Merevägi ja rannakaitse

[Ott Laanemets]

Enam ei lenda. Tunnen kopteripiloote ja tean, et kopter lendab pmst. iga ilmaga.

Helikopterid lendavad ka ilmadega, mil laevad kükivad sadamates.

Hea Kilo Tango, palun kirjuta oma kogemusest, et mitu korda see laev, millelt sa õhku tõusid, vahepeal ilma tõttu sadamasse läks ja sul kuhugi maanduda polnud või et kui tihti juhtus, et sa lendasid mõne laevastikuüksuse või üksiku laevaga mingit harjutust sooritama, aga kohale jõudes seda laeva või üksust ilma tõttu polnud või muud seesugust, mis su väidet kuidagi kinnitaks.

[Kilo Tango]

...
Hea Kilo Tango, palun kirjuta oma kogemusest, et mitu korda see laev, millelt sa õhku tõusid, vahepeal ilma tõttu sadamasse läks ja sul kuhugi maanduda polnud või et kui tihti juhtus, et sa lendasid mõne laevastikuüksuse või üksiku laevaga mingit harjutust sooritama, aga kohale jõudes seda laeva või üksust ilma tõttu polnud või muud seesugust, mis su väidet kuidagi kinnitaks.

Sul on düsleksia või? Me oleme seda teemat siin juba arutanud ja eelmisel lehel ka viitasin varem mainitud väitele, mille kohaselt ei jäänud Copterlinel mitte ükski lend tormi pärast lendamata. Minu isiklik lennukigemus puutub asjasse ainult nii palju et see võimaldas mulle tutvumist inimestega, kelle väiteid siinkohal tsiteerida. Antud väite allikas oli Tõnis Lepp. Kahtlen kas Eestis on ühtegi mereväelast, kes eviks Tõnise tasemel ekspertteadmist kopterilennu kohta. Hr. Laanemetsa puhul olen veendunud et tal pole aimugi millest ta räägib. Laeval maandumine ei ole üldse jututeemaks. Selle järgi puudub ka vajadus ja tihti võimalus. Pardutakse kopterilt teistmoodi. Ja kui ilm on nii hull et kopterilt parduda ei saa, siis ei saa seda teha ka teise laeva pealt (va spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud lootsilaev).

Ma ei taipa ka miks me seda teemat siin uuesti lahkame. Minu jaoks on kopteriteema Kaitseväe kontekstis lõpetatud. Mitukümmend lehekülge tagasi. Praegu on aktuaalne teema see kas EKV suudab orkestrit üleval pidada. Mis kopteritest me räägime ja miks?

[toomas tyrk]

Kopter võib ju lennata punktist A punkti B. Ka halva ilmaga.

Küsimus on pigem selles et millised vahedid peavad selle platvormi pardal olema, et sellest lennust oleks ka mingit kasu selle halva nähtavusega ette võetud lennu ajal. Ja kui kaugele need sensorid näevad.

[Ott Laanemets]

ja eelmisel lehel ka viitasin varem mainitud väitele, mille kohaselt ei jäänud Copterlinel mitte ükski lend tormi pärast lendamata. Minu isiklik lennukigemus puutub asjasse ainult nii palju et see võimaldas mulle tutvumist inimestega, kelle väiteid siinkohal tsiteerida. Antud väite allikas oli Tõnis Lepp.

Nüüd saan aru, millel su väide tugineb. Võrdled Copterline’i samal ajal üle Soome lahe opereerinud väikeste ja suurte reisilaevadega? Siis on sul absoluutselt õigus: katamaraanidele ja tiiburitele seab piirangu laine kõrgus ning suurtele laevadele, eriti vel tol ajal, tuule tugevus (alates Starist natuke vähem). Ja mõlemal juhul jäidki reisilaevad kai äärde ja Copterline’i kopter mitte. Ja seda kõike Soome lahes. Aga miks sa sellest siin teemas räägid?

Hr. Laanemetsa puhul olen veendunud et tal pole aimugi millest ta räägib.

Suures plaanis ja võrreldes paljude meie NATO liitlastega oleme siiski amatöörid...

https://kultuur.err.ee/1608217903/veiko ... orkestriga

Minu õige pisuke kogemus nii selliste laevadega, millel ahtris helikopteritekk ja helikopter, kui ka sellistega, kus helikopterit omal pole ja see on vajadusel tulnud kaldalt, ütleb risti vastupidist. Aga see pole siin loomulikult kuigi oluline.

[Kilo Tango]

... Aga miks sa sellest siin teemas räägid?
...

Selle pärast et eelmisel lehel väideti, et kopterid halva ilmaga ei lenda. Mis on asjatundmatu jama.

Tiiburid ei puutu asjasse, sest eraldi düsleksikutele:

Tormi tõttu ei jäetud ära ühtegi lendu

[URR]

Te vaidlete eri teemadel. Üks väidab, et halva ilmaga saab üle mere lennata. Teine väidab, et halva ilmaga ei saa lennutekil maanduda, sonarit vette panna, sihmärki tuvastada jne. Mõlemal on õigus.

[Kriku]

Minu arvates on see peamine vaidluskoht:

Helikopterid lendavad ka ilmadega, mil laevad kükivad sadamates.

Ott Laanemets tahab teada, mis laevad sadamates kükitama peavad sel ajal, kui helikopterid lendavad.

[Kilo Tango]

Minu arvates on see peamine vaidluskoht:

Helikopterid lendavad ka ilmadega, mil laevad kükivad sadamates.

