Eesti majandus eile, täna ja homme.

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42817
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kriku »

Martin Peeter kirjutas:Loomulikult mitte kõigile soovijatele, vaid neile, kes ise ei suuda ja nii ongi ka kirjas.

Koosmõjus sotsiaalseadustiku üldosa seaduse par 16 ja osundatud SHS par 41 selline kohustus omavalitsustel on
Selle tõlgendusega ei ole ma nõus. Kust see pärineb?

Kui seadusandja oleks tahtnud öelda, et kõigil, kes ise ei suuda eluruumi üürida, on õigus seda odavama hinna eest KOV-lt nõuda, siis olekski nii kirja pandud. Praegu ei ole seda mitte üheski seaduses kirjas.
Martin Peeter kirjutas:Toimetulekutoetuse regulatsioon aga nõuab erinevate kululiikide tõendamiseks sisuliselt KÜ arvet lisaks, mida aga paljud üürilised oma kätte ei saa.
Kui on lepingus kirjas, et üürnikul on kohustus tasuda nn. kommunaalmaksete eest, kas siis sellest koos pangakonto väljavõttega ei piisa? Kes seda väidab?
Martin Peeter kirjutas:Lisaks trikitatakse korterite üürilepingute sõlmimisel nö volitatud isikutega, kelle volitused kehtivad ainult siis, kui see on üürileandjale kasulik.
Sellised õigusnäivuse vms. probleemid on kõigi võlaõiguslike lepingute puhul.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Martin Peeter »

Kodifitseerimine on seadusloomes üsna tavaline.

Raamseaduse e sotsiaalseadustiku üldosa seaduse par 12 ja 14 tulenevalt on nimetatud eluasemeteenus hüvitis ja par 16 alusel tekib õigus hüvitisele faktiliseks aluseks oleva sündmuse või asjaolu saabumisest. Antud juhul pere vajadustele vastava eluaseme puudumisest ja võimetusest seda ise üürida.
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015003

Selles tõlgenduses pole mingit kahtlust, et KOV peab kindlustama eluruumi isikule ja perele, kes seda ise tagada ei suuda. Tallinnas on üle tuhande leibkonna vastavas järjekorras.

Toimetulekutoetuse puhul on igale kululiigile kehtestatud oma piirmäär. Üüri kantakse ikka üle ühe summana. Sellest ei selgu palju üürnik vee või elektri eest maksis.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16611
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Fucs »

Ülekande või maksekviitungiga tõendab kogusumma maksmist (et üüriarve on tasutud) ja KÜ üüriarve alusel kuluartiklite lõikes. Kui omanik ei anna üürnikule KÜ arvet, siis KÜ-l on kohustus üürniku või KOV sots.osakonna taotlusel esitada vastav tõend kululiikide kohta, või üüriarve koopia. Lisaks annab KÜ tõendi, kas korteril on/ei ole üürivõlga.
Kui on võlg siis toetust ei anta.

Kuna on ka selliseid omanikke, kes võtavad lisaks üürile ka kommunaalkulude pealt vahelt, siis see on üpris tavaline , et üürnikul pole üüriarvet mida esitada - omanik ei taha seda talle näidata, siis tuleb liigkasuvõtmine välja :mrgreen:

On ka omanikke kes võtavad üürnikult kommunaalide eest kuid KÜ-le ei maksa.....

Jne
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42817
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kriku »

Martin Peeter kirjutas:Selles tõlgenduses pole mingit kahtlust, et KOV peab kindlustama eluruumi isikule ja perele, kes seda ise tagada ei suuda.
Paraku on see "kohustus" väljamõeldis. Kui see poleks väljamõeldis, ei ootaks need isikud mitte mingis järjekorras, vaid annaks KOV kohtusse ning nõuaks elamispinda.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 41 ütleb meile, mis on eluruumi tagamise teenus. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 12 ja 14 ei ütle, et eluruumi tagamine on hüvitis. § 12 ja 14 ei defineeri üldse seda, mis on hüvitis, vaid hüvitiste liike. Selle seaduse § 1 lg. 3 aga ütleb, et
Hüvitised ning nende andmise tingimused ja kord sätestatakse seaduses.
Järelikult peavad olema hüvitised seadustes üles loetud. Mitte üheski seaduses ei ole kirjas, et eluruumi tagamine on hüvitis selle normi mõistes.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 42 järgi on KOV-l kohustus abistada puudega isikut eluruumi tagamisel. Kui see kehtiks kõigi isikute kohta, kes ei saa endale piisavat eluruumi lubada, muutuks see norm mõttetuks. Ehk siis inclusion unum exclusio alterum est.

