www.militaar.net

Siin me jääme siis paratamatult eriarvamusele, milliseid tingimusi ja millist infot ning kui palju infot enda ümber toimuvast juht vajab ohutuks ja/või võimalikult ohutuks liiklemiseks.

Antud ringide näidete juures on üheks oluliseks ohuteguriks "eikuskilt" või "põõsaste tagant äkki" väljailmuv sõiduk.
Ohutu liiklus peaks olema sujuv, ilma igasuguste äkiliste sööstude ja pidurdamisteta.
Ohutu, meeldiv ja närve säästev liiklus sisaldab lisaks võimalikult ühtlase kiirusega liiklusvoogu.

Teine ohutegur esimese ringi puhul on teeprofiili kalle, mis hakkab tähtsust omama talvel libedaga.

Kolmas ohutegur on taaskord viimse piirini kitsaks aetud sõidurajad.

* Ma saan aru, kui selliste liiklussõlmede kitsaste sõiduradaega lahendused on kohtades, kus pole ruumi ja peab kuidagi ära mahtuma. Kui sul on kasutada (või oli enne olemas) terve lennuväli, siis miks küll peaks olukorda muutma halvemaks ? Mis vajadus ja mis põhjus selleks küll võiks olla?
* Kui sul looduslikult ei ole mäge, mille ümber liiklus keerleb ja sa teed selle mullakuhila ringi keskele spetsiaalselt kunstlikult (või istutad ringi keskele suured kõrged põõsad/puud/hekid nt), siis milline on selle tegevuse vajaduse mõistusepärane seletus? Mida see paremaks ja ohutumaks muudab?

Hea küll.
Ohutult on alati võimalik liigelda. Küsimus on, kui palju me sellele saame kaasa aidata ja kas peaks kaasa aitama või peaks selle tegema võimalikult raskeks.

Siin on üks ristmik, kus oli võimalus ka küsida asjaosaliste käest, et miks te selle siis nüüd küll just sedaviisi tegite?
Vastus oli, et kõik laiused ja raadiused vastavad miinimumnõuetele ja AutoCadis mahuvad kõik liiklema
Punasega tõin spetsiaalselt ära äärekivide asukoha ristmikul ja kollase viirutusega ala, kus enne ümberehitust oli olemas sõidutee (ehk et ruumi on ja praegu on see nurk lihtsalt "tühi kõnnitee ala kus jalakäiad üldjuhul ei viibi", sest sealt pole jalakäial kusagile minna.

Milles on siis probleem?
Probleem on selles, et see on peamine ristmik enne bussijaama, kuhu liiklevad kõik linna sisenevad bussid (vasakult e edelast) aga need ei mahu paremast reast pöörama paremale (ehk kagusse) ilma, et buss ei teeks väljasõitu vastassuuna vöönditesse. Või tuleb nurka niiviisi lõigata, et buss sõidab üle äärekivide ja üle jalakäiate tee nurga.

Minul jällegi küsimus, et MIKS küll selliseid asju tehakse, kui ruumi on ja pole mitte ühtegi mõistlikku põhjust, miks peab see parempööre nii kitsal alal olema?
Võib ju vastata, et pole seal hullu midagi, kõik on ju turvaline... buss seisab ja ootab nii kaua, kuniks paremalt enam kedagi ei tule ja saabki ju ohutult pöörata eksole.
Mina aga leian, et oleks võinud rahulikult teha selle parempöörde laugema + sõidurajad laiemad (seal kus on kirjutatud raja laiuseks 3,20 seal oli enne ümberehitust suur lage plats... parkimisplats põhja suunas ja oleks võinud teha misiganes laiusega tee sinna edela suunas.

Edit: Jäi tähelepanu pööramata ühele projektlahenduse ebaolulisele nüansile:
Kusjuures ristmikule on ehitatud ka üks lauge nurk, täiesti ajuvabasse kohta, sest see on ainus nurk kus pöördeid üldse ei tehta. Seal oleks võinud olla see vabalt täiesti 90 kraadise teravnurgaga. Kõik teised pöörded, kus toimub ka pöördeid teostav liiklus, on aetud võimalikult täisnurkseteks ja teravateks.

Ma ei tea, pole nagu otseselt milneti teema (kuigi kaitseväe tehnika liikumisega seoseid võib leida). Muidu võiks sellest liikluspornost lausa eraldi teema teha. Ma suudaks selle priskelt ära täita

Lihtsalt tähelepanek -

Fucs kirjutas:Siin me jääme siis paratamatult eriarvamusele, milliseid tingimusi ja millist infot ning kui palju infot enda ümber toimuvast juht vajab ohutuks ja/või võimalikult ohutuks liiklemiseks.
Antud ringide näidete juures on üheks oluliseks ohuteguriks "eikuskilt" või "põõsaste tagant äkki" väljailmuv sõiduk...

