Sõda Eesti pärast 1940a.

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

strateegilises plaanis oleks see võibolla õige, aga taktikalises plaanis oleks me loovutanud üllatusmomendi, omade alarmeerimise aeg oleks jäänud lühemaks ja koondatav omade kontingent oleks väiksem. tõenäosus avastamiseks ja vastumeetmete kasutusele võtuks suureneks.
Üllatusmomenti Eesti sellises olukorras ära kingita ei oleks saanud. Kõige õigem oleks olnud sellises olukorras hämada, et me kuulutasime sõja, või oleks kuulutanud hiljem, siis kui rünnak juba läbi, või midagi sarnast.

40a. oleks olnud Eestile kergendavaks asjaoluks ka see, et 40a. pidi meie endi relvastus täienema, arsenali tankitõrjepüssid jne... Huvitav, kas Saksamaa peale sellist käitumist oleks meile tellitud õhutõrjekahurid tarninud. Igaljuhul rünnaku õnnestumisel, oleks Eesti armee olnud korralikult relvastatud, igas valdkonnas. Peale seda veel liit Soomega, oleks venelaste kaardid korralikult segi paisanud.
Huvitav, kas Eesti juhtkond ültse kaalus rünnakut baasidele :?:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
Merepura
Liige
Postitusi: 184
Liitunud: 20 Okt, 2004 11:22
Asukoht: Saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas Merepura »

Üllatusmomenti Eesti sellises olukorras ära kingita ei oleks saanud. Kõige õigem oleks olnud sellises olukorras hämada, et me kuulutasime sõja, või oleks kuulutanud hiljem, siis kui rünnak juba läbi, või midagi sarnast.
Sinu nägemus diplomaatiast, selle reeglitest ja toimimisest hakkab täitsa huvitama (aga see mitte foorumi vaid pigem lõkkeääre jutt). Ilma üllatusmomendita edukas operatsioon poleks mõeldav - n. lennukid oleksid lahkunud tagasi Venemaale jne.
40a. oleks olnud Eestile kergendavaks asjaoluks ka see, et 40a. pidi meie endi relvastus täienema, arsenali tankitõrjepüssid jne... Huvitav, kas Saksamaa peale sellist käitumist oleks meile tellitud õhutõrjekahurid tarninud.
Kas see kõik oleks ikka toimunud 1940 jaanuaris? Õhutõrjekahurite osas isiklikult arvan et juhul kui Eesti-NL vahel oleks lahingutegevus toimunud, poleks me Saksamaalt mingeid relvi ega varustust (vähemalt otse ja kiiresti) saanud, neil oli teadupärast Liiduga sõlmitud MRP-pakt.
Lisaks tuleks arvestada mereblokaadi ohuga.
Igaljuhul rünnaku õnnestumisel, oleks Eesti armee olnud korralikult relvastatud, igas valdkonnas.
Ei suuda jagada su optimismi, ei usu, et baasidesse kohe korralikud laod toodi, lisaks tehnika oleks tahtnud õppimisaega ja kui masinale on ainult kümmekond lahingkomplekti laskemoona ning kütust kah jaopärast...
Peale seda veel liit Soomega, oleks venelaste kaardid korralikult segi paisanud.
Sellega täielikult nõus. Isegi ainult Talvesõda segas korralikult venelaste plaane.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Sinu nägemus diplomaatiast, selle reeglitest ja toimimisest hakkab täitsa huvitama (aga see mitte foorumi vaid pigem lõkkeääre jutt
Teisi kritiseerida on lihtne, mida Sa ise sellises olukorras välja pakuksid. Mitte keegi ei kiidaks maailmas heaks, kui me lihtsalt ründame, ka lepingupunktide rikumisele viitamine ei õigustaks rünnakut. Sõda kuulutamata rünnata, kujutad ette, mida lääne diplomaatia sellest arvaks. Aga läänt oli meil vaja. N-Liitu me sõjaliselt võita ei oleks saanud, täiesti välistatud. Lõpmatuseni Soomega koos vastu ka ei peaks. Eesmärk oli ju sõda kiiresti lõpetada ja venelased siit tagasi idapiiri taha peksta, ilma lääne surveta, väga raske.
Mina näen võimalust ainult valetada, kui niipalju kaalul on. Pealegi N-Liidule valetamine erilisi süümekaid küll ei tekitaks, see riik ju ise vale peal püsti seisisgi.
Ühesõnaga mina arvan, et sõjas ja armastuses on kõik lubatud ja kui kaalul on oma rahva ja riigi püsimine, siis võib eetika küll ära unustada.
Ilma üllatusmomendita edukas operatsioon poleks mõeldav - n. lennukid oleksid lahkunud tagasi Venemaale jne
Neid lennukeid oleks meil väga vaja läinud, lahkunud tagasi Venemaale, see oleks veel hästi olnud. Arvan, et ennem oleks hävitajad meid mehed üle valanud kuulirahega. Ei taha mõeldagi, mis siis oleks juhtunud, kui tankid oleks välja aetud.
Üllatusmoment, oli selle plaani võidu võti, sellest loobumisel, oleks olnud juba tulemused küsitavad.
Mina arvan, et kõige lihtsam, oleks just olnud vallutada lennuväljad ja tankiväeosad, lennukite õhkutõusmine ja tankide välja ajamine võtab aega. Enne kui venelased ärkavad, oleks tankid ja lennukid juba meie olnud.
Kas see kõik oleks ikka toimunud 1940 jaanuaris?
Seis oleks kriitliliseks sealt maalt läinud niikuinii ja seda IImaailmasõja lõpuni.
Õhutõrjekahurite osas isiklikult arvan et juhul kui Eesti-NL vahel oleks lahingutegevus toimunud, poleks me Saksamaalt mingeid relvi ega varustust (vähemalt otse ja kiiresti) saanud, neil oli teadupärast Liiduga sõlmitud MRP-pakt
Selles olen ma Sinuga ühel nõul.
Lisaks tuleks arvestada mereblokaadi ohuga.
Kui venelastel oleks olnud, millega plokeerida, rünnatud oleks ju ka laevastiku, merekindlused ja Eesti - Soome allveelaevad oleksid võinud neile väikese põrgu korraldada . Pealegi lõpuks oleks pidanud ju ikka baasi tagasi sõitma, aga kuidas nad läbi sulu sinna leningradi tagasi lähevad :?: :?: :?: :twisted: :twisted: :twisted:
Ei suuda jagada su optimismi, ei usu, et baasidesse kohe korralikud laod toodi, lisaks tehnika oleks tahtnud õppimisaega ja kui masinale on ainult kümmekond lahingkomplekti laskemoona ning kütust kah jaopärast...
Vot seda ei oska öelda, palju laskemoona kaasas oli, arvan, et kütust oli siin palju, punakotkad ju startisid meie lennuväljadelt, et Soomet rünnata, nii, et oletada võib, et lennuvägi oli korralikult varustatud. Üldislet venelased II maailmasõja ajal laskemoonaga ei koonertanud, vaevalt, et nad tühjade kätega meid okupeerima tulid.
Tuldi ju pikaks ajaks, idee järgi vist igaveseks.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
A4
Liige
Postitusi: 1897
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Kardan, et 1940. aastal ei oleks enam olnud võimalik ette valmistada üllatusrünnakut baasides olevatele punavägedele. Esiteks oleksid rünnakuettevalmistusi märganud baasides olevad punaväed. Teiseks olid Nõukogude luuretalitused suutnud oma kombitsad ajada Eesti kõrgemasse sõjalisse juhtkonda, mistõttu nad olid küllaltki hästi informeeritud kõikidest muudatustest EKV operatiivplaanides, vägede paiknemises jne. Kes soovib, võib selle kohta lugeda EKV Peastaabi operatiivosakonna viimase ülema Alfred Lutsu mälestusteraamatust.

