EV energia ja julgeolek

[Gideonic]

Ühes kõige subsideeritunas sektoris (tuuleenergia) opereeriv Siemens Energy küsib siis Saksa riigilt 16 miljardit abi.

https://fortune.com/2023/10/26/siemens- ... -business/

Kasumlikum gaasiäri ei kata üüratud tuuleenergia kahjumeid ärs

[OLAVI]

...
Seega julgeolekuküsimusest on asi väääga kaugel, lihtsalt päevakeskmine hind peab saavutama 200+ eur MWh taseme ja tekib kohalik tootmine turule.

Ehk siis... kuna meile laekub maks 900 MW, ja tuulest saame saame ~150 heal juhul ja oma tarbimine on sügis-talv-kevad 1300 kanti või enam ja lisaks tahavad Läti-Leedu ka saada meie kaudu Soome elektrit siis 200+ eur hind ongi tarbija tulevikureaalsus?

... seega välisühenduste täielikul katkemisel on 200+ hind reaalsus. Varustuskindlus on tootmisvõimsuste puudujääk. Kui ka 300 või 350 hinnaga on elekter olemas, ei ole tehniliselt varustuskindluse puudujääki.
Kõigi välisühenduste katkemisel on ilmselt ka Euroopa Liidult võimalik elektri hinna kompenseerimiseks riigiabi luba küsida.

Toote hind ei suuda muuta füüsikaseadusi, sest kui elektrit on tehniliselt puudu, siis konteineriga seda meie turule juurde ei vea ja päästab ainult ülemäärase koormuse väljalülitamine.

Hinna tõttu muudab oma tarbimist ainult see (vaene)tarbija, kes püüab elektribörssi jälgides "senti säästa" ja kasutab börsipõhist hinda ning kelle käitumist elektrihind antud hetkel oluliselt mõjutab.

Ehk laadimislepinguga elektriauto omaniku või fix. hinnaga kütjat või (üldlepinguga) kortermaja elanikku elektri hind absoluutselt ei mõjuta ja loota, et nemad hakkavad elektrihinna tõustes oma tarbimist hinna tõttu omal initsiatiivil vähendama on lühinägelik.

Ega kõrge elektrihinna pärast ei hakka keegi vabatahtlikult küünlaga peldikus käima ega lülita arvutit välja ja lift sõidab ka elektri jõul.

https://www.err.ee/1608728929/elektrina ... ni%20kaupa.

"Esimesena hakatakse välja lülitama just elamuid. Elamupiirkonnad ei jääks siiski pikemaks ajaks elektrita, vaid väljalülitamised toimuksid roteeruvalt, paari tunni kaupa.
Prioriteetsete ettevõtete ja asutuste nimekiri ei ole siiski avalik dokument, kuna sellest saaks liiga palju kriitilist infot ka Eestile vaenulikud jõud, märkis Saar. "Selline üldine kirjeldus on avalik info, aga täpset nimekirja ettevõtetest ei saa levitada, sest see on liiga tundlik informatsioon. Eriti veel Elektrilevi infosüsteemis, kus objektide nimekirjas kajastub ka nende elektri infrastruktuuri andmestik ja see oleks liiga sensitiivne. Aga üldiselt on meil viis kategooriat ja kes üldistatult kategooriates on, see on avalik informatsioon," rääkis ta.

Väljalülitamine käiks rotatsiooni korras

Saar selgitas ka, et elamute elektrivõrgust väljalülitamine toimuks üldjuhul rotatsiooni korras, paari tunni kaupa – nii, et ükski elupiirkond ei jääks pikemaks ajaks ilma vooluta.

"Kui võimsust on vähem puudu, mõned kümned megavatid, siis Elering annab sellest teada Elektrilevile, et kuskil piirkonnas on sel ajaperioodil tekkinud võimsuse defitsiit ja siis Elektrilevi vaatab oma infrastruktuurikaardi peale ja lülitaks välja neid tarbijaid, mis kõige vähem puudutavad erinevaid ühiskondlikke teenuseid. See toimuks eelkõige roteerumise raames, et kaheks tunniks kaob elekter ära, kahe tunni pärast tuleb elekter tagasi. Just nimelt, et ei oleks nii, et lülitatakse täiesti välja pikaks perioodiks, vaid toimuks lühiajalised väljalülitamised," rääkis ta.
Saar tõi näiteks Tallinna, kus on palju tarbimist koondunud magalarajoonidesse, kus aga praktiliselt pole suuri tööstusettevõtteid. "Kui magalate vahel näiteks roteerida Lasnamäe-Õismäe-Mustamäe, siis seal suurettevõtteid ei ole, aga samal ajal saab sellise roteerumisega võimsuse ja tarbimise kiiresti tasakaalu.