Üleüldse tundub kogu see turutõrke jutt vasakpoolse propagandana, pardon my French. Et kui meil on teatud hulk inimesi, kes ei saa endale vabalt turult midagi vajalikku lubada, siis justkui turumajandus või kapitalism ei toimi ja riik peaks kohe sekkuma hakkama. Ei pea ja toimivad küll. Kõik ei peagi endale igasugu asju lubada saama.
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas vanahalb »

Soome kogemus, millest ma kirjutasin ei pruugi turutõrkeks kvalifitseeruda. See on üürileandja tavaline hirm väikesepalgalise, metsast välja karanud, välismaalt tulnud vms ilma taustata üürniku ees. Sellised üürnikud tahaksid hakatuseks odavamaid pindasid ja neid on lihtsam saada läbi riigi/KOV poolse vahendamise. Kallimaid ruume on võtta nii et tapab, sest riik nii kõrgel tasemel ei konkureeri. 1500 EUR kuumaksega korterit meie kandis KOV ega riik nüüd küll üksikemale ei anna. 500-600 EUR oleks see mis ta saada võiks.

Võib-olla ma mäletan Palo plaani valesti kuid minumeelest tuli ta juurde grupp seltsimehi, ehitusettevõtjaid või arendajaid ja lubasid ehitada odavate korteritega üürimaju ning neid huvilistele üürida tingimusel, et riik üüriraha kättesaamise garanteerib. Garanteerimise üks võimalus oleks selline, et mingit toimetuleku- või eluasemetoetust ju Eestis praegult makstakse? Kui see raha antakse mitte abivajajale vaid sellele üürikorteri omanikule, siis omanik lubab riigi/KOV poolt valitud isikul korteris elada. Üürihinnast rääkides - riigi reiting on vähemalt EL-s ikka kõrgem kui väikesepalgalisel üürnikul ja riigile kui kindlale maksjale tehakse korralikke allahindlusi- vähemalt Soome kogemuse põhjal.
Selline skeem tekitab paksu verd, sest kuidagi tuleb määrata need, kes riigi rahakotile ligi pääsevad. Igaüks tahab müüa. Politsei rendib Kruudalt kunagist Kalevi peamaja, Haridusministeeriumi hoone eest Tartus saab raha vist vana sõber Neinar Seli, ja ma ei maininud ilmaaegu, et Raadiku sotsiaalmaju Tallinnas ei rendi linnale mingid suvalised jorsid vaid parteile lähedalseisvad isikud. Kui Palo mingile sellisele uitmõttele hajameelselt ja-jah vastas, siis sai ta muidugi igast suunast ja kohe tuld ning tõrva.

Üürimaja iseenesest pakub paindlikumaid tingimusi töökoha valikul. Ma mõtlen, et kui oleks tulnud igasse kohta kus töötatud, maja või korter osta , tulnuks kohakaaslusega kinnisvaramaakleriks hakata, et neid müüa või vahetada. Ning akf Z03 soovitus Ida-Virumaal soodsa hinnaga korter osta, selle asemel et üürida - no püha taevas. Sellisel majal peab vähemalt autonoomne katlamaja olema kui meenutan ühte perioodi kui töö tõttu Sompas elasin. Kusjuures Ida-Virumaa on lai mõiste: kui Narva kolisin, siis kohalikud lubasid kohe korteri üürimisel abiks olla. Ma ütlesin, et mõh, ei ma ei hakka siin midagi üürima, ma ostan korteri. Irvitasid, et osta-osta kui raha liiga palju on. Tegin arvutis kinnisvaralehekülje lahti, vaatasin, istusin maha ja vahtisin tükk aega lolli näoga kahele poole, et mis hinnad teil siin on? Kõige kallimad korterid, need olid Narva-Jõesuus maksid üle 300 000 EUR. Alla 10 000 polnud üldse midagi, isegi mitte kõige hullemas agulis. Lõpuks ikkagi üürisin, 50 EUR eest kuus, kommunaalid olid hinna sees :) Nelja aasta pärast tuli uusi mõtteid, läksin minema ja polnud seal midagi müüa ega vahetada. Viskasin võtmed postkasti ning kogu lugu. Sobib ka neile, kes suurte lootustega kuhugi pärapõrgusse kolivad ja kohe SMS-ga koondamisteate saavad.
Kiviõlis oli jah samal ajal terve 5 korruseline kolme trepikojaga maja 9000 EUR eest müügis, aga mis teed seal niisuguse mõisaga? Ühes toas elad, järgmises trepikojas teevad bomzikud korteris lõket ja praevad tulel kraakovi vorsti. Kõiki oma valdusi ei jõuaks jälgida kah.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Z03 »

Ei noh, mina ei soovita osta Ida-Virumaale korterit. Mulle üldse ei meeldi kinnisvaraga kaasnev sunnismaisus ja eelistaks ise ka üürituruga kaasnevaid paindlikumaid tingimusi. Lihtsalt nii tehakse, sest kui korter maksab 1000-3000 eurot, siis on lihtsam osta kui hakata kalli raha eest üürima. Hiljem on muidugi raske sellest odavast korterist lahti saada. Lihtsalt tundub suht mõttetu hakata üürimaju ehitama piirkondadesse, kus on elanikkonna väljarände tõttu niigi palju mahajäetud maju ja tühje kortereid, nii et KOV-id hakkavad neid juba tasapisi kokku lükkama ja lammutama. Mõttekam oleks sellisel juhul neid kortereid KOV-ilt või eraisikutelt üürile võtta. Nagu praegu tehakse ukrainlastega - tootmisettevõtted üürivad neile väikelinnades ja alevikes kortereid.

Narva-Jõesuu on ju Vene oligarhide puhkusepaik, muidugi seal korterid kallid. Samas Jõhvis, Kohtla-Järvel, rääkimata Aserist ja Sondast võib korteri väga odavalt saada.
Viimati muutis Z03, 25 Juul, 2018 7:22, muudetud 1 kord kokku.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Martin Peeter »

To Kriku

Kahjuks või õnneks ei ole Su tõlgendus õige.
Me oleme selle vaidlusega üsna sügavale kaevanud. Mai tea, kas see enam teistele huvitav.
KOVe antakse elamispinna küsimustes halduskohtusse ja kaevatakse Õiguskantslerile. Kusjuures kaebamisest on tihtilugu kasu, sest KOVd ei võta lootusetut vaidlust vastu, vaid lahendavad kuidagi olukorra. Mingi eluasemefond neil üldiselt on.
Konkse on siin mitmeid, kohtupraktikat aga vähe. Üks on see, et mis tähendab, et isik ei ole suuteline üürima toimetulekutoetust kasutades, teine see, et on öeldud menetluse aeg, aga mitte teenuse reaalse saamise aeg, mistõttu ootavad inimesed aastaid.
Kui Sa nüùd viitsiks süveneda, mis on KOV kohustuslikud hüvitised SÜS mõttes.
http://www.oiguskantsler.ee/et/seisukoh ... rva-linnas


Pean ennast küllaltki konservatiivse ilmavaatega sotsiaalpoliitika spetsialistiks. Ja vajaduspõhine kodu tagamine ning perekondade kaitse on üldiselt üsna konservatiivne eelistus. Kaitsta peresid reaalsete sotsiaalsete probleemide puhul, kui läheb elus halvasti s h kui eluase satub löögi alla.Ega siis neid ainult homode eest pea kaitsma. Viimane on populism. :)
Sotsiaaldemokraatlik oleks pigem universaalne õigus kõigil KOVlt eluasemeteenust nõuda, Rootsis midagi sarnast (mitte päris, muidugi) on: ootavad ka aastate kaupa.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42817
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kriku »

vanahalb kirjutas:Kui Palo mingile sellisele uitmõttele hajameelselt ja-jah vastas, siis sai ta muidugi igast suunast ja kohe tuld ning tõrva.
See jah-jah sai seaduseelnõuks, mis kooskõlastusringile saadeti + pressiteadeteks. Särtsuma hakkas siis.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5706
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kriku kirjutas:Ei ole õige. Hispaanias on Saksamaast üle 2x rohkem koduomanikke. Ka rea teiste riikidega, kus oli pikka aega vabaturumajandus, on suur erinevus.
https://qz.com/167887/germany-has-one-o ... hip-rates/
Yeah, päris huvitav artikkel. Kuna sa just Hispaania võrdluseks tõid, siis samast artiklist
In Spain, around 80% of people live in owner-occupied housing. (Yay!) But unemployment is nearly 27%, thanks to the burst of a giant housing bubble. (Ooof.)

Only 43% own their home in Germany, where unemployment is 5.2%.
Mis näitab veelkord - suur omanike korterite protsent pärsib tööjõu mobiilsust...

Üritasin ka leida Eesti kohta andmeid, kuid väidetavalt täpset statistikat ei eksisteerigi. Hinnatakse üürikorterite osakaaluks ca 15%. Ehk siis veel vähem kui Hispaanias.
http://www.adaur.ee/uurisektori-osakaal ... ruumidest/
Aga -
Üüritulu deklareeris oktoobrikuise Äripäeva andmetel 2900 eraisikut.
“Tallinna puhul, kus on kokku umbes 200 000 eluruumi, võiks üüripindade arv olla seega umbes 30 000,"
St, et protsenti arvestades. Kui tõesti on 15%. Aga 2900 eraisikut (kogu Eesti kohta) ei saa kuidagi omada 30 000 korterit Tallinnas. Kui isegi Tallinna munitsipaalkorerid sealt 30 000 maha arvata - ikka on üsna selge, et enamus üürikorteri turust toimib ikka veel "mustalt". Kust ka mingeid tšekke või arveid saada suht lootusetu. Korterist võid kinga saada, mitte arvet.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Valdav osa üürileandjaid panebki mustalt. Hea kui lepingu sõlmib. Aga seda mitte alati, sest üürnik võib riidu mineku korral selle nt maksuametisse saata.
Selliselt "üüriturult" üürivad tööalast laadi elamispinda töötajatele ainult need, kes saavad maksta mustalt.
Tuleb siia välisinvestor, kelle tehasesse on vaja 2000 töölist, siis sellise jamaga nad arvestada ei saa.
Kes aga ei saa, siis need peavad leppima selle 2900 üürileandjaga (kus saadaolevaid pindu võib olla ehk mingi 10-20%).

Kui see jura korda teha, hüppavad üürihinnad üles vähemalt 25% ja võibolla muutub siis ka üürimajade ehitamine ehitusfirmade või arendajate poolt rentaabliks.
Täna on see turg lootuselt solgitud igasugu ühekorteri-üüriärikate poolt, kes makse ei maksa ja kes "tänu" sellele hoiavad ka hinda madalamal.

Seepärast pole ka mõtet vaadata üürikuulutuste statistikat kuskil kinnisvaraportaalis, sellest pakkumisest kõva 80% on näiteks ettevõtjate poolt mittekasutatav, kuna eeldab mustalt maksmist.
Täna on trendiks saamas see, et kui ettevõtja võtab tööjõudu kaugemalt, siis tööandja poolt olemasolev pind on muutumas iseenesestmõistetavaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42817
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kriku »

Martin Peeter kirjutas:Kui Sa nüùd viitsiks süveneda, mis on KOV kohustuslikud hüvitised SÜS mõttes.
Jah, kui mulle lõpuks viide antakse, siis ma viitsin süveneda küll. ÕK kiri aga räägib kohustuslikest teenustest, mitte hüvitistest.
Sellest ma vaatasin tõesti mööda, et SHS §42 käib eluruumi kohandamise, mitte eluruumi tagamise kohta.

Siin on kaks asja: esiteks vajadus eluruumi järele ja teiseks teenuse valik. Eelnõu seletuskirjas tuuakse tüüpilise näitena puudega inimesed, kes käivad nagunii ka SHS §42 alla ja kelle osas meil vaidlust nagunii ei ole. Teine selge juhtum on siin kõiksugu õnnetused või avariid (maja põles maha), mille ohvritel on ajutiselt elamispinda vaja (selle teenuse ajutisest iseloomust räägib ka seletuskiri). Kui lõpuks jõuda järeldusele, et selle teenuse sihtgrupp on puudega inimesed või õnnetuse ohvrid, kuivab meie vaidlus SHS § 41 üle mõttetuks kokku.

Teiseks ütleb ÕK kiri:
Seadus ei anna abivajajale õigust nõuda konkreetset teenust soovitud mahus, sest nii teenus kui ka selle maht või erinevate teenuste kombinatsioon sõltub konkreetsest juhtumist.
Sama põhimõte on ka eelnõu seletuskirjas:
Kohaliku omavalitsuse üksusel on ka kehtiva SHSi alusel kohustus tagada eluruum neile, kes seda ise ei suuda teha. Eelnõus esitatud regulatsioon on paindlikum, võimaldades kasutada ka muid, inimesele ja kohaliku omavalitsuse üksusele sobivaimaid meetmeid.
Samuti piiratakse teenuse osutamist juhul, kui selle saaja oma kohustusi (üüri maksmine, sisekorraeeskirjast kinni pidamine) rikub.