Ott Laanemets tahab teada, mis laevad sadamates kükitama peavad sel ajal, kui helikopterid lendavad.

Raskete jääoludega näiteks. Isegi keskmiste jääolude korral, kui laev on suuteline jääs liikuma, on tema liikumiskiirus nimetet tahkises nii väike, et kui see ükskord kohale jõuab, on pahalane ammu oma tegevuse lõpetanud.

Kahe laeva vaheline manööverdamine merel on niikuinii üks tigude võidujooks. Jäätunud merel on see tigude võidujooks liimipaberil.

Jää esinemist ei saa ka alahinnata, sest selle http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/597/sooaarjekaterina.pdf uuringu alusel on jääpäevade arv:

minimaalselt 60-80 päeva

ja ajaliselt keskmine maksimaalne jää paksus talve jooksul jääb sinna ca. 40cm ümbrusesse.

Huviline saab juurde lugeda jääkatte kestuse kohta ka siit: https://www.rahandusministeerium.ee/et/ ... _final.pdf

[Kapten Trumm]

Ründekopterid on tegelikult kokkuvõttes kallimad. Nende ostuhind on soolane ning lennutunni hind mõõtmatult suurem kui ühe laeva kasutamiskulud. Lisaks sellele ei lenda helikopter iga ilmaga ja ei suuda tegutseda 24/7 - erinevalt siis patrull-laevast.
Selliseid ettepanekuid (kasutada lennuvahendeid) on siin teemas korduvalt välja käidud, kuid isegi kõige põgusam analüüs näitab, et see ei oleks kusagilt otsast odavam ega lihtsam lahendus. Lennuvahendid saavad kindlasti toetada mereseiret, kuid neist ei piisa meredomeeni kontrollimiseks.

Kas on ikka mõõtmatult?
Korvett-tüüpi aluse soetuskulu on praegu 300-400M eurot tükk ja jooksev kulu suurusjärgus 8-10 tuhat eurot sõidutunni kohta.
AH-64D Longbow Apache maksab suurusjärgus 40 miljonit USD ja jooksev kulu suurusjärgus 7000 dollarit lennutunni kohta.
30 aastase kasutusea korral, võrdluses 4-laevaline korvettide divisjon vs 12 masinaline eskadrill, tulevad laevad ca 3 korda kallimad,
kogukuluna ca 1,2 miljardit kopterid vs 3,5 miljardit laevad. Hävituslennukite eskadrilli (12 masinat) puhul kerkib see arv ca 2 miljardi piirile (arvestades 100 miljonit lennuki soetushinnaks ja 20 000 eurot lennutunni hinnaks.

Konks on lihtsalt selles, et kuigi sõidutund tundub laeval odavam lennukiga võrredes odavam, siis laeval tuleb neid tunde palju rohkem. Kui võtta aluseks tavaline praktika, lennuvahenditel 200 lennutundi kuus ja laevadel 90 merepäeva aastas.

Ma olen seda meelt, et kui me Hiiumadalalt naftat leiame, siis esmalt tuleb osta hävituslennukite eskadrill ja alles peale seda suured pealveelaevad. Lihtsalt hävituslennuk on palju universaalsem ja nagu elu näitab, vastasele raskemini tabatav sihtmärk kui pealveelaev.

[Kilo Tango]

Muide, see jää argument sai toodud ka täpselt 100 lk tagasi: viewtopic.php?f=70&t=40031&p=610590&hilit=j%C3%A4%C3%A4#p610590

Siis meremehed lihtsalt ignoreerisid seda. Ilmselt ignoreerivad ka nüüd.

[nimetu]

Korvett-tüüpi aluse soetuskulu on praegu 300-400M eurot tükk ja jooksev kulu suurusjärgus 8-10 tuhat eurot sõidutunni kohta.

Oeh, hakkab pihta...
Ma tean jah, et sulle meeldib jubedalt kõrremehikesi luua, et siis nad võidukalt maha teha.
Keegi pole rääkinud mingitest 300-400 miljonilistest korvettidest, see on puhtalt sinu looming mida sa oma ideede õigustamiseks kasutad.

[Kilo Tango]

Korvett-tüüpi aluse soetuskulu on praegu 300-400M eurot tükk ja jooksev kulu suurusjärgus 8-10 tuhat eurot sõidutunni kohta.

Oeh, hakkab pihta...

Hakkas pihta juba mitu lk. tagasi ("kopterid halva ilmaga ei lenda").
Tänases seisus ei ole üldse mõtet enam rääkida ei laevadest (mistahes soetusmaksumusega), helikopteritest, ega lennukitest. Kahjuks.

[Kriku]

Mereväelased on korduvalt öelnud, et nende poolt on jutt aastakümnete väljavaatest.

[Kilo Tango]

Mereväelased on korduvalt öelnud, et nende poolt on jutt aastakümnete väljavaatest.

Kui Eestil on aastakümnete väljavaade, siis ma olen siin ka korduvalt öelnud, et selles perspektiivis on olulisem alustada õhuväe arendamisest.

[nimetu]

Kui Eestil on aastakümnete väljavaade, siis ma olen siin ka korduvalt öelnud, et selles perspektiivis on olulisem alustada õhuväe arendamisest.

Õhuvägi ei asenda ega suuda kunagi asendada mereväge.
Nii lihtne ongi. Üks lennuvahendite eskadrill ei asenda kunagi täielikult laevu. Täpselt nagu ükski laevastik ei asenda kunagi helikoptereid või lennukeid. Igal vahendil on oma otstarve. See ju kogu jutu point ongi.