[teeline35]

Ma kuulasin Uudis plussi , seal kliimaminister rääkis tuuleparkidest ja suurest ning pühast rohelisest eesmärgist ehk 120% taastuvenergiast , küsimusele mis saab siis kui on käre pakane ning tuulevaikus jaanuaris ja seda kaks nädalat järjest mingit selget ja arusaadavat vastust ei tulnud , kahjuks . Eesti tuumajaamast ka polnud juttu .

Intervjuu ka ERR-is olemas;
https://www.err.ee/1609147435/michal-su ... ntsivoimet

Kliimaminister Kristen Michal ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et tegi valitsusele ettepaneku tõsta taastuvenergial põhinevate elektrijaamade turule toomiseks vähempakkumise ulatust neljalt teravatt-tunnilt kuuele seetõttu, et rohkem puhtaid tootmisvõimsusi tagab Eesti ettevõtetele oma toodete ekspordiks paremad võimalused....

Minu küsimused;
1. Mis see toetusmeede endast kujutab?
2. Milliseid makse toetusmeetme rahastamiseks tõsta plaanitakse?
3. Kuidas tootmist stabiliseerida plaanitakse?
Minu nägemuses hakkame tuulepargiomanikele maksma elektrienergia eest mida tootmishetkel kellelegi vaja pole ning siis kui tuulepargid ei tooda istume ikka ilma elektrita. Kuidas selline olukord meie tööstust toetab? elektrtihind jääb ju mitusada % üles alla hüppama. Igal juhul raha neelab selline jama kõvasti, aga kasu

[slider]

Tundub, et olekski vaja külmal talvel paar nädalat pimedas istuda, vb siis hakkab midagi kohale jõudma ja asi liikuma, ilmselt siis tuumajaama suunas.

[parkija]

Kaks nädalat elektrita - see puhub ilmselt nii mõnegi tooli pealt seal kaljukindlalt istunud "asjatundja" minema , ilmselt kellele paremal / kellele halvemal juhul ootab ees valitsuse vahetus .

[Gideonic]

Paar tähelepanekut Kalev Kallemetsa säutsurist (kes, hoiatus, on Fermi CEO. Ehk kindlasti ka erapoolik)

Meretuuleneriga katsumustest üks põhjalik tõlkeartikkel Suurbritanniast:

https://www.aripaev.ee/uudised/2023/11/ ... katsumused

Kogu maailmas on valitsused pannud kliimamuutuste ohjeldamiseks paika ambitsioonikad sihid, kuid arendajate sõnul peab elektri hind nende lubaduste katmiseks kerkima.
...
5,5miljardit naela on britid hinnapõrandaga mereparkidele peale maksnud ja tagasi on saanud 800 miljonit.

Soomer rajatavast hüdropumplast:

https://www.montelnews.com/news/1530369 ... rage-plant

See 550MW hüdropumpla läheb Soomes maksma 3 miljardit, kuigi kasutab reservuaarina järve. Kas on tõesti võimalik meil saada odavam hind, kui peame lisaks ka reservuaari ise kaevandama (ja veel täiest analooge mitteomavalt)?

EDIT: siin siiski tundub et ta eksib ,sest juttu on ju:

Earlier this year, the company announced its plans to explore the viability of constructing several additional pumped storage hydropower plants, with total investments amounting to approximately EUR 3bn for up to 4 GW of capacity.

[Kriku]

Riigikontroll andis hävitava hinnangu viimase kümnendi energeetikapoliitikale: https://www.err.ee/1609155811/riigikont ... oliitikale

[teeline35]

Riigikontroll andis hävitava hinnangu viimase kümnendi energeetikapoliitikale: https://www.err.ee/1609155811/riigikont ... oliitikale

Sealt siis põnevamat;

Riigikontrolli raporti kohaselt võib nelja aasta pärast tekkida probleem elektri varustuskindlusega. Puudu jääb juhitavatest tootmisvõimsustest ning välisühendustest, Eesti pole riigikontrolli hinnangul ka piisavalt rakendatud taastuvelektri potentsiaali.

ja edasi

Riigikontrolli ülevaate kohaselt on paljud olulised energiamajanduse planeerimiseks vajalikud põhimõttelised otsused pikalt tegemata, eelkõige puudutab see juhitavate tootmisvõimsuste, tuuleparkide ehitamise kiirendamise ning elektrivõrkude ja välisühenduste rajamist.