Oluline tegur on ka kõikide ringide ees olev "Anna teed" märk, mis peaks ringile sõitjat piisavalt aeglustama, nii et seal ei oleks võimalik ringi peal olijal "ootamatult" ette sõita!?

Näiteks kui sinu masinal on pikem käru sabas on väga hea kui näed ka kaugemale ja ei jää seal koperdama .
ps .liiklus porno teema võiks olla küll , poliitika porno juba ju on .

mart2 kirjutas:Lihtsalt tähelepanek -
Oluline tegur on ka kõikide ringide ees olev "Anna teed" märk, mis peaks ringile sõitjat piisavalt aeglustama, nii et seal ei oleks võimalik ringi peal olijal "ootamatult" ette sõita!?

Kõik on õige. Seal on veel terve rida olulisi tegureid aga need ei suuda mulle selgeks teha miks selliseid asju ikkagi tehakse? Ei saa ju selliseid uudseid lahendusi põhjendada sellega, et seal on anna teed märk.

Antud juhul ongi läbida liiklussõlm sujuvalt ilma peatumata ja kohalt kiirendamata kõige ohutum. Kui sinna peab asjaolude sunnil seisma jääma ja teed andma, siis kohalt liikumise alustamise ajal võib juba uus sõiduk põõsa tagant tulla jne Sellise mõõduga ringi puhul võib ringil peateel liikleja sõidukiirus olla ka 50-60 km/h... st et ei pruugi olla 10-20 km/h

Vilunud juht läbib sellised sõlmed ilma piduripedaali kasutamata sujuvalt, ajastades oma liikumise teiste liiklejate järgi..... kui on nende olemasolust võimalik eelinfot saada.

Liiklusõnnetuste üheks põhjuseks on, et juht ei oska või ei suuda näha mis juhtuma hakkab või mis võib juhtuma hakata. Selle hindamiseks pole olemas liigset või ülemäärast ja ebaolulist infot. Küll aga võib olla info ebapiisav.

Lihtsalt ei suuda vait olla

Järgmine ÄGE liiklust korraldav pilootprojekt lükati käima

Maanteeamet alustas 2. detsembril Kaareperes ja Väike-Maarjas asula algust tähistavate liiklusmärkide pilootprojektiga.

"Tegemist on asula alguste tähistega, mis rajatakse asulat läbivale maanteele. Sellega parandatakse liikluskorralduslike asulaväravate, kummisaarte ja täiendavate liiklusmärkide ning teekattemärgistusega asula sissesõidu märgistust," selgitas maanteeameti projekteerimise arendustalituse liikluskorralduse ekspert Erki Vahemäe ERR-ile.

Ekspertide hinnangul on sageli probleemiks olukord, kus asulasse sisenedes annab sellest märku vaid asula algust tähistav või kiirust piirav märk. Kui liikluskeskkond märgatavalt ei muutu, on ka liikleja vähem valmis enda liikluskäitumist, eelkõige kiirust, nõuetele vastavaks kohandama. Tulemuseks on tihti olukord, kus mõnda aega peale asulasse sisenemist ei taga sõidukite liiklemiskiirused piisaval tasemel ohutust.

"Õigesti kujundatud liikluskeskkond suunab liiklejaid ohutul viisil käituma," lausus Vahemäe.

"Liikluskeskkond võimaldab efektiivselt mõjutada sõidukiirusi, mis on oluline tegur liiklusohutuse tagamisel," lisas ta.

Projekti eesmärk on asulaid läbivate riigiteede liikluskeskkonna ohutumaks muutmine ning sobilike liikluse rahustamismeetmete katsetamine asula algustes.

Pilootprojekt viiakse ellu etapiviisiliselt. Esmalt rajatakse üks ning 2020. aasta suveks teine asula pool. Selline lahendus võimaldab täiendavate kiiruste mõõtmise näol saada parema ülevaate liiklejatele käitumist mõjutavatest teguritest.

Käesoleva aasta suvel viidi läbi kiiruste mõõtmised, mille abil on võimalik hinnata kasutatavate meetmete mõju.

Tööde teostaja on RoadWolf OÜ.

https://www.err.ee/1012115/maanteeamet- ... lavaravaid

Vaadake ka AK uudiste videomaterjali samal teemal samal leheküljel.
On sisukam ja informatiivsem kui kirjatükk.

ERR kirjutas:Nimelt eirab Kaareperes ja Väike-Maarjas Maanteeameti andmetel 75% juhtidest kiirusepiirangut.

