www.militaar.net

Huvitav, et foorumis vist ei ole leidnud äramärkimist Kunnase uus artikkel nn tõrjeõppustest.
http://www.epl.ee/artikkel/479162

Vastus:
http://www.epl.ee/artikkel/479213

Ja ma panin blogisse veel oma arvamuse sellest värgist.

corvus kirjutas:Ning siiani on vastuseta küsimuselele nr.1. = olenemata sellest mis või millal Kamin teg vigu, kas Hvostovi tõstatatud probleem on pseudoprobleem elik kas meie mobilistsioonilaod on tõesti ohus nende idiootse paigutuse pärast või pole ehk kas on nn.idootsus jagatav ka nn kriitikute (Kunnas and Co) vahel kui otsustamisest osavõtjad? See on selle teema lähtepunkt, kõik muu on vaid foon...

Kui ma nüüd sellest lauselohest ennast õigesti läbi närisin, siis tahad Sa vastust küsimusele, millega sakslased on ennast vaevanud juba üle poole sajandi. Et kas mingite asjade eest vastutavad kõik kasvõi kuidagigi protsessi kaasatud isikud?

Äärmuslik näide: kui keegi oli mingi otsuse vastu, isegi aktiivselt vastu, siis on ta selle (vale)otsuse eest ikkagi vastutav. Seda põhjusel, et lõppkokkuvõttes ei olnud ta selle vastu niivõrd aktiivselt, et see läbi kukuks.

Ja siis võtke vaevaks lugeda esimest poolt tosinat kommentaari siin, kus eksperdid targalt kaasa noogutavad "Kamin on kamp idioote!".

Mida me küll ilma corvuse selgeltnägeva pilguta teeksime.... Aga seaduse järgi jääb paraku siiski tõepoolest tsiteerida lugupeetud ajaloolast. Nimelt on seadusepügalas täpselt paika pandud, kes ja mille eest vastutab. Nii näiteks on sissejuhatavas osas kirjas, et:

Kaitseväe juhataja
... 226) teeb Kaitseministeeriumile ettepanekuid mobilisatsiooniks vajalike tagavarade moodustamiseks ja sundkoormiste kavandamiseks;

(RK s 22.01.2003 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 13, 69)

Seevastu Kaitseministeerium:
... 72) korraldab mobilisatsioonivaru moodustamist, hoidmist, uuendamist ja kasutamist;

(RK s 14.12.2005 jõust.15.01.2006 - RT I 2005, 71, 542)

Mina oma talupojamõistusega saan sest asjast niimoodi aru, et isegi kui ka KV juhataja oma ääretus juhmuses mingi käki valmis keerab, siis ellu ei saa ta seda ilma ministeeriumihärradeta ometi mitte viia. Kellede tarkuse üle otsustamise jätaks siinkohal veel targemate teadusmeeste otsustada.

Aga üldiselt on see rahuaja riigikaitseseadus üks hea huvitav lugemine...

http://lex.andmevara.ee/estlex/kehtivad ... t_id=48801

Milles seisneb antud juhul fundamentaalne küsimus? Küsimus seisneb antud juhul selles, et Hvostovi väidete kohaselt jumaldab kamina juhtkond fukuyamalikke ideesid ja sellest lähtuvalt on on Eesti kaitsevõimet terve aastakümne väitel juhitud sellises suunas, et kaitsevägi suudaks osaleda vaid välismissoonidel.

Milliste FAKTIDEGA Hvostov sellist väidet toetab? Peamiselt alusetu väitega suurema osa mobvaru paigutamisest idapiiri äärde ning täitsa lollaka väitega, et kogu kaitseväe peale tegeleb väljaõppega vaid paar inimest. Muid fakte Hvostov sisuliselt ei esita.

Kui Eesti riigikaitse arengut on terve aastakümne suunanud lollid või lausa kahjurlikud inimesed, kelle ainsaks eesmärgiks on osalemine välismissioonidel, siis millega seletada järgmisi FAKTILISI samme, mida on selle aja jooksul astutud esmase iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks?

