www.militaar.net

Tuumajaaamu ei saa kinni panna, nemad maksvad uljalt miinushinda. Soojuselektrijaamad lähevad miinimumtööle.

Roheproganda ebaõnnestunud katse?
Niipalju kui mina koolifüüsikast mäletan, on tuumareaktoris miskid vardad, mida allapoole vajutades reaktsioon aeglustub (võimsus väheneb) ja täitsa alla vajutades jääb reaktor "vakka". Mingi neutronite paljunemistegur jne.

Kes nõuka aega mäletab, siis 1986 Reikjaviki tippkohtumise eel läks Bermuuda lähedal põhja nõuka allveelaev K-219 ja seal olla üks kangelaslik madrus nimega Preminin, kes ohverdades enda elu (ei pääsenud enam reaktoriruumist välja) kruttis alla kahe reaktori vardad ja vältis sellega soovimatuid tuumareaktsioone, kui uppuval laeval reaktori juhtimine katkeb.

kalvis kirjutas: ↑04 Jaan, 2024 12:08 Tuumajaaamu ei saa kinni panna, nemad maksvad uljalt miinushinda. Soojuselektrijaamad lähevad miinimumtööle.

Issand näeb ja ei mürista. Mida ma just lugesin? See et sa reaktorit kinni keerata ei saa, ei tähenda et sa pead elektrit turule genereerima igal hetkel.

Prantsusmaal suudavad tuumajaamad väga hästi vajadusel load-follow'ida. Täna näiteks Bellewille 1 ja 2 Eile Cattenom-3 (362MW pealt 1200MW peale ühe tunniga). 2. ja 1. jaanuaril samamoodi.

Milline "kohutavalt juhitamatu" jaam (otselingid reaktori nimede juures):

Cattenom-3
1. Jaanuar


2. Jaanuar


3. Jaanuar


Ja selline sutsakas sama jaama teiselt reaktori poolt (Cattenom-2) 2. jaanuaril:


Palun uuri ise seda lehte edasi ennem kui jälle järjepidevalt pahatahtlikku propagandat postitad.

Põhjus miks tuumajaamu üritatakse hoida baaskoormuse tagamiseks on see, et nii on efektiivsem. Prantsased on väga palju kirjutanud sellest kuidas tuumajaamadega tarbimise muutustele reageeridakse.

Roheröökurite üks narratiiv tuumajaamade teemal ju on, et "need ei sobi Eestisse" ja "nendega juhtub õnnetusi, millest ei räägita".
Saksamaa raporteeris just mingist 70a väikseimast CO2 emissioonist, ju siis tuumajaamad mõjuvad ja patareiautode sundmüüki ehk polegi vaja organiseerida?

kalvis kirjutas: ↑04 Jaan, 2024 12:08 ...
Tuumajaaamu ei saa kinni panna, nemad maksvad uljalt miinushinda.
...

Pea iga kord, kui akf kalvis midagi postitab, siis mul kaasneb selle lugemisega peavalu. Kallis inimene kontrolli elementaarse guugeldamisega oma asju enne, kui sa postitad!

Teistele teadmiseks (akf kalvisele niikuinii midagi külge ei hakka):

• Väide, et tuumajaamade võimsuste ei saa juhtida on VALE: Tuumajaamade väljundvõimsust saab moodsate jaamade puhul juhtida ca. 80% ulatuses (20%-100%)
• Väide, et tuumajaama ei saa kinni panna on VALE ja OGAR: KÕIKIDEL maailma tuumajaamadel on võimalik jaam välja lülitada vähemalt kahe meetodiga (tavaliselt kontrollvardada ja boorhappe süstimine vette). See on tuumajaama ehitamisel täiesti vältimatu.

Tõsi, pärast reaktsiooni "kustutamist" toodab tuumareaktor jääksoojust, kuid seda ei kasutata auru genereerimiseks ja turbiinide käitamiseks. Jääksoojuse ära juhtimine on eraldi teema ja selle pikemalt ei peatuks.

akf kalvisele väike soovitus - kui ikka asjast mitte midagi ei tea ei pea sõna võtma. Endal ka vähem piinlik pärast.

kalvis kirjutas: ↑04 Jaan, 2024 12:08 Tuumajaaamu ei saa kinni panna, nemad maksvad uljalt miinushinda. Soojuselektrijaamad lähevad miinimumtööle.

https://dalton-nrs.manchester.ac.uk/

Mine proovi omal käel järele.

Homne elektrihind. Asjad on hapud.

Varsti tuleb Eleringi juht ja teatab, et soomlased läksid kõik nagu üks mees õhtul sauna ja sellest oli hinnatõus tingitud.

Tõsi, pärast reaktsiooni "kustutamist" toodab tuumareaktor jääksoojust, kuid seda ei kasutata auru genereerimiseks ja turbiinide käitamiseks. Jääksoojuse ära juhtimine on eraldi teema ja selle pikemalt ei peatuks.

Huvitav oleks teada, mis nendest põhjaläinud allveelaevade reaktoritest saanud on - antud K-219 pidi olema 5 km sügavusel. Aga mingit tuumapauku pole toimunud, ju siis madrus Preminini kangelastegu on tõsi.

Kuna reaktoril on paks materjal ümber, siis pigem on ohtlikud pardal olevate rakettide lõhkepead (plutoonium), kuna see värk on tunduvalt õhem.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Jaan, 2024 16:46

Tõsi, pärast reaktsiooni "kustutamist" toodab tuumareaktor jääksoojust, kuid seda ei kasutata auru genereerimiseks ja turbiinide käitamiseks. Jääksoojuse ära juhtimine on eraldi teema ja selle pikemalt ei peatuks.

Huvitav oleks teada, mis nendest põhjaläinud allveelaevade reaktoritest saanud on - antud K-219 pidi olema 5 km sügavusel. Aga mingit tuumapauku pole toimunud, ju siis madrus Preminini kangelastegu on tõsi.

Kuna reaktoril on paks materjal ümber, siis pigem on ohtlikud pardal olevate rakettide lõhkepead (plutoonium), kuna see värk on tunduvalt õhem.

Jääksoojuse tootmine on seal ammu lõppenud. Need reaktorid lagunevad ilmselt mõne tuhande aastaga ära. Selle aja peale on seal kogu kütus juba nii lahtunud, et sellest mingit erilist muret ei ole.

Mis puutub plutooniumi, siis kõik plutooniumiga lõhkepead vajavad tuumaplahvatuse toimumiseks väga täpselt ajastatud ja peenelt orkestreeritud süsteemi. Kui miskit on paigast ära, siis toimub midagi "räpase pommi" plahvatuse laadset. Plutoonium ise plahvatada ei saa. Ka siis, kui näiteks raketiümbrised ära kõdunevad ja kaks või rohkem plutooniumi"palli" kõrvuti satuvad. Lähevad kuumaks (sellega kaasneb, tõsi, oluline lokaalne kiirgustase), halvemal juhul paiskuvad laiali, kuid tuumaplahvatust toimuda ei saa.

Tuletaks meelde mõned leheküljed tagasi postitatud tuumajaama simu, juhitav. (ok, kütusevardad degradeeruvad ajas, kas võtad sealt max v mitte)
Meie tsiv. alustala on nüüdseks mänguasi siinkandis, utoopia. Küllap läheb nuttu ja halasse aga on ok kui Taylor Swift käib 200 miili kaugusel suure G7-ga meie istume pimedas ja lürbime läbiligunenud kõrrest Pepsit, vaatame eelnevalt alla laetud asju ja homme tööle ei lähe kuna elektrit pole.

Kuskil meedias oli pealkiri energeetikavoliniku öelduga " Eestist ei tohi saada tuumajaama katsetamise koht" või midagi sellelaadset , kahjuks enam ei leia , kui keegi aitaks leida , tutvuks materjaliga .

Siis tänast elektri börsihinda vaadates , millise tootmisviisiga saadakse elektri hinnaks 1896 € MWh kohta .

parkija kirjutas: ↑05 Jaan, 2024 10:55 Kuskil meedias oli pealkiri energeetikavoliniku öelduga " Eestist ei tohi saada tuumajaama katsetamise koht" või midagi sellelaadset , kahjuks enam ei leia , kui keegi aitaks leida , tutvuks materjaliga .

Siis tänast elektri börsihinda vaadates , millise tootmisviisiga saadakse elektri hinnaks 1896 € MWh kohta .

Eestlased on kõrgtehnoloogiarahvas aga vajadusel oleme pärismaalased, vahime suu ammuli läikivat asja ja kardame.

Tuumajaamad on katsetatud 70 aastat tagasi ja IMHO enamus katsetustes toimus kohtades kus tänapäeval ei tohi vist lõketki teha

A noh, meil on elektrit küll ja jääb ülegi ja kui puudu jääb eks siis lülitame välja mõned tarbijad

Siin see on Eurovoliniku Kadri Simsoni nägemus Eesti elektrivarustuse tulevikust: https://epl.delfi.ee/artikkel/120259968 ... utusvaljak
Alates 2027.aasta jaanuarist saab päris põnev olema elektrihinnaga.Võrreldes tänase NordPooli hinnaga saab see olema kindlasti suurem talveperioodil külmade ilmadega.

Kivitorris kirjutas: ↑05 Jaan, 2024 11:29 Siin see on Eurovoliniku Kadri Simsoni nägemus Eesti elektrivarustuse tulevikust: https://epl.delfi.ee/artikkel/120259968 ... utusvaljak
Alates 2027.aasta jaanuarist saab päris põnev olema elektrihinnaga.Võrreldes tänase NordPooli hinnaga saab see olema kindlasti suurem talveperioodil külmade ilmadega.

Tatari sõnul polnud analüüsis ekspertide jaoks midagi uut ning riigil on põlevkivi tootmisvõimsuste asendamiseks plaan olemas. „Eesti väljakutse pole Euroopas midagi uut ja meie lahendus on juba riigikokku saadetud,“ rääkis ta. Peamiselt tähendab see juhitavate võimsuste kättesaadavust muudel moodustel, näiteks strateegilisest reservist. Seega juhitavate võimsuste katmisel probleeme tulla ei tohiks.

Mis asi too strateegiline reserv on, millega põlevkivijaamade puudumist kompenseeritakse?

Püha müristus, mida te selles Timo Tatarist tahate. Mees on ju katlamaja juhataja. Erafirma teda vähemalt kõrgemalt, kui see amet ei hinnanud.