Venelased ainult seda ootasidki, et saaks eestlased pakti rikkumise eest kuidagi vahele võtta ja Eestile käpp peale panna.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Rünnak oleks õnnestunud vaid siis, kui see oleks olnud täiesti salajane. Vaid valitud inimesed oleks tohtinud Sinna ringi pühenduda. Mis kombitsadesse puutub, siis eks see sõrg oli kogu aeg siin sees.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

A4 kirjutas: Teiseks olid Nõukogude luuretalitused suutnud oma kombitsad ajada Eesti kõrgemasse sõjalisse juhtkonda, mistõttu nad olid küllaltki hästi informeeritud kõikidest muudatustest EKV operatiivplaanides, vägede paiknemises jne. Kes soovib, võib selle kohta lugeda EKV Peastaabi operatiivosakonna viimase ülema Alfred Lutsu mälestusteraamatust.
Seda küll, aga mida enda süüdistamisest Lutsu poolt arvab Harald Roots, seda võib lugeda viimase "Kui võitluseta murdus mõõgast" (Toronto, 1993).
Tapper
Liige
Postitusi: 717
Liitunud: 28 Juul, 2005 9:12
Asukoht: Ütsainus Mulgimaa
Kontakt:

Postitus Postitas Tapper »

Mõnus lugemine!
Asjalik arutelu !
Ma armastan teid selle eest (mitte nii muidugi :oops: )
Mul on tõsine heameel et see foorum olemas on.
Ma mõtlesin, et selliseid mehi polegi kes mõtleks muust ka kui oma auto valuvelgedest ja peopanekust.
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44016
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Põhiline põhjus mittevastuhakuks oli mitte relvastuse puudumine, vaid totaalne tahte puudus. Eestis puudus kahjuks sajanditepikkune omariikluse kogemus ja tegu oli hiljutise orjarahvaga, kes kubjast nähes tõmbas püksid maha, mitte mõõka välja.

Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab põhjuse. Kahjuks.

Kõik need hulljulged dessandid vene vägede vastu on kõik väga tore, aga kahjuks jäi sellest tahtepoisist seal puudu.

Sedasama võib näha ka tänapäeval. Loe näiteks delfist tänast uudist õhutõrjerakettide hanke kohta. Enamik "avalikust arvamusest" on stiilis, et vene paneb tuumapommi ja siis on stingerid bis***. No mida sa selliste lammastega sõdid :x

Ja vaatamata kaitse-eelarve kasvule vehivad poisid metsas ajast ja arust AK-4 automaatidega, isegi korralikke käsirelvi (mis maksavad ehk 500 dollarit per püss) pole siin tahet osta.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Põhiline põhjus mittevastuhakuks oli mitte relvastuse puudumine, vaid totaalne tahte puudus. Eestis puudus kahjuks sajanditepikkune omariikluse kogemus ja tegu oli hiljutise orjarahvaga, kes kubjast nähes tõmbas püksid maha, mitte mõõka välja.
Tahtepuudus oli juhtkonnal, mitte rahval.
Mis sajandite pikkusest omariikluse kogemusse puutub, siis kui kaua oli eksisteerinud Soome riik 1939a.
Sedasama võib näha ka tänapäeval. Loe näiteks delfist tänast uudist õhutõrjerakettide hanke kohta. Enamik "avalikust arvamusest" on stiilis, et vene paneb tuumapommi ja siis on stingerid bis***. No mida sa selliste lammastega sõdid
Eks see olegi 1939a. allaandmise vili.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Mis tahtepuudusess puutub, siis päris hukka ma siiski juhtkonda ei mõista, Pätsi eelkõige. Mees tahtis eelkõige oma rahvale head. Laidonerist ma nii hästi ei arva, tema kompententsus on küll kaheldav võrreldes Mannerheimiga. Tegelikult ei kannata neid vist ültse võrrelda.
Muuseas Soomes ka oli valitsus rohkem seisukohal alla anda, Mannerheim põdes kohutavalt, aga leidis siiski, et tasub proovida. Võimatu tehti võimalikuks. Oli mees, selliseid sünnib kord tuhande aasta jooksul.
Eestil puudus selline juht, sellepärast need asjad nii kujunesid. :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry: :cry:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Lupus
Liige
Postitusi: 872
Liitunud: 02 Juun, 2005 12:44

Postitus Postitas Lupus »

Hugo 1 kas tead ,et Laidoner esitas Pätsile tagasiastumis palve kui sep.1939 vastu ei hakatud. Laidoner oli väljaandnud operatiivkäsu nr.1. Tema oli valmis ,aga Pätsuke munas ära selle asja. Ju venekad sokutasid jälle mõned tuhanded taalrid tema kontole
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Päts, kui reetur, siin hoian moka maas, ei ole selle kohta ise midagi uurinud.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Lõik raamatust Eesti iseseisvus ja selle häving

Talvesõja algul kerkis Eestis üles küsimus, kas poleks aeg kasutada soodsat hetke Eestis asuvate Nõukogude baaside ründamiseks. Saadik Karl Ast ütles otse välja, et ta ei saa aru, miks Eesti juhid selles küsimuses viivitavad ning tegutsema ei hakka. Eestis maakuulamisretkel olnud Lauri Kettunenil jäi mitmest kohtumisest mulje, et sõjavägi ja Kaitseliit olevat valitsuse vastuseisule vaatamata valmis äkkrünnakuga venelased baasidest välja lööma. Sama seisukoht levis ka üliõpilaskonnas ning ka teistes Balti riikides, eriti Lätis. Magnus Ilmjärve hinnangul jäi kavatsus Eesti valitsuse vastuseisu tõttu siiski soiku.

lk 115
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
Marissa
Liige
Postitusi: 1069
Liitunud: 10 Juun, 2005 8:57
Kontakt:

Postitus Postitas Marissa »

hugo1 kirjutas:Päts, kui reetur, siin hoian moka maas, ei ole selle kohta ise midagi uurinud.
Ei peagi lugema, räägi nendega, kes sel ajal armees olid .... Minule mitmed vanahärrad, kes sel ajal oli dsõjaväes, kinnitanud, et Päts on reetur. Paar päeva tagasi mu oma sugulane meenutas seda aega ja ütles, et see oli reeturlikkus. Pealegi, baaside lepinguga sissetoodud vägede sissemarss tookordse Nõukogude saadiku mälestuste kohaselt valmistas temale kohati piinlikkust: ohvitseride saapad ei läikunud, sõdurite munder räsitud, sõjatehnika andis kohati otsad. Ja seda pealtnäinud eestlased, kes algul tigedate nägudega olnud, olid kõvasti naerda saanud.
Roco
Liige
Postitusi: 195
Liitunud: 06 Mär, 2005 15:26
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Roco »

kui see plaan oleks teostatud siis ega lätlsedki poleks nii sama istunud.
soome-eesti-läti liit oleks võind realiseeruda vast
ja siis :twisted: lätlased julgestavad lõuna tiiba eesti ja soome mereväe yhis operatsioonid ja maavägede kordineeritud tegevus
aga ja yli tähtis olek olnd hõivata yllatus rynnakuga soomus väeosade
baasid , lennuväe baasid ja varustus laod
ja äkki vene mereväe baas (alveelaevad ja laevstik mere poolt ja maaväed maa poolt?...)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline