www.militaar.net

Müstilise venemaaga olen alles vist saate juures nr 48.... Kokku vist üle 2000? Ikka päris palju tuleb mööda Eestit ringi udjada enne kui kõik ära kuulatud saab

Konservidega huvitav probleem - kõigil mu pereliikmetel on nende suhtes eelarvamus. Võib-olla põhjendatud, sest enamik meie kaubandusvõrgus olevatest on tõesti saast. Päris raske on tõestada, et akf Rebane11 teeb gurmeed aga Frank Pott mitte.

Some kirjutas: ↑29 Apr, 2024 9:50Võib-olla põhjendatud, sest enamik meie kaubandusvõrgus olevatest on tõesti saast. Päris raske on tõestada, et akf Rebane11 teeb gurmeed aga Frank Pott mitte.

Väga kõva avaldus...aga paraku sügavalt subjektiivne. Mina ja minu pere küll sedasi ei arva. Pigem vastupidi - normaalset kraami on rohkem kui solki. Ja üldse - mis gurmeeroogasid me üldse konservikarbist leida soovime? Konserv on juba paraku see, mis ta on - konserv.

Mini aeg Maxima poodides müügil olnud Nostalgia konservid näitasid küll, et ka korralikku asja saab purki panna.
Enam neid ei müüda, huvitav, kas läbilõikeline Maxima klient eelistas brandi "El Cheapo", jahvatatud siga purgis koos saba ja sõrgadega?
Lihtsalt suht kallid olid need head konservid kah.

Aga senikaua, kui keskmine lammas ostab odava hinnaga seda halli möga, mis on maitsetugevdajaga muudetud lihataoliseks, ei hakka karbis ka korralikku olema.

Ja selles kallis konservis sisaldus: 1. liha 2. vesi 3. maitseained. Kogu lugu.

AndresTy kirjutas: ↑29 Apr, 2024 12:17
Some kirjutas: ↑29 Apr, 2024 9:50Võib-olla põhjendatud, sest enamik meie kaubandusvõrgus olevatest on tõesti saast. Päris raske on tõestada, et akf Rebane11 teeb gurmeed aga Frank Pott mitte.
Väga kõva avaldus...aga paraku sügavalt subjektiivne. Mina ja minu pere küll sedasi ei arva. Pigem vastupidi - normaalset kraami on rohkem kui solki. Ja üldse - mis gurmeeroogasid me üldse konservikarbist leida soovime? Konserv on juba paraku see, mis ta on - konserv.

Ilmselgelt ei ole sa proovinud konserve "Rekkamehe Unistus!, "Saleneja Unistus" jms mida Papa Köök omal ajal välja laskis

Ning jahimeeste oma tarvis tehtud ulukikonservid on tase omaette. Konserv oma olemuselt on hautis, mida sisse paned seda saad. Kui abiellusin, siis tegin oksjoni jaoks konserve kanakintsulihast, maitsestust tiba rohkem kui poe omas, ühe purgi võtsin endale prooviks, täitsa restoranivääriline tuli välja. Teeks veelgi aga Ozempic piirab mu isu ja ülejäänud pere on konservide osas tõrksad.

Kunagi tehti isakodus seatapu aegu ise konserve ja niimoodi et ajasime valitud lihatükid pärast küpsetamist/hautamist klaaspurki. Enne järgmist siga said alati otsa ja tuli puudugi.
Tööstuslikult on see keeruline ja kui keegi ka teha võtaks siis nii kallis et ei julgeta osta. Ükspäev rääkisin Matsimoka müüjaga ja küsisin et miks juba vähemalt aasta kui mitte rohkem pole konserve letis? Täitsa söödavad olid. Müüja väitis et heast lihast konserv tuleks liiga kallis. Kunde ei julge osta kui ta just raudpolt ei tea et tasub terve märsitäis võtta. Kui sellest samast lihatükist teha sama kilohinnaga suitsusink siis see ostetakse kohe ära.
See ongi sellepärast nii et korralike konservide kõrval müüakse igasugust sodi ja kellel ei vedanud ja esimese kogemuse sai "Turisti einest" siis tema jaoks ongi konservi variandil juba kriips peal.

Seesama Coopi poolakeelsete kirjadega või Maxima eestikeelse kirjaga konserv on mu arusaamist mööda müügil ka Lidlis . "Pikok sealiha" ja tootja Poola Pamapol. Hind oli, kui õigesti mäletan 2 EUR millegagi 300 g eest (võis olla kampaania) ). 86,7 % liha, on küll läbi hakklihamasina aetud ja uuesti tükki pressitud. Lausa rupskeid pole hulka juhtunud, kõlbab ka ilma leivata süüa ja kõrvetisi ei tekitanud. Hoolimata sellest et igasuguseid difosfaate, trifosfaate ja polüfosfaate oli koostisesse märgitud.

vanahalb kirjutas: ↑29 Apr, 2024 22:02 Seesama Coopi poolakeelsete kirjadega või Maxima eestikeelse kirjaga konserv on mu arusaamist mööda müügil ka Lidlis . "Pikok sealiha" ja tootja Poola Pamapol. Hind oli, kui õigesti mäletan 2 EUR millegagi 300 g eest (võis olla kampaania) ). 86,7 % liha, on küll läbi hakklihamasina aetud ja uuesti tükki pressitud. Lausa rupskeid pole hulka juhtunud, kõlbab ka ilma leivata süüa ja kõrvetisi ei tekitanud. Hoolimata sellest et igasuguseid difosfaate, trifosfaate ja polüfosfaate oli koostisesse märgitud.

Lidlis on sama firma "sealiha omas mahlas" lihasisaldus lausa 98 prossa. Ongi täitsa liha, täiesti äratuntavate tailihafragmentidega, natuke kallerdist ka kaane all ja õhuke rasvariba põhjas. Ma satun teda suht sagedasti manustama, kui aega pole miskit peenemat pipstükki vaaritada. Parajalt maitsestatud, maitseb nagu üks viisakas lihakonserv peabki maitsema.

Ja kusagilt jäi silma, mai algul mingil mõnel päeval on korralik ale, 300g purk saab ruts viiskendüheksa maksma. Kes varusid tahab korjata, selle raha eest on konservi maa ja ilm.

https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 09#p813309

Päris raske on tõestada, et akf Rebane11 teeb gurmeed aga Frank Pott mitte.
[/quote]
Afk Rebane teeb rangelt oma pere piires inimkatseid. Tuginedes enda õpitule ja kogemustele. Prof.Jaan Klaar oli meie mikrobioloogia õppejõud EPAs. Oi, kuidas tema labor haises

Olin ka Eesti piimakäitlejate tegevuse juures- jogurt, hapukoor ja juust pole mulle võõras.

Fucs kirjutas: ↑29 Apr, 2024 23:12 https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 09#p813309

Proovisin võrdluseks toituda Lidli pakutavatest lihakonservidest, (igal päeval erinev konserv+pudelivesi):

Sealiha singiga 86,7% (Specjal z szynka 86,7%) 300gr
Koostis: sealiha 76,7%, sealihasink 10%, vesi, sool, maitseained, paksendaja: töödeldud Eucheuma merevetikad; stabilisaatorid: difosfaat, trifosfaat, polüfosfaat

Sealiha jämedalt hakitud 89% (Miesny przysmak 89%) 300gr
Koostis: sealiha 89%, vesi, sool, maitseained, paksendaja: töödeldud Eucheuma merevetikad; stabilisaatorid: difosfaat, trifosfaat, polüfosfaat

Ja esimene tundus olema rammusam ja pehmem (rasvasem).
Teine mis oli rohkem taine ja "kõva kallerdisega kokkuliimitud" oli puisem ja ei toitnud nii hästi.
(Seapeki energiasisaldus võib olla isegi 5 korda suurem kui selgel ilusal tailihal.)

Lk.25:https://toiduteave.ee/wp-content/upload ... i_2020.pdf

Küüslaugupekk UVIC https://www.barbora.ee/toode/kuuslaugupekk-uvic-kg

Kõige pujäänim ongi vist jogurt. Teed ja ei hingagi, aga siis kas hapukooreselt paks ja mõnus, aga vahel ei aitand ka moosiga maitsestamine. Läks põõsa alla. Vastus siin küsimusele, miks vahel on mõned piimatooted vanilli ja muu stafiga samas hinnas kui maitsestamata toode.

Sai siis pilavi hooaeg avatud. 3,7 kilo kaelakarbinaadi, kilo riisi, Porgandit lõigutilt sama mis liha, sibulat vast veidi vähem. 2 kilo umbes. Maitseained lisaks. Riis ongi seal ehk mahlakuse hoidmiseks.

Some kirjutas: ↑29 Apr, 2024 12:50
AndresTy kirjutas: ↑29 Apr, 2024 12:17
Some kirjutas: ↑29 Apr, 2024 9:50Võib-olla põhjendatud, sest enamik meie kaubandusvõrgus olevatest on tõesti saast. Päris raske on tõestada, et akf Rebane11 teeb gurmeed aga Frank Pott mitte.
Väga kõva avaldus...aga paraku sügavalt subjektiivne. Mina ja minu pere küll sedasi ei arva. Pigem vastupidi - normaalset kraami on rohkem kui solki. Ja üldse - mis gurmeeroogasid me üldse konservikarbist leida soovime? Konserv on juba paraku see, mis ta on - konserv.
Ilmselgelt ei ole sa proovinud konserve "Rekkamehe Unistus!, "Saleneja Unistus" jms mida Papa Köök omal ajal välja laskis Ning jahimeeste oma tarvis tehtud ulukikonservid on tase omaette.

Sama kõva "kõiketeadja põhjapanev" avaldus nagu eelmine. Sulle on siis ilmselgelt kõik teada, mida ma olen teinud ja mida mitte. Ning lisaks loetelu asjadest, mis on kindlasti head, kuna mulle endale ju meeldivad. Muuseas, olen saanud ka jahimeeste oma tarvis tehtud ulukikonserve, mis on olnud kole soolased või üle maitsestatud. Ei ole see kvaliteet ka seal absoluutne ja iseenesestmõistetav.

Muidugi ei ole. Sellepärast tulebki ise järele katsetada, mis sünnib süüa ja mis mitte. Mõned pakuvad isegi maitseelamust nagu toosama Rekkamehe unistus. Ainult, et too Papa Köök tundub juba hingusel olevat. Akf Fucs tegi päris korralikku testimist poekonservide osas.

Singapur on seadnud eesmärgiks vähendada oma sõltuvust toiduimpordist. Laborikala ja -liha on osa riiklikust strateegiast, mille eesmärk on 2030. aastaks toota riigi toiduainetest 30% kohapeal ja kestliku tehnoloogia abil. Rakersi sõnul räägivad sellest plaanist Singapuris kõik. Laboris toodetud kanaliha saab juba praegu tellida osas Singapuri ja USA restoranides ning peagi peaks järgnema ka muud tüüpi liha. Praeguste suundumuste järgi vähendavad paljud inimesed aga lihasöömist, ja kuna kala peetakse tervislikumaks, annab see võimaluse laborkasvandustele.

„Kalal on tervisliku toidu oreool,“ ütles Kell. „Aga järjest rohkem mõistetakse, et mereandide tootmine ei ole jätkusuutlik. EL-i puudutab kalavarude vähenemise probleem kindlasti ning see võib tuua kasu kultiveeritud mereandide tootjatele.“ ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hiljutise raporti järgi on praegu nõudlus mereandide järele 28 miljonit tonni suurem kui pakkumine. Kelli sõnul nähakse praegu vaeva alternatiivsete tootmisviiside leidmiseks ning üks märke sellest on EL-i suur teadusprojekt Feasts (Pidusöögid), mida rahastatakse programmi „Euroopa Horisont“ kaudu. Viimases rahastamiskavas eraldatakse seitse miljonit eurot ka laborilihale ja -kalale.

Oluline on ka see, mis sorti toodet laboris valmistatakse. Helsingi ülikooli kestlike toidusüsteemide professor Hanna Tuomisto selgitas, et kalapallid ja -pulgad sobivad masstootmiseks paremini. Kuna toodetakse rakupõhiselt, on laboris tervete lihatükkide ja luuta kalade kasvatamine keerukam ning seega ka kulukam. „Pallis on rakud ühesugused ja seda on kergem toota,“ ütles Tuomisto. „Terve kultiveeritud liha- või kalatüki tootmine on keerulisem ja aeganõudvam protsess, kus on vaja nii lihas- kui ka rasvarakke.“

Laborikala selge eelis on see, et hinnavahe päris tootega võib olla märksa väiksem kui laborilihal. „Kui pidada pühaks graaliks laboriliha ja tavaliste lihatoodete hinna vahe kaotamist, siis näiteks tuunikala või lõhe puhul on see vahe väiksem,“ ütles Kell. Mulluse hinnakirja järgi sai Washingtonis China Chilcano restoranis maitsta laborikanaroogade valikut 70 dollari (65 euro) eest, samal ajal kui Peruu stiilis grillitud terve orgaaniline kana maksis sealsamas 44 dollarit (41 eurot). USA supermarketis on toore kanaliha kilohind ligi üheksa dollarit (üle kaheksa euro). Restoranis, kus tavalisest kalast koosnev versioon maksaks 15 dollarit (14 eurot), hakkaks Bluu Seafoodi hinnangul üks portsjon nende kalapalle maksma 20 dollarit (alla 19 euro).

Teise laborikalafirma Wildtype’i juht ja kaasasutaja Justin Kolbeck ütles, et tervete lõhetükkide puhul võib hinnavahe olla veelgi väiksem. Tema firma loodab peagi USA-s kaubitsemiseloa saada. „Lõhe kilo hind on seal vähemalt 22 dollarit (20,5 eurot) ja kõige kvaliteetsema lõhe puhul võib see olla üle 175 dollari (umbes 165 eurot),“ ütles Kolbeck. „See on üks põhjuseid, miks arvan, et kultiveeritud kala puhul on majanduslik kaalutlus teistsugune.“ Oma firma toodete võimalikust hinnast keeldus ta täpsemalt rääkimast.

Rakers usub, et nende toode võib jõuda supermarketite riiulile enne muud laboriliha ning mitte ainult sellepärast, et see ei sisalda saasteaineid ning aitab säästa ookeane ja kalavarusid. „Kala regeneratsioonivõime on palju suurem kui imetajatel,“ ütles ta. „Nad on suutelised taastama kuni 70% kaotatud kudedest.“ Ettevõtja lisas, et kalad suudavad taastada isegi siseorganeid. Kiire regenereerumise eeldus on rakkude kiire taastumine ning nende kasutamine haavade parandamisel. „See on meie jaoks tõeline eelis, see tähendab, et aktiveeritud rakke saab kiiremini toota,“ ütles Rakers. „Usume, et jõuame kalarakkude tööstusliku tootmiseni 2026. või 2027. aastal.“

https://epl.delfi.ee/artikkel/120289832 ... hiaastatel

AndresTy kirjutas: ↑01 Mai, 2024 16:40 ... Muuseas, olen saanud ka jahimeeste oma tarvis tehtud ulukikonserve, mis on olnud kole soolased või üle maitsestatud.
Ei ole see kvaliteet ka seal absoluutne ja iseenesestmõistetav.

Ega sõnad "maitse" ja "kvaliteet" ei ole sünonüümid.
Inimese meeled harjuvad erinevate meeleaistingutega ja "mittemaitsev" ei pruugi olla ebakvaliteetne ning liigmaitsestamisega on müüjale kasulik tekitada sööjale "sõltuvushaigust".
Kui inimene on harjunud (õlle kõrvale) tulisoolast närima, siis mage võib temale ebakvaliteetse tootena tunduda.
Kui söögina pakutav liharoog on liiga tugevalt maitsestatud, siis esimene mõte on, et "maitsestamisega püütakse varjata halvaks läinud lihakraami".

www.militaar.net

Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad