EV energia ja julgeolek

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
kalvis
Liige
Postitusi: 1443
Liitunud: 03 Aug, 2014 9:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas kalvis »

Madis Reivik kirjutas: 19 Nov, 2023 13:01 Päikesejutt tekitab allergiat. Vaadake graafikut, nt
https://www.gaas.ee/wp-content/uploads/ ... talv-2.png

Talvel on tarbimine palju suurem - küte, tänavavalgustus jne jne jne. Suvel lööb päike hinnad alla, paneeliomanikud ei teeni midagi. Ühtlasi ei teeni ka püsivõimsuse tootjad. Talvel ei teeni paneel sedagi ja vahitakse püsivõimsuse poole, keda suvi läbi on näljutatud.

Seda juttu on muidugi 100x räägitud aga mõtlesin et kordaks üle ;)
See on OK ja selle asjaga peavad päikesepargi tootjad hakkama tasuvusarvutustes arvestama. Ega nad seda teha ei taha, eks tulevikus mõni arendaja läheb pankrotti.
Tehniliselt võib ka 2x eesti tarbimise jagu ülesse panna päikeseparke. NPS mehhanism tagab õiglase tasu igale elektritootjale, kui vaja siis karistuseks negatiivne (on juba eestis olnud, kus tootjad pidid peale maksma) Kuna Eestis pole tarbimist niipalju siis ainus võimalus on välja müüa! Aga nüüd tulebki mängu linkide läbilaskevõime. See on väike. Seega võime paari aasta pärast näha nii vägevaid negatiivseid hindu (lühiajaliselt aga siiski) kui karmimal juhtumil elektritootjate sundväljalülimisi.
Aga kõige nutusem - talvel näeme vastupidist (kui pole päikest ega tuult) - on kallis elektri hind, tootjaid pole kuigi Gigawatte meeletult installeeritud. Ja siis peaminister vabandab, et läks nagu alati - Narva lükkamise buldooseriga maha, sest polnud piisavalt roheline. Aga elektrit .. .ei saagi nüüd kuskilt- istuge külma käes. Siis on kõik varem tarkusega ei tea kuidas diplomi saanud poliitikud suu vett täis ja süüdistavad alati kolmandat enda asemel.
Momendil on just poliitikute inimlik lollus kõige suurem oht EV energia julgeolekule. Kahjuks ei saa nende puhul eksimise korral keskaegset võtteid - süüdlane seina äärde... Kõige suurem oht täna EV julgeolekule ongi meie oma loll valitsus. (nii nagu Saksamaal oli nende oma)
kalvis
Liige
Postitusi: 1443
Liitunud: 03 Aug, 2014 9:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas kalvis »

Benjy kirjutas: 20 Nov, 2023 11:10 Kõik elektritootjad ei ole sageduse hoidmiseks võrdväärsed, inverterid lõpetavad tootmise, kui sagedus liigub liiga kiiresti liiga vasakule ära. Keerlev mass elab samas sellised tarbimise järsud muutused ilusti üle.
Täiesti harimatult loll jutt.
Inverter toodab võrku sagedusest sõltumatult palju aju tal käsib toota. Tutvu vahelduseks inverrteri hingeeluga.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kilo Tango »

kalvis kirjutas: 20 Nov, 2023 11:16
Benjy kirjutas: 20 Nov, 2023 11:10 Kõik elektritootjad ei ole sageduse hoidmiseks võrdväärsed, inverterid lõpetavad tootmise, kui sagedus liigub liiga kiiresti liiga vasakule ära. Keerlev mass elab samas sellised tarbimise järsud muutused ilusti üle.
Täiesti harimatult loll jutt.
Inverter toodab võrku sagedusest sõltumatult palju aju tal käsib toota. Tutvu vahelduseks inverrteri hingeeluga.
Inverteri hingeeleu on kahjuks ikkagi piiritletud füüsikaga. Jah, inverter saab (see ei ole vältimatu) sagedust ja pinget hoida kuid kuna vahelduvvoolu süsteemides on need parameetrid seotud voolutugevusega, siis olulise vahe tekkimise korral peab see vaheenergia kusagilt tulema või kusagile minema. Akusüsteemi puhul on vajalikku jõudluspakkumist lihtsam reguleerida. Päikesepaneelide puhul - kui ikka väljundi võimsusvajadus läheb pakkumisega võrreldes väga paigast ära, siis inverter viskab lihtsalt sussid nurka.
logistik76
Liige
Postitusi: 316
Liitunud: 18 Mär, 2020 15:20
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas logistik76 »

