www.militaar.net

wolfgang kirjutas: ↑09 Aug, 2023 9:35

See teeks 1.75 - 2 miljardit reaktori kohta

See teeb, mingi 5,5 tuhat kW kohta. päris kange hind. Mingi 30 aastat tagasi arvestati tuumajaama ehitusmaksumiseks mingi 1500 taala kW.
Samas ikkagi arvan, et see hind kukub, kui tootmine käima läheb, kuna hetekel sisaldab see väga suures osas R/D kulusid. Kõik projektimeeskondade villad, Porched, teemantitega kihlasõrmused, sooblikasukad, countryclubide liikmelisused, preemiad, on nendes reaktorihindades veel väga suures osas sees.

Nõus, kindlasti kukub drastiliselt kui asjad paika jooksutatakse ja toodetakse piisavalt massiliselt. F-35 projekt on minumeelest päris hea näide palju saab tootmisliini paikaloksutamisega asja odavamaks teha. Ja tehnilise keerukuse osas ütleks, et F-35 oli kindlasti kõvasti suurem väljakutse kui olemasoleval tehnoloogial põhinev lihtsutatud ja miniaturiseeritud reaktor

Kui olemasolevaid tuumareaktoreid ähvardaks pisikesteks tükkideks laskmine, millest reaktori mõõtmed mingil imelisel kombel päästaksid, küll siis leitaks ka mott arendada. Olukord on väga põhimõtteliselt erinev. Tsiviilmaailmas võib igasugu pärdandtehnoloogia aastakümneid tiksuda.

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : Rootsi valitsus kaotab piirangud tuumareaktorite arvule

Sellest võib järeldada et kõigil pole tuul pead segi keeranud .

Viide kah;
https://www.err.ee/1609057196/rootsi-va ... ite-arvule

Rootsi valitsus teatas kolmapäeval, et kõrvaldab piirangud tuumareaktorite arvule ja lihtsustab uute reaktorite ehitamise protsessi.
"Kliimasiire nõuab eeloleval 20 aastal elektrienergia tootmise kahekordistamist," ütles kliimaminister Romina Pourmokhtari.
Valitsus on seisukohal, et 2030-2050 peaks käiku minema 10 tavareaktori jagu tuumaenergiat.
Sellepärast on otsustatud tuua ettepoole kavandatud seadus, mis kõrvaldaks piirangu, millega on Rootsis lubatud maksimaalselt 10 tuumareaktorit ja et uusi reaktoreid tohib ehitada ainult sinna, kus neid juba on.
Lisaks on kavas lihtsustada reaktorite ehitamise protsessi, ütles minister.

Kusjuures huvitaval kombel;

...Ta andis ka teada Rootsi energiapoliitika muutmisest, mis tähendab, et senine eesmärk ehk sajaprotsendiline taastuvenergia asendati sihiga minna üle sajaprotsendiliselt fossiilkütuste vabale energiale.

Mina sain aru siiamaani, et "rohepöörde" eesmärk on vähendada CO2 emiteerimist kliimasoojenemise vältimist, aga tegelikult tundub eesmärk olevat kuulutada mingi olemasolev tootmine hoopis süsiniku neutraalseks "sajaprotsendiliseks taastuvenergiaks"

Ei, see tähendabki tuumaenergiat.

Akf'id rääkisid, et meil ei olnud taipu teha uuringut mis kõrvutaks reaalset energiatarbimist ilmast sõltuva potentsiaalse roheneergia tootmisega, kuigi andmed on olemas.

Selgub et Saksamaal on üks selline uuring tehtud ka mõistliku ajaperioodi peale: viimase 35 aasta ilmaandmete põhjal:

Uuring ise [PDF]
Kokkuvõtte lõim loetaval kujul ja originaal-säutsud

Eeldused olid et:
1. võrk on tõesti 100% taastuvenergial põhinev (jättes ohtralt gaasi-varujaamu oleks muidugi lihtsam aga selge silmakirjalikkus)
2. kriitilistel hetkedel importida naljalt ei saa (mida tõestavad ka ajaloolised andmed millele viidatakse lõime lõpus)


Tulemused

Kulueffektiivseim süsteem vajaks circa:

• 92 GW päikesepaneele (30% rohkem kui praegu)
• 94 GW mandrituuleparke (40% rohkem kui praegu)
• 98 GW meretuuleparke (10x rohkem kui praegu)
• 36 TWh salvestusvõimsust (Eesti 3,5 aasta tarbine! mis on circa 9,17 TWh aastas).
• Seda siis võimekusega korraga välja anda 81 GW millest 62GW on vesinikul töötavad turbiinid

Kuna tuleb arvestada ka hoiustamise ja salvestite tühendamise kulude/ebaefektiivsusega on odavaim sellest 95+% panna vesinikku. See omakorda tingib selle et seda läheb vaja veel rohkem:

