline. Aegna patarei mürskude hüdrauliline lööklaine võis auti lüüa mingeid vanu roostes aurikuid, kuid mitte lahingulaeva (olgugi ta tolleks ajaks juba 30 aastat vana ja WWII mõttes vananenud). Ja Aegna patareid ei suutnud kahjuks MK-48 torpeedosid välja saata

[oleeg]

...teadmine, et Leskineni väidete ümberlükkamiseks oleks vaja...

Mul on küsimus. Oled Sa kindel, et Leskinen kirjutas seda, mida Sa eestikeelsest tõlkest loed? Mina ei ole. Leskineni raamatu tõlge on vigane ja minu andmetel see ilma originaalteosega võrdlemata teadustööks ei kõlba!

Selles osas ma nagu eriti seisukohta muutma ei kipu.

Võin autori signeeringuga originaali laenata kui vaja on.

Samas ma kahtlen, kas J.L. midagi sellist kirjutas ...

terv
o

[Lemet]

Oehhh...

Niisis leidsid soomlased 30ndatel, et arvestades Soome lahe olusid võib 305 mm mürsk ka lähedase plahvatuse puhul edukalt muuta lahingulaeva lahinguvõimet väiksemaks (isegi saada saatuslikuks)

Kusjuures piisas ainuüksi lahinglaeva lähedal plahvatanud 305 mm mürsust, et ta lahinguvõimetuks muuta

Usjok, bratets? On vahe?

Vene kindralstaabi esindajad väitsid enne sõda, et sõda võidetakse vähese verega võõral territooriumil.

Saksa sõjavägi väitis, et sõda võidetakse 41 aasta sügiseks. etc.etc. Väidetel ja praktikal on vist vaks vahet. Ja see viimane olla tõe kriteerium. Ning takkajärgi võime tõdeda, et ühe laeva lähedal lõhkenud mürsuga lahingulaeva rivist välja viimine kuulub markantsete erandjuhtude kategooriasse.

Erelt oleks võinud sellesse lausesse lisada vaid kolm sõna, "hea õnne korral" ning see neli poognat oleks olemata.

[Lemet]

Või siis mitte tõsiselt võetavaks. Mis minu arust on elukutselise ajakirjaniku jaoks päris hull asi.