Tea, kas seda siin avaldada võib, kallis kodueestis on ju kõik riigiga seotud kuulutatud riigisaladuseks, pärast tullakse veel uksele koputama...Borja kirjutas:Asi selge (ja ega siin muid variante polnudki).Leo kirjutas: Tegelikult oli asi järgmine. PPA lennusalga inimene tegi laskeharjutuse püstoliga PM, mis lõppeb nii, et püstol asetatakse laetult ja kaitseriivistatult kabuuri..
Aga (puhtast uudishimust) küsin - mis huvitav harjutus see PPA-lastel on, kus siis pooleldi äralaskmata moonaga käsirelv (sj padrun padrunipesas) "kabuuri asetatakse"et paluks sellise harjutuse kirjeldust
Aga idee on selline, et kui bandjuuga tänaval hunnikusse lased, ei hakka sa ju relva sealsamas tühjaks laadima. Ikka nii nagu relv on, läheb kabuuri, olukord lahendatakse, ja kui ükskord aega, eks siis saab muude asjade, s.h. relva tühjakslaadimise vms. toimetama hakata.
Eks peamine on siiski ametnike eneste motivatsioon sellise teema nagu relvandusega üldse tegeleda või kokku puutuda. Kindel 1/3 läheb lasketreeningule nagu tapalavale, s.t. igasugune motiiv on 0. Parem kui seda toru üldse poleks, oleks elu palju lihtsam. Pool ülejäänud seltskonnast tunneb väikest huvi asja vastu. No ja suurim vähemus on asjast ka ise huvitatud. Nii see paraku on.
Politseiniku tähtsaim relv on pastakas. Ja parim on relv, mis on pressi alt läbi käinud. (Tsitaadid Raivo Aeg)
. Kaitseriiv seotud käe asetamisega püstoli käepidemele, milles salv. Alustuseks tuleb relv pihku võtta ja siis päästikule vajutada. Juhulask peaaegu võimatu tsiviilkasutuse puhul, kusagil metsas uidates ja lahtises kabuuris seda hoides (ja-jaa, sellise puhul kindlasti tehakse seda 
), on juhulask halbade asjaolude kokkulangevusel muidugi võimalik. Enesekaitse puhul aga suht ületamatu lahendus. Asjatundajad muidugi lugesid juba välja, mis tõugu tukikesega tegu oli. Adrikuherra käest tahaks muidugi kommentaari sellise kaitseriivistuse süsteemi kohta.