• 54,8 TWh vesiniku hoiustamist - kuni 23 päevaks
• 1,3 TWh olemasolevaid pump-hüdroakumulatsioonijaamu - kuni 6 pävaks
• 59 GWh akusid - kuni 6 tunniks (et ühtlustada 24h siseseid kõikumisi)

Miks nii palju?
Tavaliselt vaatavad Saksamaa uuringud perioodi 1-2 (soodsat) aastat. Siis arvestatajse kuni 2 nädalaste vähese toomisega perioodidega (kus siis justkui imporidtakse palju liinid lubavad). Antud uuringu 35 aasta info aga näidab et periood millega peaks arvestama on kuni 61 päeva (ehk 9 nädalat).

Probleem ei ole üldse selles, et selle 61 päeva jooksul ei oleks tuuliseid ja päikselisi päevi -On küll! Lihtsalt neid tuuliseid/päikselisi päevi on pikas-perspektiivis salvestite täitmiseks liiga vähe. Tema simulatsioon aastatest 1996 - 1997:



Ehk probleem laiemalt ei ole mingid üksikud nädalased "kuivad" perioodid, mida on üsna kerge kompenseerida, vaid pikemad perioodid kus summaarselt ei toodeta ikkagi piisavalt.

Tavaliselt lahendavad sarnased uuringud selle probleemi impordiga (kus modeleeritakse et kui on ülekandeliine, kül on ka lõputult mida importida). Ka "Tüüpiliste vastuväidete" bloki lisades toob autor selle välja.

Sama perioodil olid
1. täiesti kuival ka nii Norra kui ka Rootsi hüdroelektrijaamad
2. ka teiste maade rajatavas tuule/päikesenergias ei paista sellist ületootmist mitte kuskilt

Lisades seletab ta ka, et miks kogu tuulenergia potentsiaali pole kasutatud vesiniku tootmiseks. Sellepärast et majanduslikult on täiesti ebarentaabel planeerida sellist kogust elektrolüüsi võimekust (mis on väga kallis) kui seda saab kasutada väga väga harva (tugevalt alla 10% ajast aasta jooksul).

Minu kokkuvõte

Ehk siis reaalsuse on Saksamaa "suur unistus" ikkagi saavutatav kasutades kas enda või naabrite tuuma ja/või fosiilenergia allikaid.

Eelmisele jutule lisaks tooks välja veel ühe teema muide rohepropagandistid väga mugavalt ignoreerivad.

Nimelt ka salvestite operaatorid tahaksid tegelikult võimalikult ühtlast ja etteennustatavat tootmist, et oma kulusid tasa teha.

Ehk siis ka võrgus, kus salvestid kompenseerivad rohenergia kõikumist oleks pikaajaliste (hüdro / vesinik) salvestite täitmine palju mõistlikum korraldada suures osas juhitava energiaga.

Etteennustatavat päevasisest tuule / päikese kõikumist tasub ühtlustada akupankadega, aga vähegi pikemaid perioode, kui paar tundi, ei ole mõtet. Seetõttu on ka kõik need meretuulepargis tuulest vesiniku tootmise projektid kaunis kaheldava väärtusega.

Ei tea , kas võib loota et , meie kliimaministeeriumis keegi vaevub end selliste uuringute tulemustega kurssi viima ja tehakse korrektiivid aruka energiapoliitika suunas , see "tuulefanatism" kipub meid elektrinälga jätma , ühel hetkel on osad põlevkivijaamad lõplikult amortiseerunud , need mis suudaksid toota on "surnuks" maksustatud , vingerdame küll metsi rüüstades taastuvenergia poole viidata , see pole jätkusuutlik .
Aeg on teater lõpetada , teha otsused mis vajalikud .

Eelmine riiklik energia- ja kliimakava (REKK) kinnitati 2019. aastal. Praegu on Eestil käsil selle uuendamine, mille käigus ka uus kavand valmis. Uus lõplik kliimakava tuleb kinnitada aga järgmise aasta suvel. Kokku tuuakse uue kliimakava eelnõu seletuskirjas välja kümme peamist eesmärki, samas varasemas kavas oli neid kaheksa.

Näiteks on üks uus eesmärk 2050. aastaks Eesti kasvuhoonegaaside netoheide saada nulli peale ehk Eesti oleks siis kliimaneutraalne. Lisaks on eesmärgiks seatud, et maakasutuse ja metsanduse ehk LULUCF-i sektoris seotakse 434 000 tonni süsihapegaasi rohkem kui seni.