ERIK Vahemäe kirjutas:Eriti ohtlikuks muudabki olukorra see, et kuna ala sees on reguleerimata ülekäigurajad, siis sellise kiirusega kokkupõrkel jalakäiaga, on jalakäia hukkumise tõenäosus 90%. Kui peetaks kinni kiirusest 50km/h siis oleks hukkumistõenäosus 50%

Sõidan pidevalt Väike-Maarja alevikust läbi. Juba 29 aastat sõiduauto roolis (ei saa torkamata jätta - 1 aasta rohkem kui on sellel Maanteeameti liikluseksperdil vanust ) ja enne seda mitte nii pidevalt, aga siiski, vähemalt korra-kaks nädalas, 5 aastat veoki roolis.

Seal ei sõida keegi 70km/h aleviku keskel, kus on reguleerimata jalakäiate ülekäigurajad. Ma ei ole kohanud mitte ühtegi sõidukit kes seal isegi 60km/h sõidaks.
Kuna asula märgist esimese ülekäigurajani on põhjas 620m ja lõunas 810m, siis vahetult pärast asulamärki, esimesed 100-150meetrit vahel jah mõni sõidab veel 60-70km/h.
Paljud juhid ei vähenda kiirust pikalt enne asulamärki ega pidurda ka järsult kiirust maha vahetult asula märgi juures, vaid veerevad sujuvalt kiirust kaotades aleviku keskuse suunas. Millises punktis Maanteeamet neid kiiruseid mõõtis ? Asula märgi joonel? Vahetult pärast asula märki?

Lisaks on juba ülekäiguradade ette tehtud alates eelmisest aastast saarekesed, mis sunnivad juhti tegema põikemanöövreid.
Need saarekesed on tänaseks muutnud võimatuks põllumajandusliku tehnika liikumise läbi aleviku. Ja Väike-Maarja on üks intensiivsemaid põllumajanduspiirkondi eestis.
Ma ei tea mitte ühtegi liiklusõnnetust Väike-Maarjas, kus jalakäiale oleks ülekäigu rajal (või kusagil mujal) otsa sõidetud, või mingi liiklusõnnetus toimunud.
Ei hakka teabenõuet Maanteametile tegema, et pärida liiklusõnnetuste statistikat Väike-Maarjas või Kaareperes.

Seega IMHO hakatakse "spetsialistide" poolt jälle reguleerima asju, mis reguleerimist ei vaja ja tehakse seda minu kindlal hinnangul täiesti ajuvabasid lahendusi "katsetades".
Ma ei tea, kas neil "spetsialistidel" saaks muidu töö otsa ja nad muutuksid ebavajalikuks, või mis teema sellega on.

Teiseks.
Pakutud lahedus näitab selgelt, et selle välja mõtlejad ei jaga liiklusohutusest tegelikult mitte halligi.
Kuidas muidu saaks inimene välja pakkuda "liiklust ohutumaks tegevat" lahendust, mis tegelikkuses teeb liikluse hoopis ohtlikumaks.

Lahendus, kus samal ajal põikemanöövrit tegema sundivad saarekesed asuvad teineteise suhtes nii, nagu nad asuvad
tekitab väga liiklusohtliku olukorra, kus kaks vastassuunas sõitvat sõidukit teevad korraga sellise manöövri, kus nad hakkavad üksteise suunas "laupkokkupõrke kursil" manööverdama. Eriti talvel libedaga. See oleks olnud elementaarne, et üks "liiklusohutuse spetsialist" oleks lahendanud sellise asja hoopis vastupidi
Teiseks ei saa absoluutselt aru, miks peab see saareke olema ka asulast väljasõidul? Millised "reguleerimata ülekäigurajad" asuvad pärast asula lõppu edasi, asulast välja sõites ??

Ja sellise, vabandage väljenduse pärast, HUINAA peale kulutati JUBA 50 000 EUR maksumaksja raha, ja see pole veel valmis !

ERR kirjutas:Uusi asulamärgistusi Maanteeamet paremini valgustada ei kavatse.

liikluskorralduse ekspert ERIK Vahemäe kirjutas:Selliste statsionaarselt väljaehitatud saarte ja lisavalgustuste rajamine võtab tihtipeale kuskil VÄHEMALT KAKS AASTAT ja antud juhul kiirmeetmena ongi KATSETUSEL selline lahendus, mida oleks võimalik OPERATIIVSELT teha, et ei peaks ootama või, et oleks see LEEVENDUS sellele KRIITILISELE OLUKORRALE võimalikult KIIRESTI

Kus on KRIITILINE OLUKORD mis vajab võimalikult KIIRESTI LEEVENDUST? Millal see küll tekkis?

Tegelikult ehitas Maanteeamet mingi "spetsialisti" koostatud projekti järgi eelmisel aastal ümber Väike-Maarja keskuse läbiva riigimaantee lõigu, kus ühelt kahe riigimaantee ristmikult on pärast seda muutunud peateele väljasõit väga ohtlikuks, kuna üks ristmiku kõrval olev parkla suudeti selliselt lahendada, et seal parkivad sõidukid panevad kinni kogu vaatevälja peateel ühest suunast liikuvate sõidukite nägemiseks. Seal on põhimõtteliselt maksimaalselt 15 meetrit see ala, kus peateel vasakult liikuv sõiduk teed andvale sõidukile nähtavaks saab. 50km/h sõitev sõiduk läbib 14 meetrit sekundis. 40km/h liikuv sõiduk 11 meetrit sekundis. Teed andval sõidukijuhil on praktiliselt 1 sekund aega oma alustatud manöövri lõpetamiseks, et mitte keerata risti ette vasakult peateel liikuvale sõidukile.

Vot sellega peaks tegelema seal


* Tegelikult ei ole see pilootprojekti autor ja liikluskorralduse ekspert mitte Erki Vahemäe, vaid ERIK Vahemäe.
Kuidas saab üks 1991a sündinud kodanik olla juba anno 2019 "liikluskorralduse ekspert", kelle liikluskogemustepagas ajab juba üle ääre, on eraldi teema.
Nothing personal aga...

Andro Roos võtab tänase reaalsuse väga ilusasti kokku:

..kes olid vanakooli ametnikud, tulid päris tööpõllult ja tundsid oma valdkonda, aga sisuliselt tänapäeval tullakse koolipingist ja öeldakse... noh paljud järelvalve asutused mis on, kui vaadata nende kodulehtesid siis kui nad kutsuvad uusi töötajaid sinna tööle, siis reklaamalaused on niimoodi, et „see ametkond on hea koht kus oma karjääri alustada“. Aga mina olen ikka niimoodi mõelnud, et kui sa oled mingis valdkonnas, olgu see finantsvaldkond, olgu põllumajandusvaldkond, olgu ehitusvaldkond, siis sa tegelikult oma karjääri peaksid alustama päris õpipoisina. Sa peaksid alustama reaalsetest tegevustest. Kõigepealt ütleme ehituses, paned kivisid müüri paika, saad müürsepa selliks, õpipoisist ja sellist saad meistriks, edasi oled töödejuhataja ja lõpuks kui sa seda valdkonda tunned ja siis „enne pensioni“ lähed järelvaatajaks, hakkad teisi õpetama ja ütlema, et „vaata siin on viga ja selle võiks ümber teha“ jne. Aga meil on nagu vastupidi. Koolipingist minnakse järelvaatajaks ja hakatakse õpetama neid „hallipäiseid vanamehi“ .

https://youtu.be/oyqlSYPAhcE?t=1655

Minu arust võtab selle idiootsuse veel paremini kokku selle artikli üks lause:
https://tartu.postimees.ee/6845927/maan ... oidurajaga

Praeguseks on ühe kummisaare peal plastist postid katki sõidetud.

See, mis talvel hakkab saama on juba omaette ooper.

See ajugeeniuste lahendus võib isegi toimida, sest paljud sõidukid ei jõuagi enam tervelt ja omal jõul ülekäigurajani
Need saarekesed võtavad nad lihtsalt enne rajalt maha

Selline jõnks sõidusuunas võib kergesti kaasa tuua asula alguse maha maganu teelt väljasõidu libedaga (nt telefoni ennast unustanud).

Kuna ma sõidan tihti Paldiski kanti, siis tekib mul tahtmine veits kägistada neid, kes tegid möödasõidule Keilast need 4 ringteed. Eriti kui vaadata seal libedaga kraavi sõitnud rekkasid ja raskete veokite venimist nendel ringidel. On juhtunud, et rekkad on jäise teega otse üle selle "saare" sõitnud.

See ongi naljakas, et teistes riikides suunavad need aeglustavad saarekesed autod hoopis väljapoole, mitte üksteise suunas. Mingi järjekordne analooge mitteomav lahendus.

