Riigikaitse eelarve

[London Bridge]

Ja ma tuletasin ühtlasi meelde uuesti seda kollektiivkaitset, et igasugune visioon, nagu nemad räägivad visioonist, et me oleme suutelised üksi Venemaad heidutama sisuliselt ja üksi isegi Vene pealetungi tagasi lööma, et see on ulmejutt. Kas sellest saadakse aru, et NATO heidutab ja kaitseb kollektiivselt? See on ka see põhjus, miks me seal NATO-s oleme. Kui me ei usu sellesse NATO-sse, siis see on väga-väga halb. Mina küll usun oma liitlastesse ja teen nendega koostööd. Nad on ka Eesti pinnal olemas just nimelt, et Eestit kaitsta. Nii et kõik sellised varjundid, a la plaan B nagu EKRE endine ülemus rääkis ja nii edasi, tuleb prügikasti visata. Tuleb mõelda ainult kollektiivkaitsele.

Väga ebaõnnestunud eneseväljendus. Isegi NATO alusdokument räägib iseseisvast JA kollektiivsest kaitsevõimest. Väita, et meie nii või naa Vene vastu ei saa, on täpselt see, mida Moskva taha näha ja kuulda. Teil, tsurkadel, pole õiget riikigi ja see värdoblast püsib vaid Washingtoni armust.

[slider]

Ta on osalenud päris mitmes debatis ja kui on vaja rohkem kui "oleme kaitstud" välja käia siis minu jaoks tekitab see omistatud eksperdi staatus küll küsimusi, ainult diplomaadile omane tühi mula või kui korraks oma päris mõte välja pääseb siis see on stiilis "ärge muretsege küll me need tankid kõik puruks laseme".

LNG kai ehitusega tundus, et kui väga vaja saab valitsus jalad kõhu alt välja aga paar kraadi kangema asjaga on jälle lapsik veeretamine stiilis, mina pole küll seda e-maili saanud. Kogu eelarveaugu juures ootaks ikkagi nimekirja asjadest millest loobume vs tõstame makse aga tundub, et tõesti ei saa keegi enam eelarvest aru.

[ruger]

Valitsus arutab riigikaitse rahavajadust septembris.

Siis nelja kuu pärast hakkame alles arutama...poolteist aastat läheb moonatehase asikoha keskkonnauuringutele...valitsevat näikse arvamus, et aega on käes ütlemata laialt.

Stoicescu arvamus-Mina arvan seda, et Eesti riigikaitset tuleb igal juhul tugevdada. Ja me peame arvestama, et see on kollektiivkaitse, me ei kaitse ennast üksi ja meil on ka NATO regionaalkaitseplaanid ja kõik see muu. Kui palju on tarvis juurde investeerida kaitses lähiajal ja kui palju on meil teisest küljest vaadates võimalik seda teha, neid ei ole erakonnad veel isegi hakanud tõsiselt arutama.

Miks? Sellepärast, et me oleme tule kustutamisega tegelenud juba kuid ja kuid, teinud väga palju samme, mis on osutunud äärmiselt ebapopulaarseks selleks, et riigi finantsolukorda natukenegi tasakaalu saada ja Eesti riigi maksevõimet parandada. Loomulikult on valitsuskoalitsioon ja terve riigikogu, kõik erakonnad väga hästi teadlikult julgeolekupildist, võimalikest riskidest ja ka mustadest stsenaariumitest.

Kui me nüüd räägime konkreetselt sellest 1,6 miljardist, mida on kaitseministeeriumi kantsler (Kusti Salm) nagu ka kaitseväe juhataja (Martin Herem) välja käinud, mis põhinevad nähtavasti mingitel kalkulatsioonidel ja stsenaariumitel, mida mina ei ole näinud siiani

Kelle mune te seal komisjonis laiaks istute? Kas Te ikka saate aru, mis komisjonis te ametis olete? See pole kultuuri ega põllumajanduskomisjon. Loomulikult on see ülisuur summa. Aga pakkuge siis välja, milline summa oleks võimalik saada? Tehke ettepanekuid... Võtke riigikaitselaenu? Aga ei, meil on aega. Erakonnad isegi ei ole hakanud arutama seda... Kui sügisel-järgmise aasta alguseks, olukord on muutunud keerulisemaks(suure tõenäosusega ka muutub) siis kas nendime fakti, et laskemoon on veelgi kallimaks muutunud ja olukord on(näitena) nagu COVID-i alguses maskirallil, kus lennurajal peatati sealt õhku tõusma pidanud kaitsemaski laadungiga lennuk ning osteti sularahas last ära.

Ebakompetentsust on RKK-s ja valitsuses tunda igast küljest. Olukord on keeruline ja riigikogu ning valitsus isegi ei tunne huvi... Meil on suvepuhkus.
Püha lehm, millist riigikaitse alast kompetentsi te seal omate...

[aj1972]

Meil on nii valitsemises kui rahanduses täielik korralagedus. Heremilt nõutakse sendipealt 1,6 miljardi kulutamise selgitamist aga endal on eelarves võib-olla raha 750 miljonit üle ja võib-olla isegi 1,45 miljardit kuskil
Riigikaitse komisjoni juhib isik kes kuulutab meie ei ole võimelised ise ennast kaitsma ja pole meil vaja midagi ise osta

Eelmisel aastal kasutasid ministeeriumid riigieelarves ette nähtud rahast ära 88,6 protsenti, kuid rahandusministeerium on välja toonud, et kokku jäi kasutamata 2,2 miljardit eurot, millest 750 miljonit eurot kanti nüüd käesolevasse aastasse üle.
https://www.err.ee/1609370363/rahandusm ... etasakaalu

[Kriku]

Ma kordan ennast, aga peab meeldima - kui jätta maksuküüru kaotamine ära või teha see viisil, millega koos maksud ei alaneks, oleks neljandik+ 1,6 miljardist kohe olemas.

[Kriku]

Valitsus asub otsima, kust leida 1,6 miljardit laskemoona ostmiseks, kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul on ametist lahkuvad kaitseväe ülem ja kantsler jätnud eksliku mulje, justkui oleks valitsus hädavajalikud kulutused kõrvale heitnud. Pevkuri kinnitusel on selge, et Eestil on vaja laskemoonale raha juurde. «Selles pole mingit kahtlust, ma pole seda kunagi vaidlustanud,» rõhutas ta. «Aga kaitseväe juhataja [Martin Herem] esitas oma ettepaneku alles 1. juunil, esialgsed hinnangud alles juuni alguses. Sellest ajast oleme sellega intensiivselt tegelenud.»

Kohtumine on Pevkuri sõnul olnud kaitseväe juhataja ja tema asetäitja ning kantsleriga. «Sealt edasi oleme teinud tutvustuse erinevatele fraktsioonidele, sh reformierakonna fraktsioonile,» rääkis Pevkur. «Ma olen teinud eraldi tutvustuse sel teemal ka rahandusministrile. See kõik on mahtunud viimase kümne päeva sisse.» Kaitseminister rõhutas, et on pingutanud, et kõikide osapooltega asja arutada. «Kalendrid olid kõigil suhteliselt täis ja selleks on eraldi ruumi tehtud. Riigikogu riigikaitsekomisjoniga on esmaspäevaks kohtumine kokku lepitud,» luges ta ette. «Te ei kujuta ju ette, et saabub ettepanek ja minister tormab sellega kohe valitsusse, ilma et oleks seda kellegagi arutanud?»

Tegelikult on valitsus Eesti kaitsmiseks hädavajaliku laskemoonavaru soetamise murest teadlik üle poole aasta. Mingit otsust pole valitsus aga veel teinud. Aur on kulunud ära vaidlustele maksutõusude ja kärpimise üle.

Selle juures oli mainitud, et kantsler Salm ja Herem tõid probleemi avalikkuse ette juba 27. novembril Vikerraadio saates «Välistund». «See on meie hinnangul absoluutselt kriitiline asi, mis Eesti riigis tuleks kiiremas korras ära teha,» rõhutas Salm ses saates.

Vahepeal, 23. aprillil kommenteeris rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ERRile, et praeguse maksubaasi juures see tehtav ei ole: «Miljard maksu tähendaks viiekordset automaksu» ja pakkus 30. mail Postimehele antud intervjuus, et puuduoleva summa tarbeks võiks rakendada 2026. aastast julgeolekumaksu.

https://www.postimees.ee/8040506/kantsl ... liku-tormi

Martin Herem:

Tundub, et valitsuses on tekkinud segadus – peaminister Kaja Kallas ütles, et ta tõepoolest ootab ametlikku ettepanekut, kuidas lahendada seda 1,6 miljardi euro küsimust, mis on vajalik laskemoona ostmiseks. Ta ütles, et valitsuse liikmed loevad seda ajakirjandusest, aga Kusti Salm ja kaitseväe juhataja Martin Herem pole teinud ametlikku ettepanekut. Kui kaugel see asi siis tegelikult on?

Mina olen tutvustanud kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet laskemoona hankimiseks viimase kahe kuu jooksul kaks korda riigikaitsekomisjonis, Reformierakonna fraktsiooni, väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetele kaitseministri juuresolekul, lisaks kaitseministri juuresolekul rahandusministrile. Kutsusid mind enda juurde ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindajad koos siseministriga. Nii et nendele kõigile olen ma sellest ülevaate andnud.

Ma ei oska öelda, kuidas peaks edasi käituma. Tõenäoliselt peaksin ma siis tegema mingisuguse ametlikuma paberi peaministrile või valitsusele. Aga ma olen siiamaani arvanud, et seda viib edasi ministeerium. [...] (M)aikuust alates, kui meil on täpsed arvutused olemas – mitte lihtsalt üldine kontseptsioon, vaid täpsed arvutused, ja võimalik näidata ka kogu arvutuskäiku – olen ma seda valitsuse liikmetele näidanud.

https://www.err.ee/1609370330/herem-val ... -teadlikud

[Kriku]

Valitsuse kollektiivkaitse töötab täistuuridel. Pevkur:

Reporter Joosep Värk küsis Pevkurilt, kas peaministri väide sellest, et tema luges selle kohta meediast, saab tõele vastata.

"Ma ei hakka siin kommenteerima ühtegi kellegi teise väidet. Mina saan rääkida sellest, mida me oleme teinud ja ei ole mõtet otsida siin intriigi minu ja peaministri vahel või valitsuse arutelu või mitte arutelu vahel. Seda intriigi ei ole. Ei ole ka kindlasti kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhataja vahel mingisugust intriigi. Kindlasti ei ole mõtet seda asja kuidagi suureks puhuda," vastas Pevkur. "On tavapärane tööprotsess, kus ühel hetkel kantsler otsustas, et tema enam kaitseministeeriumi kantslerina töötada ei taha ja esitas lahkumisavalduse," lisas ta.

https://www.err.ee/1609370477/pevkur-1- ... hki-rebida

[Inxs]

Meil on nii valitsemises kui rahanduses täielik korralagedus. Heremilt nõutakse sendipealt 1,6 miljardi kulutamise selgitamist aga endal on eelarves võib-olla raha 750 miljonit üle ja võib-olla isegi 1,45 miljardit kuskil
Riigikaitse komisjoni juhib isik kes kuulutab meie ei ole võimelised ise ennast kaitsma ja pole meil vaja midagi ise osta

Eelmisel aastal kasutasid ministeeriumid riigieelarves ette nähtud rahast ära 88,6 protsenti, kuid rahandusministeerium on välja toonud, et kokku jäi kasutamata 2,2 miljardit eurot, millest 750 miljonit eurot kanti nüüd käesolevasse aastasse üle.
https://www.err.ee/1609370363/rahandusm ... etasakaalu

Selge see et pikka plaani siit ei saa.
Mõned kulukohad näiteks mis on läbi jooksnud viimasel aja. Otsustatud -2 mld 20 aasta jooskul tuuleparkide toetuseks.
Otsuseta: 200 mln personaalse riigi tegemiseks, 70 mln ERR uus maja, 60 mln maailma suurim puust maja kliimale, 500 mln maksuküüru kaotamine.

[Kriku]

Urmo Soonvald:

Peaminister Kaja Kallas viitas eilsetes intervjuudes, et juba automaksu arutelu ajas ühiskonna lõhki. Muidugi ajas. Pidigi ajama. Sest see oli nii käpardlikult esitatud ja välja mängitud – automaksu ajend ja nimi muutus ajas pidevalt, automaksu on ka sisuliselt muudetud, automaksust on saanud poliitilise kommunikatsiooni meem. Ja seetõttu see ajaski ühiskonna marru. Paralleel 1,6 miljardi otsimisega on põhjendamatu ja meeleheitlik. Magusamaksu arutelu sellest palju ei erinenud, õnneks see kestis oluliselt vähem.

Auto- ja magusamaks rikkusid pikaks ajaks Eestis maksudebati. Kordagi pole valitsus esitanud oma nägemust nn ajutise kaitsemaksu (või mõne muu kaitsevõimekust tõstva meetme) kohta. Täna meil sellist maksu ei ole, aga me oleks võinud selle ammu selgeks arutada. Kuigi kriisi, mitte õnneks veel sõja, ajal maksude üle vaidlemine on liigne luksus, meil oli ja on selleks ruumi. Seda ei tohiks takistada ka kohe algav parlamendi 3 kuud kestev puhkus. Aga palun julget plaani, nägemust ja variante, mis oleks rahvale arusaadav ja mõistetav.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles eile ERRile: „Ei ole olemas Eesti riigi julgeolekut ilma finantsilise jätkusuutlikkuseta. Me ei saa riiki lõhki rebida uute maksutõusudega või laenukoormatega ühe spetsiifilise valdkonna jaoks.“

Seda ütles kaitseminister, kes unistab peaministritoolist… . Kui see „üks spetsiifiline valdkond“ oleks sordiaretus või uue üle-eestiliste rattateede ehitamine, tuleks Pevkuriga nõustuda. Aga kui kaitseminister ise juba eos pisendab Eestile kõige olulisema valdkonna tugevdamist, siis ta koht ei ole valitsuses (ega Stenbocki majas). Nii Pevkuri, Kaja Kallase kui ka riigikogu riigikaitsekomisjoni juhi Kalev Stoicescu kogu eilne retoorika kulus sellele, et oma nägu päästa, keerutada kuupäevadega, millal 1,6 miljardi vajadusest esmakordselt kuuldi ja rääkida sellest, kuidas kaitsekulutuste kõrvale on Eestis ka teisi kuluridasid.

Nad kõik teadsid 1,6 miljardi vajadusest ammu, nagu ka sellest, kuhu see raha peaks kuluma. Jutt sellest kui üllatusest ja ootamatusest on vale. Täpselt see, millele viitas kantsler Salm: „Samuti arvan ma, et Eesti inimeste ja meie liitlaste jaoks on puudu pikaajalisest, usutavast ja inspireerivast visioonist, mismoodi me Eesti riiki ja Euroopa maailmajagu kavatseme kaitsta, mis me selleks teeme ja just nimelt mida meie teeme esimeses pöördes, mitte mida kõik teised peavad tegema.“

Meie ajastul ja praeguse ajastu poliitikutel ei ole valikuid – Eesti kaitsmiseks tuleb raha leida.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120300561 ... e-lahemale

[Runkel]

Urmo Soonvald: eile oli kahjuks päev, mil Eesti valitsus meelitas sõda meile lähemale

Päevalehe artiklist veel tsitaat.

Eesti peab suutma ennast ise vajadusel aidata

Ukraina sõda ei alanud eile, täiemahulise sõja algusest on möödas 2,5 aastat. Venemaa hoog ei ole raugemas, Euroopa ja USA küll pingutavad, aga on samuti iga suurema otsusega sisepoliitilistes vaidlustes. Eesti peab end eelkõige aitama ise, seda muidugi koos NATOga. Kogu muu Eesti areng tuleb vajadusel panna pausile – see on jõhker valik, aga muidu on õhus võimalus, et keegi teine tuleb ja paneb meid pausile. Nagu 1940ndatel. Muide, ka siis polnud meie poliitikutel üksmeelt ja julgust. Õppigem sellest, palun.

Tänase valitsuse mandaat on emotsionaalselt läbi, sest keegi ei julge välja öelda, mida tuleks teha ja kuidas Eestit kaitsta.

Ja siit me jõuame otsustamis-, kehtestamis- ja liidrikriisini. Tänase valitsuse mandaat on emotsionaalselt läbi, sest keegi ei julge välja öelda, mida tuleks teha ja kuidas Eestit kaitsta. Sõltumata hinnast ja poliitilise kapitali kaost. Eilne päev oli selle eredaks ja traagiliseks tõestuseks.

***
Käimasoleva jagelusega saab pihta kahjuks Eesti kaitse nurgakivi ja mitu hinnangut:
1) võbelus kollektiivkaitse toimes,
2) valmisolek sõjaliseks kriisiks - tohutu alarahastus vaatamata jõudsale kaitsekulude kasvule,
3) olukord moonaga - tühjadest ladudest -> laod on moona täis (ja seda võrreldes ka Nato liitlastega) -> puudu on 1,6 mld moonani.

[Runkel]

Erkki Koort kantsler Salmi lahkumisest:

6. Me ei tea, miks kantsler Kusti Salm tegelikult lahkus ja kuhu ta tööle asub. Lahkumine ilma tööpakkumiseta ei näi usutav. Kantslerite ennetähtaegne lahkumine on kaitseministeeriumis reegel aastat 2008.
[...]
8. Kindral Heremi ja kantsler Salmi lahkumine sattub samasse aega. Võimalik, et põhjus on sama, kuid kindral teatas lahkumisest juba 2024. aasta jaanuaris. On teada, et see pole üheaegne lahkumine.
9. Kantsler Salm on tunnistanud, et talle läks hinge uue juhataja valik üle tema pea. Salmi kandidaadiks oli kindralmajor Veiko-Vello Palm. Olen kindel, et lisaks brigaadikindral Andrus Merilole oleks ka kindralmajor Veiko-Vello Palm olnud kaitseväele hea juht. Talle heideti ette nurgelisust, kuid kindral ei peagi sõbralik ja pehme olema.
[...]
25. Kantsleri ametiaeg lõpeb 2024.a. suve lõpul. Mina ei kujuta ette, kuidas on võimalik kaitseministril ja kantsleril praeguses skandaalis koostööd peaaegu kolm kuud jätkata.

https://arvamus.postimees.ee/8040626/er ... kandaalist

[nimetu]

Lugesin just seda artiklit. Järjest enam jääb mulje, et igasugused julgeolekueksperdid pole teps oma nime väärt.
Pigem on tegu julgeoleku teemadega kokku puutunud poliitanalüütikutega.

Homme ikkagi ei alga sõda. Kas Venemaal on tahe? Muidugi on, kuid hetkel võimed ei luba ning meenutan, et oleme NATO liige. Venemaa ei taasta võimet paari aastaga, sest on sõjatehnika kasutamises jõudnud 1950ndatesse.

Aga just sellest sõjanduseksperdid ongi ju rääkinud, et venelased suudavad oma võimekuse taastada ligikaudu paari-kolme aastaga. Patiseis Ukrainas ei ole mõjutanud Venemaa püüdlusi oma vägede koosseisu ja paigutust agressiivsemaks muuta. Erinevalt lääneriikidest on venelased läinud täielikult üle sõjaaja majandusele, mis tähendab, et tehnikat ja moona toodetakse jätkuvalt peale. Me ei saa loota, et Ukrainaga asi piirdub, sest Venemaa on viimaste sammudega oma naabrite suhtes näidanud, et ambitsioonid ja agressiivsus pole lahtunud. Isegi piiratud mahus agressioon meie suhtes tekitaks meile eksistentsiaalse dilemma.

Me ei ole täna samas olukorras kui 1939. aastal. See võrdlus ei ole kohane. Toona oli kindlasti meil võimekas vägi, aga puudusid liitlased. Hetkel ei paista MRP-pakti taolisi osapooli, kes meie saatust kusagil mujal otsustavad.

Liitlaste sõjaline reageerimine võtab aega ja nende sahvrid on tõenäoliselt tühjemad kui meil. Meil pole sellist luksust, et jääda ootama otsuseid ning tegusid, mis tuleksid meie territooriumi ja elude hinnaga. See on asi, mis ei taha poliitikutele ega ekspertidele kohale jõuda.

Kui see on meie analüütikute tase, siis ma ei imesta, et valitsuses ei osata midagi teha.

[isonts]

Ma ei saa väga hästi aru, miks on vaja ninast veri välja pressida selle 1,6 miljardi pärast.
Vedagu liitlaste ladudest olemas olev vajalik moon kohale. Keda see nende ladudes kaitseb? Ma ei usus seda juttu, et neil midagi ei ole..
Lisaks oleks see moon kohe olemas ja ei peaks aastaid ootama mingi hankimise ja tootmise taga.

[Runkel]

Vedagu liitlaste ladudest olemas olev vajalik moon kohale. Keda see nende ladudes kaitseb? Ma ei usus seda juttu, et neil midagi ei ole..
Lisaks oleks see moon kohe olemas ja ei peaks aastaid ootama mingi hankimise ja tootmise taga.

Tegelikult hea mõte! Osa liitlaste moona oleks meie vastutusel siin, nagu ameeriklaste moon on Iisraelis, kui seda juba tehtud pole.

[Jaanus2]

Liitlastele peaksime enne selgeks tegema, et on väga hea mõte oma moona siin ladustada. Neil on kohati pikad juhtmed ja see võib aega võtta ja pole üldse kindel, et mõte heakskiitu leiab - oma on oma ja keegi ei taha oma vara isegi hea naabri juures hoida. Oma raha ja moon on oma, selle üle saame me ise otsustada, oleme täpselt nii tublid kui olema, kellestki kõrvalisest ei sõltu. No ei ole ju midagi keerulist tegelikult, kui välismaalt laenata ei taha, saaks laenata oma rahva käest (majanduslikult on see ka parem), keegi peab lihtsalt suutma otsustada. Rahvas laenaks küll ja toetaks. Aga otsustajaid ei ole, ainult jutu veeretajad on valitsuses. Kes lisaks ei ole mitte millestki midagi varem kuulnud.