- Ajateenistus säilis senises mahus;
- Kaitseväe operatiivstruktuur on varustatud peaagu uute Saksa ja Hollandi veokitega;
- 1. jalaväebrigaadile on hangitud lähimaa-ÕT;
- uuendatud on TT-relvastust;
- uuendatud on suurtükiväeparki 155mm ja 122mm haubitsate näol;
- remonditud või ehitatud (vähemalt osaliselt) on ajateenijate kasarmuid Tapal, Võrus, Jõhvis;
- Tunduvalt on paranenud keskmise ajateenija individuaalvarustust;
- Kogu operatiivstruktuur on varustatud (või varustamisel) kaasaegsete sidevahenditega;
- Lisaks keskpolügoonile on iga kaitseringkonna territooriumil jõudumööda tegeletud vähemalt ühe elementaarse harjutusvälja arendamisega (ainult missioonikutele piisaks ka Läti Adažist);
- KVÜÕA ja Lahingukooli õppurite piirarvud on arvestatud mitte ainult Scoutspataljonile, vaid eelkõige ajateenijatega väeosadele;
- On loodud mingi algne pioneerivõime;
- On loodud mingi algne LTT võime;

Milline ülalmainitud tegevustest viitab sellele, et kamina juhtkond on pimesi uskunud fukuyamalaikke teooriaid ning orienteerinud kaitseväge vaid välismissioonidele? Kui asi oleks nii, siis on kõik ülalmainitud tegevused täiesti arusaamatud. Ja ei ole võimalik väita, et kõik need asjad viis kaitsevägi läbi iseseisvalt, mitte tihedas ja konsensuslikus koostöös ministeeriumiga. Kõikide ülalmainitud tegevused viidi läbi või alustati siis, kui ministeeriumi juhtisid mitte kõigi aegade parim kaitseminister (selle epiteediga täiesti nõus) Aaviksoo ja reservkolonel Terras, vaid siis, kui tüüri juures olid humanitaaridest rahvavaenlased Kannik, Almann, Hanson, Jõerüüt ja Ligi. Need on FAKTID, mida Hvosotov eirab ja asendab mingite lollide teooriatega.

Loomulikult on ka need inimesed teinud vigu ja äpardusi (nagu on vigu teinud ka Kõuts, Laneman ja Kunnas) ja täielikult ei kasutatud aru kogu olemasolevat potentsiaali. Aga väita nende faktide valguses endiselt, et kaminas käib mingi fukuymatamine ja kaitsevõime lagundamine, on pehmelt öeldes alusetu.

(Ma tean juba ette ka Kapten Trummi viriseivaid vastuväiteid: ajateenijaid on ikka liiga vähe, veoautode asemel võiksid olla tankid, ÕT-d, TT-d ja suurtükiväge on liiga vähe, kasarmuid on liiga vähem, harjutusväljad on ikka liiga kehvad, pioneeridele jäid pontoonsillad ostmata jne jne jne. Trumm, võta õige ette aastate 2000-2008 kaitse-eelarved, vaata, kui palju vaba raha oli igal aastal ehitamiseks ja varustuse hankimiseks ning arvuta kokku, mis raha eest oleksime me siis saanud kõik need tankid, soomukid, haubitsad, ÕT-raketid, kasarmud täiendavatele ajateenijatele jne. See, et paljusid asju täna ikka veel ei ole, ei tähenda, et neid homme ei tule. Kahjuks oleme me veel liiga vaene riik, et hankida paari aasta jooksul ÕT-vahendid kogu kaitseväele või soomukid tervele brigaadile.

Ja ei maksa juttu viia ka kohe Soome peale, sest seal on kaitseväge järjepidevalt arendatud 90 aastat. Või Iisraeli peale, sest nad on ümbritsetud pidevalt sõdivatest vaenlastest ja kulutavad kaitse peale seetõttu kordades rohkem SKP-st kui meie. Või esimese Eesti Vabariigi peale, mis kasvas välja 100 000-st tsaariarmee poolt välja koolitutud kogemustega sõdurist ning mille tehnikapark oli ühest küljest tunduvalt vähekeerukam kui täna ning teisalt ka iganenud, sest suurem osa kraamist saadi Vabadussõja ajal liitlastelt kingiks.