Riigikontrolör Janar Holm möönis, et paljude muutujatega olukorras on otsuseid keeruline teha ning pea võimatu ennustada, kas tehtud valikud on tulevikus parimad. "See, kas kunagi tulevikus tagantjärele vaates võib üks või teine otsus paista nii- või naasugune, ei tohiks aga tänaseid otsustajaid kammitseda sedavõrd, et eksimist peljates jäetakse vajalikud otsused pigem tegemata. Kõige halvem otsus oleks mitte otsustada."

veel edasi

Juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole lisandumas

"Juhul kui pärast 2030. aastat siiski lisandub kavandatud mahus taastuv­energiat, on Eestis küll piisavalt elektri tootmisvõimsusi, kuid puudu võib jääda juhitavatest tootmisvõimsustest, mida on muu hulgas vaja elektri võrgusageduse tagamiseks," märkis riigikontroll raportis.

Probleemidest

Riigikontroll märgib, et juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole järgneva 14 aasta jooksul Eesti turule lisandumas ning nende rajamist takistab turuosaliste ebakindlus.

"Riigikontrolli intervjueeritud eksperdid pidasid ebatõenäoliseks, et erainvestorid sooviksid ilma riigi toeta Eestisse juhitavat tootmisvõimsust luua. Selle põhjus on investeeringu mittetasuvus, kuna juhitav tootmisvõimsus pääseb turule eelkõige siis, kui tuul ei puhu, päike ei paista või kui taastuvelektri toodang on vähene," teatas riigikontroll.

ja nii edasi!
Kusjuures see kivi ei ole ainuüksi praeguse valitsuse kapsaaeda! Igaljuhul on valitud taastuvenergia tee hukatuslik!

[Kapten Trumm]

Valitsuse kapsaaeda lendab kindlalt see kivi, mis puudutab venitamist uue juhitava võimsuse ehk tuumajaamaga. Seda kõike pidanuks tema juba ammu.
Mis puudutab neid tuuleparke, siis eks valitsus on äraootavas rollis - kui meil iga eriplaneering peab saama kehtestatud (või tühistatud) läbi Riigikohtu, siis polegi mingit kindlust, mis aastal mis tööle üldse hakkab.

Minu arvates peakski selle tuumajaama ehitama Eesti Energia, mitte mingid müütilised "välisinvestorid", sest valitsuse suur vaimustus tuulikutest ei ole mingi saladus ja see teeb investorid järjest ettevaatlikumaks (ka ilma NIMBY probleemita). Mida rohkem tuulikuid ja päikest tuleb, seda suuremaks see kakofoonia aga muutub (eelmises postis kirjutasin). Ühesõnaga, eksisteerib võimalus, et see "juhitav võimsus" ehk ainus alternatiiv tuumajaam saab olema miinusprojekt ja sellisel juhul peab selle kinni plekkima ikka see, kes võidab odavast tuulikuelektrist.

Olen mõelnud, et Eesti paljude avalike objektide hädad lahendaks ehk kaebaja vastutuse seadus, mis sätestab igasugu pahatahtliku (rohe)trollimise rahalise hinna, et kui pidurdasid 3a ja kaotasid, siis ole palun lahke ja maksa see kahju välja. Siis kaoks ära ka komme hea õnne peale igasugu kaebusi esitada, sest täna kaebaja ei vastuta rohkema kui vastaspoole kohtukuludega (ja sedagi tavatseb kohus välja mõista osaliselt).

[Kilo Tango]

Valitsuse kapsaaeda lendab kindlalt see kivi, mis puudutab venitamist uue juhitava võimsuse ehk tuumajaamaga...

Tõele au andes on Kallase praegune valitsus esimene, mis astub tuumajaama suunas reaalseid samme. Need praegused etapid tuleb kõik läbi teha, kuna nii palju, kui mina tean, on see IAEA nõue (või vähemalt tungiv soovitus).

[Kapten Trumm]

Energeetika on pikaajaline värk, lihtsalt lähimal 10a jooksul viljade lõikamiseks pidanuks protsess algama juba 2000ndate alguses.
Selle asemel on läbi mitme valitsuse tulnud mingi tuuleparkide-trallallaa ja põhivõimsusest on mindud vaikselt mööda, küll probleem ise laheneb.

Sama probleem on ka mujal, kus igati toimivaid tuumajaamu asendati rohepopulismi motiivil nii vene gaasi kui haavatavate meretuuleparkidega.
Vene gaasi haavatavus on Nordsteam 1 näitel ehk juba selge, jääme siis ootama, mil mõne avamerepargi kaabel ootamatult "lõhkeb".