Nõutakse nii:
Sagedusvahemik Talitluse kestus
47,5 Hz – 49,0 Hz 30 minutit
49,0 Hz – 51,0 Hz Piiramata
51,0 Hz – 51,5 Hz 30 minutit
Muidugi sellise sageduskõikumise ülem- ja alampiiril viskavad tundlikumad tarbijad ka sussid nurka.
Benjy
Liige
Postitusi: 542
Liitunud: 03 Jaan, 2015 22:08
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Benjy »

Kilo Tango kirjutas: 20 Nov, 2023 11:54
kalvis kirjutas: 20 Nov, 2023 11:16
Benjy kirjutas: 20 Nov, 2023 11:10 Kõik elektritootjad ei ole sageduse hoidmiseks võrdväärsed, inverterid lõpetavad tootmise, kui sagedus liigub liiga kiiresti liiga vasakule ära. Keerlev mass elab samas sellised tarbimise järsud muutused ilusti üle.
Täiesti harimatult loll jutt.
Inverter toodab võrku sagedusest sõltumatult palju aju tal käsib toota. Tutvu vahelduseks inverrteri hingeeluga.
Inverteri hingeeleu on kahjuks ikkagi piiritletud füüsikaga. Jah, inverter saab (see ei ole vältimatu) sagedust ja pinget hoida kuid kuna vahelduvvoolu süsteemides on need parameetrid seotud voolutugevusega, siis olulise vahe tekkimise korral peab see vaheenergia kusagilt tulema või kusagile minema. Akusüsteemi puhul on vajalikku jõudluspakkumist lihtsam reguleerida. Päikesepaneelide puhul - kui ikka väljundi võimsusvajadus läheb pakkumisega võrreldes väga paigast ära, siis inverter viskab lihtsalt sussid nurka.
Lisaks on veel piiriks ülekandeliinide piirvõimsused. Kogu see süsteem ei ole nii lihtne, kui tehniliste parameetrite pealt kokku lugeda saab ja lõpuks toimub paras kaskaadiefekt, kui tundlikumad inverterid võrgust ära kukkuma hakkavad.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 4626
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Madis Reivik »

Las ma arvan. Eestis valdavalt paigaldatud päikesepaneeliinverterid on ... "/#/&#" päritoluga ja nendele kehtestatud normid on pehmelt öeldes .. olematud.
Väike ennetav koostöö võrgustabiilsuse ekspertidega oleks kindlasti mõjunud positiivselt stabiilsusele aga negatiivselt ostuhinnale.
teeline35
Liige
Postitusi: 1838
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas teeline35 »

https://www.err.ee/1609170325/probleemi ... ektrihinda
Nüüd on soome tuumajaam süüdi. et eestis elektrihind kallis on, aga mitte mingil juhul omaenda lollus :wall:
Momendil on just poliitikute inimlik lollus kõige suurem oht EV energia julgeolekule.
Poliitikud on saanud julgust haritud, aktiivse ja hääleka elektoraadi ootustest. Siin ka meie süüd!
Tehniliselt võib ka 2x eesti tarbimise jagu ülesse panna päikeseparke. NPS mehhanism tagab õiglase tasu igale elektritootjale, kui vaja siis karistuseks negatiivne (on juba eestis olnud, kus tootjad pidid peale maksma) Kuna Eestis pole tarbimist niipalju siis ainus võimalus on välja müüa! Aga nüüd tulebki mängu linkide läbilaskevõime. See on väike.
Pole mingit põhjust eeldada, et kui meil päike paistab, siis soomes, rootsis või ka saksamaal on öö! :D Tuulega vast natuke parem, aga mitte kuigi palju. Nii ei saagi loota. et soome ja uute väljahõigatud tuumajaamade ehitusplaanidega rootsi, oleks huvitatud lisakaablitest Baltikumi. Talvel tahame imeda nendelt tuumajaamades toodetud elektrit, aga suvel pressime neile oma üleliigset elektrit. Neil pole seda vaja kuna nende jaamadel pole vahet, kas on suvi või talv, päev või öö või isegi kas tuul puhub liiga kõvasti või üldse mitte!
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
kraal
Liige
Postitusi: 772
Liitunud: 02 Mai, 2006 15:11
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas kraal »

kalvis kirjutas: 20 Nov, 2023 10:43 Ei aja. Vaata oma jutt ise üle.
Sagedus on ja sõltub vaid elektri tootmise ja tarbimise suhtest. Ületootmisel tõuseb ja alatootmisel langeb. Alatootmisel tuleb viimases hädas tarbijaid välja lükata ja ületootmisel tootjaid. Kahjuks Eestis ei tea seda isegi kõrgeltharitud diplomitega tegelased. Ajakirjandusse aetakse igasugust jama, eriti paistavad silma poliitikud.
Euroopa sagedusala ühendamiseks on vaja vaid üks asi - Olemasolev Poola-Leedu kõrgepingeliin ühendada Leedus alajaama (võtab umbes 4h aega) ja venemaa omad lahti (võtab vaid sekund aega).

Aga väljatoodud energiamolekul on uus tase....
Sul on õigus, et sagedus sõltub tootmisest ja tarbimimisest. AGA tarbimine ei ole mitte kunagi ühesugune. Tarbimine kogu aeg muutub. Keegi lülitab midagi tööle, keegi midagi välja. Kuskil kukub puu liinile ja lülitab kogu liini välja jne. Vot need tekitavad häireid ja ajavad ka tootmise ja tarbimise tasakaalust välja. Mida väiksem on võrk seda lihtsamalt läheb ka sagedus paigast. Suurtes võrkudes on inerts jälle suur ja mõjud on väga väikesed.
Näiteks kui selles haavapuitmassi tehases käivitatakse nende kõige suuremat mootorit mõjutab see Venemaal ka elektri võrku ja generaatorid reageerivad sellele.
Selleks rajataksegi neid sageduskompensaatoreid.
Elektriautode laadijad ka solgivad võrku päris palju. Need tekitavad igasugu kõrgemaid harmoonilisusi võrku jne. Akude laadimine ei ole pidev ühtlane töö vaid toimib erinevate impulssidena ja voolutugevustena.
Kõik elektri tootjad kes võrku elektrit annavad peavad oma parameetrid sünkroniseerima võrgu parameetritega. On need tuuganid, päikesejaamad, CHP-d või akupangad. Kui ei sünkroniseeri ja ei ole võimelised koos võrguga töötama nad võrku ei saa.
Sama on ka Estlingiga. Alalisvool muundatakse vahelduvvooluks ja see töötab sünkroonis elektrivõrguga. Võrk annab parameetrid ette ja vastavalt sellele toimub ka muundamine.
Leedu poole võrgu liitmine ei ole midagi nii lihtne, et lülitad mõnda lülitit ja kõik. Sagedused peavad klappima, Mõlemalt poolt peab tarbimine ja tootmine klappima jne jne. See on pikk protsess kus peljud üksused üle kogu maa hoiavad kätt pulsil.
Muideks, Baltikumis on katsetatud Venemaa võrgust eraldumis ja seda edukalt. Sel juures on huvitav teada, et Tartu Ülikooli Kliinikumis sellel ajal töötasid neil kõik diiselgeneraatoorid paralleelselt elektrivõrguga. Igaks juhuks, et ennetada halbu olukordi.

Pane tähele. Elektrivõrk on süsteem mis on maailmas keerukuselt 2. kohal.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 4626
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Madis Reivik »

Elektriauto laadija ei tohiks küll tekitada harmoonilisi ja impulsse. Vähemalt mitte viisakas laadija.

Ma tegin kunagi LED valgustid mis sisselülitamisel ei tekitanud impulssi ja tarbisid siinusvoolu. Loomulikult peeti kalliks.
Poelakke läksid mingid hiinakad, hoiti 20k kokku ja siis kui sisse lülitati, panid kõik kaitsmed välja ja keskpingetrafo hakkas värisema.
No problem, astmeline lülituskilp ja mingi kompensaator kilbiruumi. Hea et 20k oli kokku hoitud, pidi sellele ainult 10k lisaks leidma ;)
kraal
Liige
Postitusi: 772
Liitunud: 02 Mai, 2006 15:11
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas kraal »

Madis Reivik kirjutas: 20 Nov, 2023 14:06 Elektriauto laadija ei tohiks küll tekitada harmoonilisi ja impulsse. Vähemalt mitte viisakas laadija.
Oi tekitavad ja kuidas veel.
Madis Reivik kirjutas: 20 Nov, 2023 14:06 Ma tegin kunagi LED valgustid mis sisselülitamisel ei tekitanud impulssi ja tarbisid siinusvoolu. Loomulikult peeti kalliks.
Poelakke läksid mingid hiinakad, hoiti 20k kokku ja siis kui sisse lülitati, panid kõik kaitsmed välja ja keskpingetrafo hakkas värisema.
No problem, astmeline lülituskilp ja mingi kompensaator kilbiruumi. Hea et 20k oli kokku hoitud, pidi sellele ainult 10k lisaks leidma ;)
Kõigil LED-idel on päris korralik käivitusvool. Näiteks Meanwelli 60W LED driver tekitab impulsi 55 amprit. Korralikud valgustite tootjad annavad isegi ette kui palju võib mingit valgustit teatavate kaitseautomaatide järgi panna. Lihtsalt võimuse järgi voolu tugevuse arvutamisest ei piisa. Peab arvestama ka impulsiga. Kasutatakse ka nn Zero-point releesid. Need siis sellised releed mis lülituvad sisse kui pinge sinusoid on nullis. Sellega kompenseeritakse impulssi.
Ma tegelen selliste probleemidega vaat, et iga päev.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 4626
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Madis Reivik »

Täpselt. Eestisse tuuakse alaväärtuslikku kola, peaasi et odav oleks.
kalvis
Liige
Postitusi: 1443
Liitunud: 03 Aug, 2014 9:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas kalvis »

kraal kirjutas: 20 Nov, 2023 13:58 Sul on õigus, et sagedus sõltub tootmisest ja tarbimimisest. AGA tarbimine ei ole mitte kunagi ühesugune. Tarbimine kogu aeg muutub. Keegi lülitab midagi tööle, keegi midagi välja. Kuskil kukub puu liinile ja lülitab kogu liini välja jne. Vot need tekitavad häireid ja ajavad ka tootmise ja tarbimise tasakaalust välja. Mida väiksem on võrk seda lihtsamalt läheb ka sagedus paigast. Suurtes võrkudes on inerts jälle suur ja mõjud on väga väikesed.
Näiteks kui selles haavapuitmassi tehases käivitatakse nende kõige suuremat mootorit mõjutab see Venemaal ka elektri võrku ja generaatorid reageerivad sellele.
Selleks rajataksegi neid sageduskompensaatoreid.
Elektriautode laadijad ka solgivad võrku päris palju. Need tekitavad igasugu kõrgemaid harmoonilisusi võrku jne. Akude laadimine ei ole pidev ühtlane töö vaid toimib erinevate impulssidena ja voolutugevustena.
Kõik elektri tootjad kes võrku elektrit annavad peavad oma parameetrid sünkroniseerima võrgu parameetritega. On need tuuganid, päikesejaamad, CHP-d või akupangad. Kui ei sünkroniseeri ja ei ole võimelised koos võrguga töötama nad võrku ei saa.
Sama on ka Estlingiga. Alalisvool muundatakse vahelduvvooluks ja see töötab sünkroonis elektrivõrguga. Võrk annab parameetrid ette ja vastavalt sellele toimub ka muundamine.
Leedu poole võrgu liitmine ei ole midagi nii lihtne, et lülitad mõnda lülitit ja kõik. Sagedused peavad klappima, Mõlemalt poolt peab tarbimine ja tootmine klappima jne jne. See on pikk protsess kus peljud üksused üle kogu maa hoiavad kätt pulsil.
Muideks, Baltikumis on katsetatud Venemaa võrgust eraldumis ja seda edukalt. Sel juures on huvitav teada, et Tartu Ülikooli Kliinikumis sellel ajal töötasid neil kõik diiselgeneraatoorid paralleelselt elektrivõrguga. Igaks juhuks, et ennetada halbu olukordi.

Pane tähele. Elektrivõrk on süsteem mis on maailmas keerukuselt 2. kohal.
NPS on keerukuse tase omaette.
Harmooniliste jutt viitab - pole aimu mis on jama ja mis mitte.
Juukseföön tarbijana on 0,....1W mis mõjutab ühendsüsteemi tarbimist ja tootmist nii vähe, et see on sääsepirin elevandile. Sagedust mõjutab ühendsüsteemis suuremahulised sündmused. Samas - tavaolukorras on NPS paigas nii tootmine kui tarbimine ja isegi kui ei ole- tehakse kohe kiirostudega paika. See ongi ühensüsteemihalduri kohustus. Kui on avariilised situatsioonid siis on teine lugu - just Seepärast peabki Kiisal olema avariireservelektrijaam, see on töövalmis 15 minutiga ja on selleks ajaks võrguga sünkroniseerunud.

Absoluutselt kõik elektri tootjad peeavad sünkroonis tootma - igaühe isiklik päikesejaam samuti. Ja töötavadki kenasti. Kui inverter arvab, et toodab mitte sünkroonis siis jutt on lühike- flogiston lendab inverterist välja ja ta on kohe igaveestel jahimaadel. Suurematel seadmetele rakendub kaitse või süsteemihaldur lülitab seadem välja. Asünkroonkäigu kaitse on kõikidel suurematel tootjateel (nad kaitsevad oma elektrijaama - asünkroonkäik (sageduste mitteklappimine) lööb ilma pikema jututa turbiini pilbasteks ja edasi võid paljud miljonid otseteed maha kanda. Sedasi laialilennanud geneka juppe leiti lausa kilomeeetri raadiuses.

Jah ühendamine tehakse nii, et enne lülitamist on mõlemas süsteemis sagedus paigas ja isegi faasivektorid paigas - siis lülitatakse lüliti sisse (ole mureta, ühensüsteemide vahelise lülitamisel on seadmetel vastav tarkvara ja oskus olemas) ja kuna kõik on paigas siis väikesed võnkumised tekivad, kuid ühendumine toimib. Edasi ongi kõikjal üks sagedus.
kalvis
Liige
Postitusi: 1443
Liitunud: 03 Aug, 2014 9:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas kalvis »

logistik76 kirjutas: 20 Nov, 2023 11:57 Muidugi sellise sageduskõikumise ülem- ja alampiiril viskavad tundlikumad tarbijad ka sussid nurka.
Tegelikult tarbijad ei viska.Suurem osa tarbijatel küll tekivad mõned jamad aga peaaegu 99% ei juhtu midagi. Kui viitsid tee katseid alustuseks hõõglambiga - pane talle sageduseks 45 Hz ja vaata kas juhtub midagi.

Need väärtused on süsteemihaldurite jaoks vajalikud ja elektrijaamadele. Elektrijaamas juhtub küll kui sagedus on 49 Hz - emb kumb viskab sussid nurka - genekas või turbiin. Asi on selles - suurevõimsusega süsteemides on asjad projekteeritud täpselt õigele sagedusele ja muul sagedusel läheb ühtteist ülekoormusesse - edasi on sussid püsti (ei vaeva teisi täpse kronoloogilise jutuga miks suss püsti visatakse, see nõuab geneka hingeelu pisimate asjade teadmisi).
OLAVI
Liige
Postitusi: 2775
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas OLAVI »

kraal kirjutas: 20 Nov, 2023 14:39
Madis Reivik kirjutas: 20 Nov, 2023 14:06 Elektriauto laadija ei tohiks küll tekitada harmoonilisi ja impulsse. Vähemalt mitte viisakas laadija.
Oi tekitavad ja kuidas veel.
Madis Reivik kirjutas: 20 Nov, 2023 14:06 Ma tegin kunagi LED valgustid mis sisselülitamisel ei tekitanud impulssi ja tarbisid siinusvoolu. Loomulikult peeti kalliks.
Poelakke läksid mingid hiinakad, hoiti 20k kokku ja siis kui sisse lülitati, panid kõik kaitsmed välja ja keskpingetrafo hakkas värisema.
No problem, astmeline lülituskilp ja mingi kompensaator kilbiruumi. Hea et 20k oli kokku hoitud, pidi sellele ainult 10k lisaks leidma ;)
Kõigil LED-idel on päris korralik käivitusvool. Näiteks Meanwelli 60W LED driver tekitab impulsi 55 amprit. Korralikud valgustite tootjad annavad isegi ette kui palju võib mingit valgustit teatavate kaitseautomaatide järgi panna. Lihtsalt võimuse järgi voolu tugevuse arvutamisest ei piisa. Peab arvestama ka impulsiga. Kasutatakse ka nn Zero-point releesid. Need siis sellised releed mis lülituvad sisse kui pinge sinusoid on nullis. Sellega kompenseeritakse impulssi.
Ma tegelen selliste probleemidega vaat, et iga päev.
Kui takistuslikud tarbijad (boiler, triikraud, jne.) tarbivad voolu võrdeliselt siinuselise pingega ja võimsus langeb võrdeliselt pinge langemisega, siis impulsstoiteplokkidel (inverteriga soojapumbad, induktsioonpliidid, e-autoautolaadijad, inverterkeevitus, LED valgustus ja muud väiksemad tarbijad) on sisendis siinusest oluliselt erinev voolutarbimise kuju.

Impulsstoiteplokiga tarbijad tarbivad voolu ainult sellel siinuse perioodi osal, kus sisendpinge siinus ületab teatud väärtust ja kui tarbija nõuab teatud võimsust, siis võrgupinge langedes võrgust võetava max voolu väärtus suureneb, vastupidi takistusliku koormuse voolu vähenemisele.

Kui nõuka aegses kortermajas lülitati palju pliite korraga sisse ja võrgupinge langes maja sisendil normidega lubatud 190Vni, siis oli kõik korras, ainult et iga pliidi tarbitav võimsus vähenes seoses pinge langemisega.

Kui kogu selline maja oleks varustatud induktsioonpliitide või e-autolaadijatega, siis vastavalt koormuse tõusule tekkivale pingelangusele juhtmestikus, hoopis suureneb tarbijate poolt võrgust võetav vool, siinuse selles osas, mis ületab toiteploki min sisendpinge väärtust.

Kui suureneb vool, siis suurenevad ka ülekandekaod ja muud lisanduvad hädad.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
kraal
Liige
Postitusi: 772
Liitunud: 02 Mai, 2006 15:11
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas kraal »

Madis Reivik kirjutas: 20 Nov, 2023 14:43 Täpselt. Eestisse tuuakse alaväärtuslikku kola, peaasi et odav oleks.
Võtame Eestis saadavad nt. premium tootjate valgustid. Kõigil on sama probleem. Kõik valgustite tootjad kasutavad samu drivereid. Nii siin, kui Soome ja kogu euroopas.
Ei ole nii, et meil siin müüakse mingit rämpsu ja mujal on taevas sinisem ja rohi rohelisem. Kõik üks ja sama kaup.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist