Taaniel Tina kirjutas: ↑13 Juul, 2023 11:37
AKF Gooligan postitust lugedes tekib mul küll mulje, et tegeletakse hoolega jalgratta leiutamisega.
Ainuke asi, mis minu arust on tõsisem tegevus Eesti jaoks, on seadusandluse vastavusse viimine.
Muus osas saab ju sõita 80 km põhja poole, jalutada seal asutusse TUKES ja vajadusel palgata nad appi. Aga ei, uhkus ei luba, vaja ikka ise pusida ja leiutada.
See, et Fermi on mingi tehnoloogia enda jaoks välja valinud, ei tähenda riiklikul tasemel mitte midagi. Järgmises faasis tuleb välja kuulutada avalik konkurss ja võrrelda eri pakkujaid ja nende tehnoloogiaid. Fermi koos Hitachiga on üks paljudest valikutest.
Lugupeetud AKF Gooligan, selle lõigu mõte jäi mulle segaseks. Kas saaks seda täpsustada.
Kuna praegu veab tuumajaama ehitust erafirma, mitte riik, siis milleks siin avalik konkurss. Riik peab siin ainult seadused ja regulatsiooni korda ajama.
Ei mäleta nagu, et siin viimasel ajal erafirmade poolt rajatud elektrijaamade, päikeseparkide ja tuuleparkide ehituseks oleks riigi poolt korraldatud avalikud konkursid???
Tuumajaam ei ole päris tavaline tootmisüksus. Riigid on omavahel kokkuleppinud alusstandardis, millele üks riik peab vastama kui on soov saada tuuma-riigiks. Ahvi kätte granaati ei usaldata. Katkiläinud tuulikule keskkonnakatastroofi ei järgne, tuumajaama õnnetusel võib järgneda küll.
Seesama viidatud IEAE dokument on aluseks ka Eesti feasibility uuringule - kas meil on majanduslikult tasuv ja jätkusuutklik hakata arendama tuumaenergeetikat või mitte.
Kui me ei ole valmis sedalaadi protsesse järgima, siis näitab see ka ilmekalt, et me ei ole valmis tuumariikide klubisse astuma.
---
Fermi on täna üks erafirma paljudest, kes oleks riikliku tellimuse kaudu valmis tuumaenergeetikat arendama. Kui riik kuulutab välja hanke, et soovib jaama Eestisse rajada, siis päris kindlasti osaleb seal hankel ka teisi ettevõtteid. Fermil on siin varajase alustajana kahtlemata edumaa, kuid päeva lõpuks ei pruugi see midagi tähendada.
Sest nagu viidatud IEAE dokumendist lähtub, peab RIIK tegema alusuuringud, valima välja tehnoloogia, arendama vastavad tugisüsteemid, läbi mõtlema jäätmete säilitamise jne jne. Kes parasjagu selle jaama ehitab või hiljem käitab, on kogu selle teema juures semantiline või teisejärguline küsimus. Vb riik otsustab, et esimene jaam omab strateegilist tähtsust ja jääb nt riigi/ EE omandusse.
Ka ei saa ükski erafirmariigi eest ära otsustada missuguse tehnoloogiaga jaam meie riiki rajatakse, mitu neid tuleb, kui suure võimsusega jne. Sest õnnetuse/säilitamise/järelvalve eest vastutab riik, kes saab endale sobiva muusika tellida.
---
Mina ei ole neid protseduure välja mõelnud ja eks neis peitub ka paljuski vastus, miks mitmed riigid oma tuumaprogrammist loobumas on. Sest kogu võrrandis on tuumajaama enda ehitamine ja käitamine vaid väga väike osa kogukulust.
Iga tuumariik peab olema valmis vastutama ka tagajärgede eest. Fukushima õnnetus maksab tänaseni kohalikule maksumaksjale ca 7,6 miljadit dollarit aastas (st ca 50% meie riigieelarvest). Õnnetuse korral ei oleks ju kohalikud Fermid võimelised selliseid kulusid kandma ja laseks end pankrotti. Kulud jääks paratamatult maksumaksjate kanda.
Ehk mõtteainet on siin palju ja juba olemasolevatel tuumariikidel on uute jaamade rajamisel tohutu edumaa.