Kokkuvõtteks, kuigi inimesel ei pruugi olla, kus elada, võib KOV lähtuvalt asjaoludest öelda, et tema juhtumile sobib näiteks varjupaigateenus paremini. See KOV oluliselt suurem diskretsiooni määr ongi IMHO peamine erinevus hüvitistest.

Tulles nüüd tagasi Palo üürimajade juurde, puutub see kõik neisse vähe:
Riiklikult toetatud üürielamute programmi eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel ja eraettevõtetel riigi toel ehitada või renoveerida üürimaju, kus korterid oleksid kaasaegsed, väga energiasäästlikud ning seetõttu madalate kommunaalkuludega. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad.
https://www.mkm.ee/et/uudised/palo-tutv ... tepanekuid

Siin ei kirjeldata IMHO eluruumi tagamise teenuse sihtgruppi.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42817
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kriku »

toomas tyrk kirjutas:
In Spain, around 80% of people live in owner-occupied housing. (Yay!) But unemployment is nearly 27%, thanks to the burst of a giant housing bubble. (Ooof.)

Only 43% own their home in Germany, where unemployment is 5.2%.
Mis näitab veelkord - suur omanike korterite protsent pärsib tööjõu mobiilsust...
Muidugi pärsib, aga vaevalt küll Hispaania praegune kõrge töötuse tase sellest tingitud on. 2000-2008 kõikus see ka miski 8 ja 12 vahel.
toomas tyrk kirjutas:on üsna selge, et enamus üürikorteri turust toimib ikka veel "mustalt". Kust ka mingeid tšekke või arveid saada suht lootusetu.
Ma ei ole põhimõtteliselt nõus sellega, et eraisikul on kohustus üüri tasumise kohta mingeid arveid väljastada. Maksundusega pole sel mingit seost. Kommunaalmaksete kohta võib olla, aga see tuleneb lepingulisest suhtest - teisel poolel on õigus nõuda, et temalt nõutavad summad oleksid tõendatud. Aga nagu akf Fucs viitas, võib ta seda KÜ-lt ka küsida (ja oleks ka targem).
Kapten Trumm kirjutas:Selliselt "üüriturult" üürivad tööalast laadi elamispinda töötajatele ainult need, kes saavad maksta mustalt.
Tuleb siia välisinvestor, kelle tehasesse on vaja 2000 töölist, siis sellise jamaga nad arvestada ei saa.
Kes aga ei saa, siis need peavad leppima selle 2900 üürileandjaga (kus saadaolevaid pindu võib olla ehk mingi 10-20%).
Ei, miks? Tema jaoks on lihtsalt üür tulumaksu võrra kallim. Ma tõesti ei tahaks uskuda, et valdav osa "musti" üürileandjaid maksude tasumist nii põhimõtteliselt vihkavad, et ei ole nõus seda tegema, kui oma elamispinna "mustalt" välja üürimisega võrreldes sama raha kätte saavad.
nimetu
Liige
Postitusi: 7677
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas nimetu »

Sellel teemal on ka Lotman kirjutanud:
http://www.lotman.ee/blogi/sotsiaalmaja ... d-empaatia
Üks asi on kõigi nende väga erinevate sihtgruppide ühte patta panemine. Teine probleem on getostumine, mis muudes riikides on selliste projektide puhul tihti esinev nähtus. Kolmas probleem on turuga mängimine, mis võib viia tahtmatute tagajärgedeni, süvendades seal esinevaid puudusi veelgi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No tegelikult näitab kogemus mujal, et meil siiani moodsaks peetavad odavmajade asumid linnast väljas ehk valglinn hakkab samamoodi slummistuma. Esiteks jõukam seltskond, olles mõned aastad kogenud probleeme seal elamisega (infra puudujäägid, arvatust suuremad elamiskulud, probleemid ehituskvaliteediga) hakkavad tasapidi kolima kvaliteetsetesse arendustesse ja alles jääb enamasti töölisklassi seltskond, kellele antud elamine on sissetuleku piiri peal. Tallinna lähedastes põllukülades võib näha fenomeni, kus pooled kinnistud on vähemalt korra käinud täituri sundmüügis ja mingi protsent enam kui korra.