No aga kulla A4, kes keelab sul võtta ja kirjutada Hvostovi artiklile põrmustav vastus. Näidates ära, et ajakirjanik ei jaga matsu ja lihtlabaselt valetab rahvale näkku. Kui see nii on. Või seletades populaarteaduslikult ära, milles Hvostov eksib.

Kõikide ülalmainitud tegevused viidi läbi või alustati siis, kui ministeeriumi juhtisid mitte kõigi aegade parim kaitseminister (selle epiteediga täiesti nõus) Aaviksoo ja reservkolonel Terras, vaid siis, kui tüüri juures olid humanitaaridest rahvavaenlased Kannik, Almann, Hanson, Jõerüüt ja Ligi.

Korrektne olnuks lõppu lisada üks lause: Nende kiuste.

Või esimese Eesti Vabariigi peale, mis kasvas välja 100 000-st tsaariarmee poolt välja koolitutud kogemustega sõdurist ning mille tehnikapark oli ühest küljest tunduvalt vähekeerukam kui täna ning teisalt ka iganenud, sest suurem osa kraamist saadi Vabadussõja ajal liitlastelt kingiks.

Tõesti, olgem ikka realistid, EW tankid, lennukid ja autod, ehkki praeguses mõistes algelised, olid tollal vaata et tehnika viimane sõna. Olid need ju ajad kus põhiliseks liikurvahendiks oli hobune, põllutöödeks kasutati ka aurujõudu, kuid sisepõlemismootoriga oli kokkupuuteid vähestel. Pealegi EW sai oma esimesed tankid kõigest 2-3 aastat peale nende kasutusele võttu, lennukid ajal kui esimesest mootoriseeritud lennust oli möödas 15. aastat.

Erinevalt tänapäevast ei olnud siis koole mis aastas õpetasid välja sadu autoremondilukkseppi.Puudusid manuaalid\remondi juhendid. Lisaks kippusid erinevatele põhjadele valmistatud soomusautod olema ka erinevate tehniliste lahendustega ja varuosi oli saada oluliselt vähem kui tänapäeval. Lisaks remondile tahtisid tollased masinad käiguspüsimiseks oluliselt rohkem hooldust ja reguleerimist kui tänapäevased masinad.

Väita, et tollal oli masinapark "vähekeerukam" on sama, mis väita et kerge nohu on palju ohtlikum kui süüfilis või katk.

...millega seletada järgmisi FAKTILISI samme, mida on selle aja jooksul astutud esmase iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks?

- 1. jalaväebrigaadile on hangitud lähimaa-ÕT;
- uuendatud on TT-relvastust;
- Lisaks keskpolügoonile on iga kaitseringkonna territooriumil jõudumööda tegeletud vähemalt ühe elementaarse harjutusvälja arendamisega (ainult missioonikutele piisaks ka Läti Adažist)...

Mõtsin, panen ka oma viis kopikat sisse... lubasin omale matslikkust rebida kontekstist välja mõned A4 väited - kriitiliseks kommentaaaarimiseks siis

1) põhilisel, pataljoni tasemel pole meil mingit õhutõrjet - Sergei pole selles rollis pandav ning Browningutel pole universaalaluseid õhumärkide pihtamiseks... Öelda, et brigaadile hangiti, ei tähenda midagi - jalavägi on ikka ilma igasuguse õhukatteta

2) TT-relvastuse uuendamise jutt on vahepeal juba vanadusse surnud... Üks second-hand süsteem laguneb ning tema raketipartii on kriitilises vanuses, teine süsteem jäigi lahingukõlbmatuks

3) elementaarne harjutusväli tähendab maa-ala, kus saab läbi viia kõiki rühma lahingulaskmisi koos toetusrelvadega elik eesti keeles siis oma 5x6km vähemalt... Sellele kriteeriumile vastavad vaid Nursipalu Lõuna KRKs ja Sirgala Kirde KRKs. Muud "harjutusväljad" Põhja ja Lääne KRKdes on niisama, väiksed välitiirukesed vaid

Mina isiklikult ei arva, et ministeeriumist on pärit kogu jama, mis kaitseväes ja riigikaitses sünnib. See võis olla nii küll 2000ndate keskpaigas, kuid mida aeg sealt edasi, seda enam peaks kivid langema probleemide puhul juba ekv enda kapsaaeda. Ja ega ekv juhtivad tegelased, kes otsustesse kaasatakse, ka just kõige teravamad pliiatsid ei ole.

Näide elust.
Toimus nõupidamine teemal linnakute planeering jms, kus kohal olid ka ministeeriumi esindajad. Minul õnnestus osaleda, kui aastaid igapäevateenistusele spetsialiseerunud isikul, kellel on visioon vms. Tegin mitmeid omapäraseid tähelepanekuid ja käisin välja ka mõned sõlmprobleemid. Ministeeriumi inimesed olid minu arvates täiesti vastutulelikud, arusaavad ning vastuvõtlikud. Sama ei saa kahjuks öelda aga mõne juhtiva vormikandja kohta, kes põhimõtteliselt üritas valget mustaks üle rääkida (ja minu arvates oli tema viimane, kes neis asjades "süüdi" oleks saanud olla). Lahkarvamus tekkis sellises lihtsas asjas nagu teede planeering linnakus. Esiteks jäi mulle segaseks, mida mõeldakse logistiliste ja mittelogilistiliste teede all linnakus, sest terve linnak ongi ühe või teisel moel logistikaga seotud. Teede laius on väga oluline. Näiteks Tapale on valmistatud teid, kus üks veok teisest mööda ei pääse ja seega on osa teid veokitele suletud (liiklusmärki küll pole) ja nii tuleb need ümber linnaku suurele ringile saata. Ok - veokid veokiteks ja kütusearved savi. Aga allüksused? Meil on tehtud igapäevaseks tihedaks allüksuste liikumiseks teid, kus üks rühm ei mahu teisest mööda! Normaalne rühma laius (4-kaupa kolonn, kuigi liiklusõigusaktide vastaselt lastakse üle paisutatud rühmadel ka 5-kaupa käia ja see ei loksuta kedagi!) liikumisel on miski 3 m, maksimaalne määrustikujärgne u 3,5. Seega peaks kõik allüksuste kaupa liikumiseks võimalikud teed linnakus olema minimaallaiusega 6, normaallaiusega 7 m. Sellisel teel on võimalik üksteisest napilt mööduda (linnakus sõites peab nagunii juhendaja ees käima) ka 2,9 m laiustel Sisu XA-180 ja BTR-80UNSh soomukitel, mis on ilmselt laiemad sõjamasinad kaitseväes. Kokkuvõttes - kui üks rühm mahub teisest mööda, mahuvad ka veoautod. Need argumendid muidugi juhtivaid vormikandjaid ei loksutanud ja vist ka mitte asjaolu, et me hiljem selle koos väljas üle mõõtsime inimkatse näol. Lõplik argument oli, et miks siis käia rivis - saatke ü h e k a u p a järjestikus! Pidi olema liiga kallis sellist teed ehitada ja... talvel hooldada (samas planeeriti ühte linnakusse tenniseväljakut)! Solvusin hingepõhjani, et sellise ... peale saab tulla vormikandja (mitte ministeeriumiametnik!).

Ja ma olen üsna kindel, et sama teema käib ka kõrgemal staapides kaitseväe olulisi strateegilisi asju ministeeriumiinimestega ajades. Enamus totrustest genereeritakse hoopis kaitseväe enda elukaugete ohvitseride poolt, kes tegelikust armee-elust ise midagi ei adu (ehk oli kunagi 90ndail u 3 a kusagil väeosas rühma- ja kompaniiülem ning tark valmis...) ja aastaid teeninud praktikuid ka teadlikult nõustamisest tõrjuvad. Pärast ehk siis süüdistatakse enda välja käidud lamedates ideedes ministeeriumi, kui need sealt vormistatuna tagasi hakkavad tulema ja ei päde.

Need pesukausid näiteks, mis mereväele osteti, olid ikka ka mereväelaste enda ülistus minu arvates.
Siis need untsu läinud Siili asjad, millest palju sädemeid loobitud, polnud ka mitte ministeeriumi tehtud ega isegi toetatud, vaid lihtsalt saamatud vormikandjad keerasid asjad untsu. See näitab kujukalt, milline on ohvitseride reaalse nö kesktaseme (pataljon) juhtimise ja organiseerimise alane tase kaitseväes. Pole ka midagi imestada, sest kaitseväes pole ühtegi normaalmõõdulist (ajateenijate) pataljoni, mille igapäevasel juhtimisel üldse kogemusi koguda. Ainult Kevadtormil 3 nädalat susserdamist aastas ja kõik!

...millega seletada järgmisi FAKTILISI samme, mida on selle aja jooksul astutud esmase iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks? ...

Terve pikk loetelu, mis just-kui tehtud.
Aga logistikat hakati arendama alles seoses võlusõnaga "NATO", ja ei saa mitte öelda, et selle komponendi osatähtsust tänapäeva sõjapidamises isegi tänaseks päevaks oleks mõistnud ENAMIK militaarmaailma arengut määravaid isikuid (nii pagunitega, kui ilma). Tulem on see, et seda logistikakomponenti meil ikkagi veel ei ole ning ilma selleta on igasugune unelm "iseseisvast kaitsevõimest" vaid tühi nägude tegemine. Pea 20 aastat just-kui arengut - aga logistika, kui süsteem, puudub. Ilma logistikata aga jääb kõik see kalli raha eest muretsetud raud päeval X sinna, kus ta just parasjagu on.
Ma nii armastan allegooriaid, et ei saa ka seekord hoiduda kiusatusest üks sarnane siin kirja panna. Olukord on selline, just-kui treeniksime sportlase ühte jalga ja oleme seejuures veel äraarvamata uhked oma edusammude üle, kuid kuna reaalselt võistelda veel tarvis pole olnud (sõdida), siis on meil täiesti meelest läinud, et ilma selle ärakängunud teise jalata meie spordimees paraku joosta ei suuda. Teeb vaid ühe sammukese (aga see-eest pika ) - ja ongi maoli.

...Hvostovi väidete kohaselt jumaldab kamina juhtkond fukuyamalikke ideesid ja sellest lähtuvalt on on Eesti kaitsevõimet terve aastakümne väitel juhitud sellises suunas, et kaitsevägi suudaks osaleda vaid välismissoonidel.

Trumm, võta õige ette aastate 2000-2008 kaitse-eelarved, vaata, kui palju vaba raha oli igal aastal ehitamiseks ja varustuse hankimiseks ning arvuta kokku, mis raha eest oleksime ...

Aga vaadake %, missugune sellest üldsummast meie välismissioonidele läheb ja, üllatus-üllatus - tõde oma alastuses ongi teie ees. FAKT, missugune oma lihtsuse ja konkreetsusega vähemalt selles küsimuses igasuguse edasise arutelu välistab.
Uurige tiba erinevaid andmebaase ja vähemalt üldjoontes saate sellele summale pihta.

Väga tühine tõsiasi laskekauguste, koguste ja summade juurde

Eestis pole tänase päevani normaalselt toimivat mobilisatsioonisüsteemi. Ilma selleta võib neid Milaneid-Stingereid-soomukeid ostma jäädagi, ilma, et midagi sisulist sõjapidamisvõimes muutuks.

Need relvad peavad ju mehitama inimesed, kes kutsutakse tsiviilist ja kelle kohta pole pahatihti olemas MITTE MINGEID kehtivaid kontaktandmeid. Ja mille saamiseks pole midagi erilist ka ette võetud. Põhiliselt põhjusel, et pole seda "ora", mis inimesed toimetama paneb, on ju ohuhinnang, mis 10 aastat tagab meile puutumatuse, järelikult pole vaja.

Ühesõnaga:
-meil on mingid hädapärased varud/relvad
-meil on mingi n arv õpetatud inimesi, logiseva kordusõpetamise ja veel rohkem logiseva arvepidamisega
-meil on mingid kõva saladusega "kaitstud" paberid.
-meil on "süsteemist" kõrvale jäetud päris arvestatavaid tsiviilvõimekusi, millega pole praktiliselt tegeletud, kuid mille efektiivne rakendamine on täpselt samatähtis kui mobiliseerimine. Sest sõjaväe autosid kõigile pole.

Paraku nendel nelja punkti summa ei võrdu nelja punktiga, sest asjade vahel puudub tihti praktikas kontrollitud seos. Seda asendab laisk ja vastutustundetu kõhu sügamine julgeolekupildist, ohu puudumisest ja kurat teab millest.

Kui EV ei suuda läbi viia operatiivstruktuuri mobilisatsiooni vajadusel 24 tunniga, siis oleks tõesti targem luua kaks profipataljoni, anda neile head relvad ning loota ülejäänus Kõikevägevama ja NATO peale. (Ses mõttes oli Ligil isegi õigus - ainult selle vahega, et probleem peitus tema enda kontori tegematajätmistes.) Sest meie "mobilisatsioonisüsteemist" tuleb esimeste mürskude vilina saatel lihtsalt x ühikut kahuriliha, mis kannavad juba esimestes kontaktides koledaid kaotusi. Paraku pole Vabadussõda, kus aega oli laialt. Sõda käib palju kiiremini ja kõik otsustatakse esimese 2-3 päevaga.

Ärge rääkide nüüd Kunnase tegematajätmisest, sest Eestis EI TEE kolonelleitnandid-majorid selliseid otsuseid. Ja neid ettepanekuid on ülespoole tehtud, kuhu on nad ka jäänud, sest
1. tihti oli tegu (riiklikus) ebasoosingus olevate isikutega (nt seesama Kunnas), kelle peamine süü seisnes selles, et nad ei muutunud karjeristidest "uue ajastu ohvitserideks", kes näevad kogu riiklikus NATO-värgis lihtsalt võimalust teha kiiret tähelendu.
2. kamin valmistus hääbuvat süsteemi kärpima ja mingi "massi kokkuajamine" polnud enam üldse moes.

Ärge rääkige ka rahapuudusest, sest brigaaditaseme harjutuse maksumus on ca 50 miljonit, millest pea poole moodustavad reservväelaste tasud (neid võib vähendada kui tõesti püha ürituse nimel lihtsalt kärpida).

See, kes vähegi tönkab sõjaväe asju, saab aru, et ilma harjutamiseta on kõik paberiteooria tühi tarkus - muidu võiks ju näiteks jaoülemaid kah kaugõppes ju õpetada. Loevad oma raamatu läbi ja oskavad. Sõjaväes on tõe kriteerium korduv praktika.

Mis puudutab Borja märgitud pataljoni õhutõrjet (milleks idanaabri pataljonis on ÕT rühm mõnede õlaltlastavate rakettidega), siis ärge alahinnake siin Brüsseli rolli. Lihtsalt ülevalpool ei soovita, et Eestis oleks õlaltlastavad õhutõrjeraketid, mis võivad sattuda äkki valesse kohta või millel puudub tsentraalne tulejuhtimine ja oma-võõras eristamisvõimekus, mistõttu võivad liitlaste lennukid pihta saada (koos ülikardetud poliitiliste tagaärgedega). Huvitaval kombel aga NATO manuaalselt-visuaalselt mittesihitavates Sergeides ohtu ei näe 1.raske varastada 2. tabamise efektiivsus madal (viimane räägib selle "õhutõrje" lahingväärtusest selget keelt).

Ses mõttes kordan varem öeldut, et Hvostov on tegelikult pannud ülejala- riigikaitses on hoopis karjuvamaid probleeme, see laovärk on kena illustratsioon meil lokkavale saamatusele, ebatõhususele ja hea elu otsas toimuvale sihitule vegeteerimisele.

Mis puudutab A4 pidevad puru silmapuistamist sellest, kuidas sõja puhkemist piisavalt ette nähakse, siis muideks vastavad asjatundjad KV-s nii ei arva. Kuigi on olemas teatud võimekused ja neid tekib juurde, on ikkagi väga suur probleem Venemaa väga tugev võimekus liigutada suuri üksusi tempos, millega me sammu ei pea. Teine risk on poliitikute suutmatus õigel hetkel tegutseda, mistõttu peab mobiliseerimiskiirus olema veel ekstra suur (mökutatakse viimase hetkeni). Selles valguses on tegelikult Kunnase "kollijutud" täiesti adekvaatsed (kuigi vigasevõitu tausta selgitusega) - lihtsalt olemasolevale kahele brigaadile suudetakse tuua vajadusel teist samapalju juurde ja Venemaa on viimasel kümnendil teinud tõsist tööd oma võimes liigutada üle riigi oma suuri üksusi. Nii raudteel kui õhust.

Mis puudutab palju kirutud poliitikute-kõrgemate ametnike mõttemaailma, siis nende ainus tõsine infoallikas on kõrgemad riigikaitsekursused, kuhu kamin kutsub hoolikalt valitud ja neile meelepäraseid esindajaid. Ka meeldivaid ohvitsere, keda võluvad assümmeetrilised väljakutsed. Nii tekitataksegi riigi juhtkonda väärarusaamasid, kuidas meie julgeolekurisk valitseb Salangi kurus ja kuidas meie taevas terve kümnendi pilvitu on.. Selles paraku ei saa süüdistada ei Kunnast, Roosimäge ega "Väli Tommi" (ega ka muid lipsumeeste "strateegiat" mittepooldavaid mõtlemisvõimelisi inimesi). See on muide ka üks põhjustest, miks teatud mentaalsuse tõttu on kaitsekulud SKP-st alla 2, mitte aga 3 või 5%. Vaenlane on ju Salangi kurus ja meie taevas on pilvitud! Pole ju vaja rohkem!

Oi-oi, tundub, et neetud fukuyma-jüngrid on ka kindral Laaneotsa oma saatanlikku võrku värvanud: http://uudised.err.ee/index.php?06180252

Seda, mida paljud kaasfoorumlased on arvanud ja mis NATO abi meie jaoks kahtlasest kahtlasemaks teeb, , kinnitab ka KVJ, nimelt:

... võtmeküsimus siin on, mida ja kui kiiresti otsustab Põhja-Atlandi nõukogu - NAK. Selle rakendamiseks peavad poolthääle andma kõik riigid. See võib võtta aega minuteid, päevi, nädalaid - seda ma ei oska prognoosida," märkis kaitseväe juhataja. "Poliitiline tasand on oluliselt komplitseeritum kui sõjaline," rõhutas ta.

Elik, kuniks see konsensus saavutatakse (kui üldse), siis pole enam suurt midagi kaitsma tulla. Sest iseseisva kaitsevõimega on nagu on. Uus valitsus, mis palub NATOl mitte sekkuda jne jmt. nagu siin mitmeid stsenaariume on läbi kirjeldatud.

Sealtsamast hea vastus siin pidevalt heietatud küsimusele, et "miks, oh miks küll" peaks Venemaa meid alistama.
Tsiteerin::
«See nostalgia võimsuse järele - isegi nii palju neil ei ole vaja rikkust, heaolu, kui just seda, et nad domineeriks, et nad võimsad oleks - see on ka praegu väga tugevasti vene mentaliteedis ja seda igati soosib ka tänane Venemaa võim,»

Ja see taat peaksju ometigi teadma, millest räägib...

Kahekõne, 8.10.2009 ETV
Priit Kuusk ja kindralleitnant Ants Laaneots

KUUSK: Kui kaua me suudaksime vastu pidada, kui NATO või poliitikud lähevad otsust tegema Brüsselis?
LAANEOTS: Ajaliselt seda ei ütle mitte keegi, see oleneb jälle missugust tüüpi oht meil on, missugune agressioon on, kui suurte jõududega. Aga me valmistume selleks, et me suudaksime selle minimaalse aja vastu pidada. Ja me teame neid normatiive ka umbes, mis aeg võib appi tulla õhujõud, maavägi, sõja-merejõud ja nii edasi. Nendest normatiividest lähtudes ka on paika pandud tegelikult see arenguplaan.
KUUSK: No võtame viimase näite, Venemaa ja Gruusia vaheline konflikt või agressioon. Kui võtta nüüd see mudel aluseks, mis oleks Eestis toimunud, kui Venemaa oleks Gruusia asemel seda sama asja teinud siin meie territooriumil?
LAANEOTS: No me läheme väga kunstlikku nüüd situatsiooni, sest me oleme NATO riik...
KUUSK: Jah, aga sõjamänge ju simuleeritakse ka õppustel...
LAANEOTS: Mina näiteks välistan seda, et meid üldse keegi ründab, ausalt öelda, aga kuna sõjavägi on nagu omamoodi tuletõrjemeeskond. Kõige parem muidugi tuletõrjel on siis olla, kui mingeid tulekahjusid ei ole, eks.
KUUSK: Aga kahjuks nad on ikka.
LAANEOTS: Sama on sõjaväega. Miks rahuaeg keegi nagu teda tähelegi ei pane, ütleme riigikaitset, sõjaväge, seepärast rahuajal justkui nagu teda poleks vaja. Tema järgi vajadus tekib siis, kui midagi juhtub. Aga ma tegelikult välistan sellise situatsiooni, mis tekkis Gruusias, ütleme meie tingimustes, me oleme NATO ehk kollektiivkaitse üks liige. Ja vaevalt, et selles olukorras, kus praegu nagu meie idanaaber on, et üldse ta võtaks ette sellist asja, nagu et tahaks praegu rünnata. Ilmselt kui siin midagi püütakse teha enda kasuks, võib öelda, et see võib olla assümeetrilist laadi tegevus.
KUUSK: Ehk siis piirdutakse ikkagi pigem propaganda ja sellise infosõjaga?
LAANEOTS: Mitte ainult, see puudutab ka, ütleme, sellises traditsioonilises väljenduses viienda kolonni loomist, eks. Ja selle kaudu võibolla siis ka püüet upitada võimule sellised parteid, koalitsioonid, mis iganes, mis oleks siis provenemaalised või keda saaks manipuleerida.

Oh-jah...

Võtaks siis veidi aasida kah...

Värsked juunikommunistid tekkisid neist, kelle polnud siin hea elada

Et siis Vares Barbarus, Kruus, Semper, Rotberg, Andresen, Ruus...mille poolest neil siis vabariigis halb elada oli, vast seletad. Mainitud seltsimeeste elatustase oli ikka tublisti üle tolleaegse keskmise. Koletum maailmaparandamise valu? Nendel sitaratastel polnud ju tegelikust kommunismist ja selle rajajatest õrna aimugi, aga teadjad töörahva paradiisist olid nad kõvad. Ja selle rajajad lollide tööriistadena olid nad samuti. Vasta, kui oskad. Aga vaevalt...põhimõttelage karjerism oli vist see sõna. Ja muidu lühinägelik lollus. Nagu seda ka meie päevil ja siinsamas esineb. Et mul perekondlikel põhjustel on sellest "kommunistide" seltskonnast vähe parem ülevaade kui tavakodanikul, siis ei jõua mulle kohe kuidagi kohale mõningate tänapäevane juhmus ja sinisilmsus.