"Tankid EKV-le"

[rbl]

Täpselt naelapea pihta! Just nii ongi.

Kui me ei tule tankide, jalaväelahingumasinate, liikursuurtükkide jm. sellisega täiskomplekteeritud raske mehhaniseeritud brigaadiga toime, miks sa nendest tankidest siis siin eraldi veel pidevalt jahud?

[soesilm]

No vaata hillart et sa nüüd kiitmisega väga hoogu ei lähe. Teine mees kirjutab 50% lollust miinus 78% mõttetust, sest ....
Kas tankipataljon tähendab 50 tanki? Millele lisandub 100 lahingumasinat?
Lisaks tankidele tuleb veel ka lahingumasinatele toetav logistika ja pioneeritehnika komponent hankida? 2x tagalakomp ja 2xpion allüksus?
Ja et lahmerdamine korrektne oleks, siis lisame .. esimestel minutitel on hävitatud ...

Mis puudutab tööandja kritiseerimist, siis ega mina tea millega sa igapäevaselt tegeled. Üks koht kus seda raudselt tohib (mingi hetkeni) teha, on tööandja nina ees ...

[rbl]

Kas tankipataljon tähendab 50 tanki? Millele lisandub 100 lahingumasinat?

Üks tankipataljon + kaks mehhaniseeritud jalaväepataljoni. Räägi, mitu tanki seal tankipataljonis meil siis olema peaks? Tankipataljoni suurus sõltuvalt kompaniide arvust ja suurusest on enamasti vahemikus 31(NSVL) kuni 58(USMC) tanki. Sakslastel oli varasemalt rühmas neli tanki, nüüd kolm aga see eest neli rühma + juhttank, kokku seega 13 tanki kompaniis, Iisraelil 11, brittidel 14. Kunnas pakkus nt. neli neljarühmalist kompaniid kui me võtame aluseks Bunderwehri 13 tankiga Leopard-2A6 kompaniid siis saamegi u. 53 tankiga tankipataljoni.

“Kriitiline miinimum on kolmest kolmerühmalisest kompaniist koosnev tankipataljon, mis koosneks 31 tankist. Optimaalsem on mõistagi neljast kolmerühmalisest kompaniist, kolmest neljarühmalisest kompaniist või isegi neljast neljarühmalisest kompaniist koosnev pataljon, kus tankide arv oleks mõnevõrra suurem, kuni 53 tanki.”

“50 tanki suurune üksus koos sellele lisanduvate jalaväe lahingumasinatega võiks kaitseminister Jaak Aaviksoo hinnangul moodustada Eesti kaitseväe 1. brigaadi selgroo.”

“Norra Põhja brigaadi planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Rune Sørra sõnul oleks vaja umbes 40 lahingumasinat. "See on miinimum. Kui leppida vähemaga, puudub sellel pikas perspektiivis mõte."

Lisaks tankidele tuleb veel ka lahingumasinatele toetav logistika ja pioneeritehnika komponent hankida? 2x tagalakomp ja 2xpion allüksus?

Et tankipataljoni logistika toetab samaaegselt lisaks tankipataljonile lahinguväljal ka kahte mehhaniseeritud jalaväepataljoni? Kas tank ja jalaväelahingumasin vähe mitte erinevad masinad ei ole?

[Kapten Trumm]

Su ametikoht on minu teada selline kus sul on hoovad asjade mõjutamiseks olemas. Seega ei kõlba sul avalikus ruumis ülevalt tulnud otsuseid kohe valedeks/asjatundmatuteks jne nimetada vaid teha n.ö "maja sees" vajalikud liigutused, et asjad läheksid selliselt nagu nad peavad minema. Tegutsema pead, mitte foorumis seletama (ma ei kahtle, et sa ei tegutse õige asja nimel aga lihtsalt selle foorumis seletamise osa võiks vahele jätta).

Aga millest sa järeldad, et ta seda teinud pole?

[hillart]

[Kapten Trumm]

Argumentum ad hominem (lad.k)
http://en.wikipedia.org/wiki/Ad_hominem

[alban]

1. Pole mina nimetanud avalikus ruumis ülemaid rumalateks ja nende otsuseid valedeks.

Ma viitan teemale "Uued relvasüsteemid EKV-le" ja selle 162. leheküljel avaldatud sõnavõtule. Teemaks on seal uus arengukava ja väeosade koondamine s.h Vahipataljoni liigutamine senisest Rahumäe tee asukohast mujale. Sellele järgnes kasutaja hillart sõnavõtt kuidas otsutajad on teinud vale otsuse ja unustanud meditsiinikeskuse ära. See ei kõlanud küll sõnasõnalt nii kuid lause mõttest sain mina nii aru. Siit ka minu reaktsioon - minu teada on siiani tegu üldise kavaga, mille detailidega alles hakatakse tegelema s.h peaks see hõlmama ka meditsiinikeskuse asukoha küsimust. Kui detailne kava oli enne hillart postitust olemas ja sealt selgub, et meditsiinikeskus kaob, siis vabandan ette ja võtan sõnad tagasi. Minu loogika lähtub sellest, et ohvitseril ei kõlba kritiseerida üldprojekti tasemel otsust ja seada kahtluse alla otsustajate pädevust kui detailne otsus on alles tulevikus sündiv.

Seega kordan veel üle - kui detailne kava oli enne hillarti postitust olemas ja sellest selgus, et meditsiinikeskus kaob ja asendust rühma parameedikute/kompaniiarsti abi väljaõppele mingi keskusena ei ole ette nähtud, siis võtan kõik oma sõnad tagasi ja vabandan hillarti ees oma postituste pärast ning olen valmis need kustutama. Kui aga sellist detailset kava enne nimetatud postitust ei olnud ja meditsiinikeskuse osas (paiknemine mingi üksuse juures jne) on alles otsustamisel, siis jään oma sõnade juurde. Leian, et tegevteenistuses oleval ohvitseril ei kõlba avalikkuses poolikuid projekte kommenteerida.

[hillart]

[alban]

Vastuseta on siiani küsimus kas Rahumäe tee 4a asuvad muud üksused siis kaovad ära ja struktuuridesse tekib auk või oli tegemist esialgse ÜLDISE plaaniga, mille detailid täpsustuvad edasise tegevuse käigus?

Seega - ära viska avalikku ruumi üles teemasid, millest on võimalik välja lugeda virinat üleval tehtud otsuste suhtes, kui ma arusaamiseks pean omama lisainformatsiooni mida sa avaldanud ei ole ja mida avalikes allikates avaldatud pole. Seega kui pean oma seisukoha kujundamiseks omama lisainformatsiooni, mis on ligipääsetav ainult piiratud ringile isikutele, siis ei ole vaja selliseid kommentaare avaldada väljaspool oma maja vaid seda tuleb teha maja sees asjakohases siseringis.

[hillart]

[alban]

OK lõpetame OT. Üks ütleb, et teine ütles, teine ütleb, et ei öelnud. Edaspidine vaidlus ei vii kuhugi ja kumbki jääb endale kindlaks. Seega lugupidamatus jääb vastastikkuseks.

[vanahalb]

Tsiviil-rasketehnikaga, mis teedel ei liigu, kipub olema just vastupidine, et omanikud ei täi ühtegi hooldust teha, hoolsamad teevad ainult garantiiajal.
Tulemuseks on see, et nt 7 tuhande töötunniga laadurekskavaatorit ei soovita ükski asjatundja osta, masina põhisõlmed on enamikus vahetust või suuremat remonti vajavad, hea kui omanik (liisinguvõtja) on raatsinud õli ja rehve vahetada.

Ma ei mõelnud nüüd sihukest hooldamatust vaid taolist, et paari tuhande tunni järel peaks kui mitte kõik siis olulisemad hüdrovoolikud ära vahetama. Eriti hea oleks kui need firmaesindusest osta. Praktikas vahetatakse ikka siis kui lõhki läheb ja ostetakse voolikufirmast.
Või elust võetud näide sellesama laadurekskavaatori kohta - kui teha ise selline kiirliite jublakas, millega saab ees seadmeid vahetada, siis kulutab see tootjatehase väitel kõik puksid viiesaja tunniga ära. Tegelikkuses kestavad need puksid aastatuhandeid.
Või on tootja väitel masti keevitamine rangelt keelatud, tuleks osta uus, mis maksab varuosana 30 % masina hinnast. Tegelikkuses keevitatakse ja ei juhtu midagi.

Nende 50 hüpoteetilise tankiga oleks Eesti nagunii samas olukorras kui ühe ekskavaatori õnnelik omanik s.t müüja huvi kaob kohe kui masin müüdud. Edaspidi peab ise hakkama saama ja see aretamine võtaks instruktsioonijärgseid hoolduskulusid tunduvalt vähemaks.

[piirivalvur]

Loogiline ta on et valmistajatehas loob müüte selle kohta mis hirmsaid asju hakkab juhtuma siis kui nende kallihinnalise remonditeenuse ostmise asemel ise midagi teha. Sõjatehnika on harvemini levinud ja neid müüte on lihtsam luua. Samuti on igasugu mulli lihtsam puhuda "arenenud" lääneriikide inimestele.
Igor Gräzin on oma kunagises ajaleheartiklis tabavalt öelnus et see mida Nõukogude tööstus ja statistika traktoriks nimetasid muutus tegelikuks traktoriks alles kolhoosi töökojas. Tegelikult sai endaldi viimastel koolivaheaegadel eelnimetatud tegevuses abitöölisena osaledes pisut taskuraha teenitud. Teine müüt mis puudutab meeletut personali ja struktuuride kulu tankide puhul ei päde ka. USA jt suurriikide numbrid ei ole valed kuid nad peavad loomulikult silmas ookeanidetaguses sõjateatris toimetamist mitte Eesti taolise riigi kaitsmist. Täpset rehkendust pole teinud aga Eestis leiduva erineva veereva tehnika hulk alates sõiduautodest ja lõpetades kaevanduste raskete liikuritega peaks olema kuskil 2 ja 3 miljoni tonni vahel. Ei tahaks uskuda et juhul kui me hangime sellest 2% ehk 50 000 tonni lahingutehnikat siis me kõik vaesume kartulikoori sööma.
Tankide moodsusele panustamine on kahtlane üritus. Vastase loogiline liigutus on see väike 50 line punt kuidagi lahinguga siduda ning siis ülejäänud jõududega kõrvalt mööda kihutada. Võibolla oleks parem hoopis 200-300 Leo1 idas ja teist samapalju lõunas ning kogu see värk hajutatult Põlva/Võru/Alutaguse kaitseliitlaste juurde. Ei jääks neil mitte midagi muud üle kui piiriäärsetes maakondades mitte ainult viimane kui üks kuur ja küün läbi otsida vaid ka lausa iga heinasaad ja haohunnik metalliotsijaga üle käia. Lohakust ei saaks lubada sest on vaja täielikult välistada et tagalasse jääb midagi mis muundub selja tagant ründavaks tankirühmaks.

[tommy]

Tankiüksuse ülalpidamiskulud pole mingi raketiteadus.
See et meil kogemus puudub, ei tähenda, et seda poleks nt. (partner)naaberriikidel.
Neid numbreid on meiega ikka jagatud kah.
Seega, kulud on laias laastus teada. On millega planeerimisel arvestada.
Mida ei tasu teha, on endale sisestada, kuidas meie(oma olematute kogemuse ja praktikaga) suudaksime seda kõike kordades odavamalt ellu viia.

[piirivalvur]

Kogemuse olematus kahjuks hakkab jah nõukogude aja kaugenedes vaikselt tõele vastama. Kes keelas korjata kokku needsamad kolhoositöökodade kirkamad mutrivõtmemehed,nõuka tankistid ning lisada neile vastkoondatud ja Eestisse räägitud Bundeswehri tankispetse? Mis puutub meie NATO partnerriike siis nende puhul on tegemist juba kohati samasuguste sõjaliste hädavarestega nagu meie. Kui me tahame sõjaliselt tegijaks saada siis nagunii tuleb jälle pöörduda nende kogemuse juurde kes "jagavad matsu". Kui Iisrael ei tegeleks suurte sõjalaevade,tuumarelvade,kaugrakettide jms. tõeliselt suurriiklikuga nii kvaliteedis kui kvantiteedis siis läheks neil oma tuhandete tankide,soomukite jms ülalpidamine maksma võibolla vähemgi kui 2%.