Kui 2019. aastal sooviti 2030. aastaks toota 4,3 TWh taastuvelektrit aastas, siis uue plaani järgi on 2030. aastaks eesmärk toota 9,4 TWh. Varasema kava järgi oli 2030. aastaks kavas saada taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 42 protsendi peale, nüüd aga 65 protsendile. Kusjuures taastuvelekter peaks olema 100 protsenti elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest.

https://www.err.ee/1609058675/eesti-sea ... maeesmarke

Kusjuures taastuvelekter peaks olema 100 protsenti elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest.

Ok, võtavad eesmärgi, aga kuidas nad kavatsevad seda saavutada? Mis on see strateegia?
Teine küsimus on see, et kui kava pole kusagilt otsast siduv, siis kui palju väärtust ja kaalu sellisel asjal üldse on?

Ma arvan, et n-ö rohepööre on tegelikult oluline ja vajalik muutus, nii kliimamuutuse kui ka kasutatavate ressursside paratamatu lõppemise tõttu, kuid need plaanid peaksid olema võimalikult realistlikud ja selged, mitte "ambitsioonikad".

parkija kirjutas: ↑10 Aug, 2023 8:49 Ei tea , kas võib loota et , meie kliimaministeeriumis keegi vaevub end selliste uuringute tulemustega kurssi viima ja tehakse korrektiivid aruka energiapoliitika suunas , ...

Misasja?

Kliimaministeeriumi põhiprioriteet hetkel on ikka automaks ja Liiklusseaduse muudatused!!!

mart2 kirjutas: ↑11 Aug, 2023 10:49 Misasja?

Kliimaministeeriumi põhiprioriteet hetkel on ikka automaks ja Liiklusseaduse muudatused!!!

Kõik väljaarvatud sellised, millest kasu oleks ja mis (mujal maailmas tõestatuna) reaalselt aitaksid elusi säästa:
https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 18#p801218

See Saksamaa analüüs on põhjalik, aga mina ei näe seal juba allkirjastatud Kanada tuuleparkidest pärineva vesiniku importi.
Seega Saksamaa unistus on võimalik ilma ka oma või naabrite tuuma/fossiilenergiata.
Oma ja/või naabrite tuumajaamadega oleks ülisuure tõenäosusega elekter neile odavam, seda küll.

Kusjuures taastuvelekter peaks olema 100 protsenti elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest.

Elektri tarbitavust iseloomustab kolmnurk, mille tippudeks on
1. mõju keskkonnale. Kui on 100% taastuvenergia siis mõju on väga väike.
2. kvaliteet. Elektrit peab olem kogu aeg piisavalt ja elektri füüsikalised näitajad peavad olema paigas, nt. sagedus, kõrgemate harmooniliste puudumine jne.
3. hind.
Selle kolmnurga küljed peavad olema võrdsed. Kui üks nurg liigub keskpunktist liiga kaugele siis olek ei ole enam tasakaalus ja sellega kaasnevad probleemid. Näiteks sütt ahju ajades reostame keskonda ja see ka omakorda mõjub ka inimeste tervisele, floorast ja faunast rääkimata. Ebakvaliteetse elektriga ka pole midagi teha. Seadmed ei tööta korralikult ja see on jälle kulu tarbijale. Kui hind läheb liiga kõrgeks siis ei suudeta seda tarbida, mis jälle mõjutab kogu elanikkonda.
Sellest lähtuvalt 100% taatuvatest energiaallikatest saadav oleks juba nagu tore. Keskonda ei reosta, elektri saab ka kvaliteetseks. Kasutame salvestust jne. Aga siin on jälle suur probleem hinnas. See elekter ei ole mitte odav vaid väga kallis. See, et poliitikud räägivad odavast taastuvast elektrist on räme vale.
Eelmine aasta üllitati uuring "Levelized Full System Costs of Electricity" Seal on võetud aluseks ka siin teemaks olnud LSOE ja laiendatud seda kogu süsteemile. Dokument on leitav leheküljelt https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm ... id=4028640
Sealt paar pilti. Nagu neilt piltidelt näha siis päike ja tuul on päris kallid. Biokütus on talutava hinnaga aga sellega kaasnevad jälle muud probleemid mida siin ei arvestata.

See, et poliitikud räägivad odavast taastuvast elektrist on räme vale.

Täpselt nii. Samamoodi on vale, et "taastuvenergia ebastabiilsuse lahendus on salvestamine", kuna tehnoloogiat, mis suudaks vajaolevas mahus elektrienergiat salvestada hetkel olemas ei ole. Vähemalt mõistliku ressursi ja kapitalikuluga rajatavat.
Aga lisaks poliitikutele kes seda ila ajavad vaataks ma silma ka ajakirjanikele, kes neil kõikides intekates seda ajada lasevad. Isegi pigem ajakirjanikele, kuna tõik, et poliitik omale sobivat, vastutustundetut möga ajab on pigem aksioom, aga ajakirjaniku olemasolu eesmärk peakski olema, et täieliku jampsi ajada ei oleks nii lihtne.