Eks ametniku(noor)härral on vaja oma olemasolu tõestada, võibolla on selliste jaburate projektide läbisurumine isegi mingi nö. tillipikkuse näitamise vahend.
Meil oli siin mõned aastad tagasi ühe valla arendusnõuniku kohal resideerunud tegelasega piikide murdmine. Too oli ka ülearu agar.
Lugu ise:
Nimelt oli omal moodustatud kinnistu kahe eraldiasuva katastriüksusega: üks metsa-ja põllumaaga, teine elamu- ja põllumaaga. Miks nii, ei tea.
Saime siis mõni aeg tagasi eelmainitud ametnikult kirja, mis andis meile teada, et käsil on aadresside korrastamine ja seoses sellega sooviksid nemad need üksused lahutada eraldi kinnistuteks nimega xxxx ja xxxxmetsa.Ja et kõik ümbernimetamise kulud katab vald jne.
OK. Et iga maatükk oma nime saab, no hea küll, on iseenesest ju mõistlik.
Küll aga otsustas too ametnik hakata kirjavigu parandama oma arust.
Nimelt on selle xxxx taga peidus üks eestikeelne sõna, mis muidu on T-tähega, seal x-de taga aga D-tähega. Vastusele, et me nn. vigadeparandusega nõus ei ole, reageeris härra sellega, et hakkas oma nõudmisele tuge otsima, mis minu teadmist mööda tipnes siseministeeriumi ja Eesti Keele Instituudiga. Õnneks oli mujal ametnikel oidu rohkem ja "vigade parandus" jäi siiski tegemata.
Aga kui palju tühja mulli ja raisatud aega selle mõne kuuga kogunes?

liiklusega ja selle ohutusega pole ühelgi taolisel projektil mingit pistmist.
puhas raha ainult.
need latakad seal maas, pluss paar posti, pluss törts uusi jooni tee peal, maksavad
päriselus kahekohalise numbri. no punnitades pisema kolmekohalise ka ehk.
töömehe palka ka paari päeva jagu ja ülejäänu on puhas kasum, millest siis
nagu nõiaväel eraldub järjekordne kilekotitäis sinna kuhu vaja.

kui aga kuskil kohas kolmveerand juhtidest ületab kiirust, siis peaks isegi "spetsialistil"
selge olema, et kõnealune piirang on liiga kange saanud.

Päriselus maksab see "liikluskorralduse lahend" ca 10 tuhat eurot ja töömeeste palk ning materjal on seal üks väike murdosake.
Maanteeamet nõuab ju hanketingimustes selle täisteenushooldust ja avariiteenust 24/7/365 ja kui ei täida, siis saad nt 1000 eurot leppetrahvi.
Kuna ööpäevaringselt tunni ajaga remontima tulla ei suuda keegi, siis pannaksegi need trahvid hinna sisse.

Näiteks aastaid tagasi, kui ebatasase tee ehitamise eest tuli leppetrahvi maksta, arvutasid ehitajad välja, et paneme laoturid kiiremini käima, on kasu suurem kui trahvid ebatasasuse eest ja maksidki. Tulemuseks olid teed, mis loksutasid juba uuest peast ja kus asfalt kippus lahkuma. Loomulikult need trahvid kirjutati töö hinna sisse ja lõppeks maksis maanteamet selle ise kõik kinni ja sai ebatasase tee. Nüüd enam ei saa, nõutakse ebatasase ülesvõtmist ja uuesti tegemist. See on liiga kallis, tuleb kohe korralikult teha.

See on riigisektoris levinud komme nõuda hankelepinguga nõuda igasugu tagatisi, trahve ja muid kulusid suurendavaid asju - mis väiksel objektil teeb asja kallimaks kui objekt ise.

Kokkuvõttes võib taaskord järeldada - kui koeral pole parajasti midagi asjalikku teha, siis lakub ta mune. Kui ametnikul või "spetsialistil" pole midagi tarka teha, siis mõtleb ta välja probleemi ja kukub seda lahendama. Juba pikka aega niigi olemas olnud pärisprobleemid tulevad jutuks vaid heal juhul enne valimisi. Ja see tendents paistab üha enam silma igas eluvaldkonnas.

Panen lingi otse kommentaaridesse - las AKFTP Fucs loeb ja "rahuneb"....

PILDID JA VIDEO ⟩ Esmakordselt Eestis:
https://www.postimees.ee/6849695/esmako ... a/comments

Maanteeamet lasi paigaldada Tallinna-Rapla-Türi maantee 3,4 kilomeetri pikkusele 1+1 sõidurajaga maanteelõigule piirdetara, et takistada autode möödasõitu ja vältida laupkokkupõrkeid. Sellel teel igapäevaselt sõitvad juhid peavad sellist lahendust ebamugavaks, maanteeameti hinnangul peaks sõidusuundi eraldav raudaed liiklusohutust suurendama.

Saab põnev olema kui juhtumisi mõni traktor sellel lõigul ette satub.