[muruniiduk]

Meretuuleparkide ja muu taristu haavatavusega seoses jooksis hiljuti selline saade.

Skandinaavia ajakirjanikud filmisid üle aasta kõikjal Euroopas, et avastada, kuidas Venemaa on oma kombitsad salamisi üle terve mandri ajanud. Muuhulgas jõuti järeldusele, et enam kui kolmandik Vene saatkondade töötajatest Skandinaavia riikides on tegelikult spioonid - pärast filmi eetrisse jõudmist saatsidki nii Norra kui ka Rootsi välja terve hulga Vene "diplomaate". Filmitegijad järeldasid ka, et Vene laevad viivad läbi operatsioone Läänemere veealuse taristu võimalikuks saboteerimiseks - ennustades Eesti-Soome gaasijuhtme ja internetikaablite rikkumist. Ajakirjanikud jälgisid ka väljalülitatud signaaliga Vene kummituslaevu, mis on veealuste juhtmete kohal tiirutanud juba pikemat aega.

https://etv.err.ee/1609134734/putini-varjatud-soda

[wolfgang]

Protsess algaski mingi 2010 paiku, kui Liive oli EE pealik, a vahepeal jäeti seisma. Pärast alustas Fermi(Liive) seda teemat uuesti, mõned aastad tagasi tuldi meediasse. Nüüd siis eraõiguslikult. Õnneks jõudsid mõned poisid ja tüdrukud tuumaasjandust, välismaal, õppimas käia. Ka see oli Liive korraldatud, kui ma õigesti mäletan.

[Kilo Tango]

Protsess algaski mingi 2010 paiku, kui Liive oli EE pealik, a vahepeal jäeti seisma. Pärast alustas Fermi(Liive) seda teemat uuesti, mõned aastad tagasi tuldi meediasse. Nüüd siis eraõiguslikult. Õnneks jõudsid mõned poisid ja tüdrukud tuumaasjandust, välismaal, õppimas käia. Ka see oli Liive korraldatud, kui ma õigesti mäletan.

No ma vestlesin natuke ühe projekti vedava ametnikuga, kui am koduvallas selle (siingi teemas) eelpolnimetatud tutvustuskoosolekul käisin. Tol korral ajaski seda asja professionaalselt ainult Liive oma tiimiga. See, mis valitsuse tasandil tollal tehti oli puhas poole vinnaga amatöörlus.

Eesti poliitikute põhihäda selles valdkonnas on, et pikk vaade ei huvita eriti kedagi, sest sellega ei saa endale "ausammast" rajada. Ja "ausamba" rajamine ongi põhjus, miks sinna püünele trügitakse. Koos kaasnevate boonustega.

[Runkel]

Minu arvates peakski selle tuumajaama ehitama Eesti Energia, mitte mingid müütilised "välisinvestorid", sest valitsuse suur vaimustus tuulikutest ei ole mingi saladus ja see teeb investorid järjest ettevaatlikumaks (ka ilma NIMBY probleemita). Mida rohkem tuulikuid ja päikest tuleb, seda suuremaks see kakofoonia aga muutub (eelmises postis kirjutasin). Ühesõnaga, eksisteerib võimalus, et see "juhitav võimsus" ehk ainus alternatiiv tuumajaam saab olema miinusprojekt ja sellisel juhul peab selle kinni plekkima ikka see, kes võidab odavast tuulikuelektrist.

Teollisuuden Voima Oyj, mis opereerib Olkiluoto jaamu (OL1, OL2 ja OL3), majandusaruanded viitavad, et väikese nunnu tuumajaama pidamine just kadedust ei tekita. Tõsi, kui eesmärk on omanikele ehk tööstustele stabiilset ja mõistliku hinnaga energiat pakkuda, siis kasumirida kõike ka ei näita. Selle aasta tulemus tõotab tulla väga hea, sest OL3 kahekordistab kogutoodangu. Möödunud aastate OL1 ja OL2 tulemus:

https://www.tvo.fi/en/index/investors/keyfigures.html
Tuuleenergia riskid merel on selles, et investeeringu maksumus on maismaaga võrreldes poole kallim, kuid toodang tuleb suurem. Riigi sekkumine on nii tuuma kui tuule puhul suur ja vältimatu: regulaatorid - järelvalve, jäätmekorraldus -, võrk jms. Edasi, kas riik peaks võtma ka äririske? Mu poolest võiks erakapital möllata küll ja riskida ka pankrottidega, peaasi, et tuleks juurde võimsusi ja tuleks juurde ühendusi, nagu riigikontroll ütlebki.