Tasuta lõunaid ei ole, kui krundi saab odavalt, on sellega mingid probleemid (kaugel, halb naabrus, kehv infra) ja kui maja saab odavalt, siis pole ka see probleemivaba. Olen näinud 2007. a paiku ehitatud eramuid, kus meeter majaseinast talvel lumi püsima ei jää ja kus küttekulud ruutmeetri kohta on suuremad kui Lasnamäe korterites, kus tuul toas puhub. Kvaliteetne (aedlinlik) elamine on suhteliselt kallis ja mitte ainult meil, vaid ka Soomes. Odavad on ainult põllule püsti pandud kipsmajad oma nadist kvaliteedist ja materjalidelt ökonoomitamisest tulenevate probleemidega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti majandus eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Martin Peeter »

Pean kahjuks oma diskussiooni akf Krikuga hoolekandeõiguse teemal jätkama
Jah, kui mulle lõpuks viide antakse, siis ma viitsin süveneda küll. ÕK kiri aga räägib kohustuslikest teenustest, mitte hüvitistest.
Õiguskantsler toetub oma nõudmistes samadele õigusaktidele: SÜS-le ja SHS-le.

Sotsiaalseadustiku üldosa seadus:
§ 12. Hüvitiste liigid
(1) Hüvitis on isikule sotsiaalkaitseks:
1) makstav rahaline hüvitis;
2) antav mitterahaline hüvitis.

§ 14. Mitterahaline hüvitis
Mitterahaline hüvitis on isikule antav soodustus, mis ei seisne rahasumma maksmises, eelkõige:
1) isikule osutatav teenus või teenuse osutamise korraldamine, sealhulgas isikult talle kolmanda isiku poolt osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse täielik või osaline ülevõtmine;
2) asja või õiguse isiku käsutusse või kasutusse andmine.
Selle järgi on eluruumi kasutusse ehk üürile andmine hüvitis.
Kui lõpuks jõuda järeldusele, et selle teenuse sihtgrupp on puudega inimesed või õnnetuse ohvrid, kuivab meie vaidlus SHS § 41 üle mõttetuks kokku.
Võin kinnitada, et nii kohtu kui Õiguskantsleri järelevalvepraktikast tulenevalt on see seisukoht ekslik. Kui seadus ja seletuskiri on vastuolus, siis lähtutakse seadusest ja seletuskirjas on see vaid toodud näitena. Peamine hulk eluruumi üürile andmise taotlejaid ei ole mingi akuutse õnnetuse ohvrid või puudega inimesed, vaid vähekindlustatud inimesed, kes SHS par 41 järgi
isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama
.

Riigikohtu pretsedente tõesti ei ole, sest nii ilmselged asjad sinna ei jõua, ei viitsi KOV lootusetult vaielda ega saaks ka menetlusluba.

Seega on nad ka "Palo üürimajade" sihtgrupp.
Kokkuvõtteks, kuigi inimesel ei pruugi olla, kus elada, võib KOV lähtuvalt asjaoludest öelda, et tema juhtumile sobib näiteks varjupaigateenus paremini.

Nagu ma ka varasemalt juba ütlesin, on punkte, mille alusel KOV võib vastu punnida (kas ikka ei suuda üürida või ikka suudab ise üürida saades näiteks toimetulekutoetust?) või venitada, aga kõik need kaalutlused tuleb vastavas haldusaktis välja tuua, mille seadusele vastavust siis meie väga humaanne kohus ja printsipiaalne Õiguskantsler kontrollida saavad. Nad kipuvad üsna laialt tõlgendama seda SÜS sätet:
§ 4. Inimväärikus
Isikut tuleb sotsiaalkaitse korraldamisel kohelda tema inimväärikust alandamata. Isikuga tuleb arvestada temaga seotud menetluses.
Selleks, et öelda, et" Teile on näidustatud eluruumi asemel varjupaik," peab olema vastavalt haldusmenetluse seadusele põhistatud nii õigusliku aluse kui faktiliste asjoludega ning seda pole sugugi nii lihtne teha, et see ka kohtus püsima jääks.

Või kuidas Sa ise nende kohtunike või ÕK rollis käituks?

Üldiselt on nii, et kui KOVid kõiki oma kohustusi täitma hakkaksid, ei jätkuks Tallinnal raha ei Tallinna TV-ks ega tasuta transpordiks ja Tartu ei peaks veekeskustki. Siiani on järelevalve lihtsalt nõrk olnud, huvikaitse olematu ja kohustused üldsõnalised.
Viimati muutis Martin Peeter, 25 Juul, 2018 14:07, muudetud 1 kord kokku.
Dona nobis pacem!
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist