Selline artikkel siis
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9DB641 ... 390059C439
Täitsa asjalik. Minu jaoks oli näiteks üllatus, et mobilisatsioonireservi idapiiril asub.
Artikkel Ekspressis "Eesti olematu riigikaitse"
asja loogiline lõpp
Ma arvan, et ega kõik need mopilaod nüüd piiri ääres ka asu, küll aga puudub meil märkimisväärne jõud, mis takistaks vaenasel piiriäärseid ladusid ja väeosi hõivamast, kui ta näiteks homme või ülehomme peaks otsustama seda teha.
Kui piiriäärsem riigikaitseinfra (linnakud) ühe hooga hõivata, on kogu krk süsteem sedavõrd suure paugu osaliseks saanud, et neid ladusid ei suudetaks nagunii enam plaanipäraselt kasutada, kui nad ka kaugemal asuksid. Meie õppekaitsevägi on ikka väga tugevalt oma infra küljes kinni. Kui langeb täielikult ära põhiline infrastruktuur (koos arvuka tsiviilpersonali ja kommunikatsiooni- ning logistikasüsteemidega), ei ole suurt midagi peale hakata.
Kui piiriäärsem riigikaitseinfra (linnakud) ühe hooga hõivata, on kogu krk süsteem sedavõrd suure paugu osaliseks saanud, et neid ladusid ei suudetaks nagunii enam plaanipäraselt kasutada, kui nad ka kaugemal asuksid. Meie õppekaitsevägi on ikka väga tugevalt oma infra küljes kinni. Kui langeb täielikult ära põhiline infrastruktuur (koos arvuka tsiviilpersonali ja kommunikatsiooni- ning logistikasüsteemidega), ei ole suurt midagi peale hakata.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ootan juba mõnuga A4 kommente. 
Luulud, Trumm, luulud....
10 punkti selle tsitaadi eest
/On tagumine aeg küsida, milles meie fukuyamalike julgeolekuarhitekide pädevus üldse seisneb./
Luulud, Trumm, luulud....
10 punkti selle tsitaadi eest
/On tagumine aeg küsida, milles meie fukuyamalike julgeolekuarhitekide pädevus üldse seisneb./
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kuidas homme või ülehomme? Meie humanitaarse kallakuga sõjastrateegide analüüside kohaselt ei kuku pommid ootamatult, vaid alles siis, kui NATO juba kohal on.hummel kirjutas:Ma arvan, et ega kõik need mopilaod nüüd piiri ääres ka asu, küll aga puudub meil märkimisväärne jõud, mis takistaks vaenasel piiriäärseid ladusid ja väeosi hõivamast, kui ta näiteks homme või ülehomme peaks otsustama seda teha.
Miks neid hõivama peab? Õhurünnak, mida meie saame radarilt jälgida (kui radarit enne ära pole kustutatud), 8 tonni süütepomme iga Su-24 pardalt (mis baseeruvad ladudest max 150 km kaugusel) ja pärast on hea mobiiliga filmida, kuidas miljonite eest varustust lõpuni põleb (ja vastu taevast lendab).
Kogu Eesti sõjaline valmisolek sellisest idiotismist koosnebki - egas humanitaarsete diskursuste läbijad mõtle siin sõdima hakata. Venemaa pole oht, sõda ei tule ja kaitseb NATO. Meil tuleb lõuad pidada ja edasi teenida.
Mina ootaks huviga Riigikontrolli auditit teemal "Eesti valmisolek sõjalise rünnaku korral" ja oh seda kõntsa, mis siis välja ujub....kas keegi läheb huvitav trellide taha kah?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Just sellepärast need laod ongi nii paigutatud, et idanaabril hea üle võtta oleks. Või arvate, et meil igat sorti simmidest, kes selle eest hoolitsevad, puudust on? Ja just seetõttu tammume me oma kaitsevõime arendamisel praktiliselt paigal. Tegemist ei ole rumalusega, mis otsustajaid tabanud on vaid tegemist on vaenlase tarkusega, kes protsesse juhtida oskab.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=25956581
Eesti ehitab seevastu meedia piltide järgi otsustades Ämarisse plekist lennukiangaare. Loodetavasti on tegemist eksitusega. Erinevalt Narva jõe tagant lastud olemasolevatest rakettidest, mis küünivad Kesk-Eestini, ulatub Iskander suvalisse mandriosa punkti.
Plekist angaari kaitsefaktor on midagi 0,1 kandis (paneelmaja keldril on 0,5 kandis. See kaitseb tehnikat halva ilma eest.
Sellisel angaaril nagu Ämaris orginaalis on, on kaitsefaktor sõltuvalt rakursist silma järgi 20-50 vahel (tuleb teatud kaugusest alates toime taktikalise tuumarelvaga). Tavalõhkepeaga iskanderiga saab selliseid angaare hävitada ainult otsetabamusega.
Kaitsefaktor PF - USA-st pärinev metoodika hoonete lööklainekindluse määramiseks. Näitab, mitu naela/ruuttolli kohta (psi) ülesurvet rajatis talub.
Teadaolevalt kõige suurema kaitsefaktoriga maa pealt "alla" rajatud ehitised olid vene SS-18 baasid, mille PF arvati olevat ca 7000. St, et tema kohal toimuv tavapärane 350 kt tuumarelva õhuplahvatus ei tee sellele midagi.
Eesti ehitab seevastu meedia piltide järgi otsustades Ämarisse plekist lennukiangaare. Loodetavasti on tegemist eksitusega. Erinevalt Narva jõe tagant lastud olemasolevatest rakettidest, mis küünivad Kesk-Eestini, ulatub Iskander suvalisse mandriosa punkti.
Plekist angaari kaitsefaktor on midagi 0,1 kandis (paneelmaja keldril on 0,5 kandis. See kaitseb tehnikat halva ilma eest.
Sellisel angaaril nagu Ämaris orginaalis on, on kaitsefaktor sõltuvalt rakursist silma järgi 20-50 vahel (tuleb teatud kaugusest alates toime taktikalise tuumarelvaga). Tavalõhkepeaga iskanderiga saab selliseid angaare hävitada ainult otsetabamusega.
Kaitsefaktor PF - USA-st pärinev metoodika hoonete lööklainekindluse määramiseks. Näitab, mitu naela/ruuttolli kohta (psi) ülesurvet rajatis talub.
Teadaolevalt kõige suurema kaitsefaktoriga maa pealt "alla" rajatud ehitised olid vene SS-18 baasid, mille PF arvati olevat ca 7000. St, et tema kohal toimuv tavapärane 350 kt tuumarelva õhuplahvatus ei tee sellele midagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lugedes Hvostovi kirjutisi (mitte kõiki, Venemaa- ja globaalteemalised artiklid on täitsa asjalikud) Eesti riigikaitsest, jääb mul kohati mulje, et autor räägib mingi teise kaitseväest, mitte Eesti omast.
Alustame mobilisatsiooniladudest. Hvostov väidab, et suurem osa Eesti mob-varust asub Vene piirist paarikümne kilomeetri kaugusel, mida ta esitleb kui lauslolluse või siis kahjurlusena. Iseenesest on mobilisatsiooniladude täpne asukoht, suurus, sisu jne selgelt riigisaladus, aga päris kindlasti on ülepaisutatud väide, et idapiiri ääres asub suurem osa meie mob-varust.
Eesti kaitse- ja mobilisatsioonisüsteem on ülesse ehitatud territoriaalkaitse põhimõttele, st mobilisatsiooni korral formeeritakse reservüksuseid mitte ainult Tallinnas, vaid kõigis neljas kaitseringkonnas. Järelikult peab ka kõikide nende üksuste varustus olema ladustatud nendes ringkondades, kus üksused formeeritakse. Oletame, et nt Lõuna Kaitseringkond peab sõja korral formeerima teatud arvu jalaväepataljone, siis on loogiline, et nende pataljonide relvastus, individuaalne- ja üksusevarustus asub erinevates ladudes Lõuna Kaitseringkonna territooriumil (muuhulgas osaliselt paarikümne kilomeetri kaugusel idapiirist), mitte aga Rakveres, Pärnus või Tallinnas. Sama kehtib ka territoriaalsete Kaitseliidu malevate sõja-aja varude kohta – oleks üsna tobe, kui nt Võru kaitseliitlased peaksid kriisi korral oma varustuse järele sõitma Hiiumaale (sest jumalale tänu, see saar asub idapiirist mitte 20, vaid lausa 200km kaugusel). Sellised lihtsad tõed oleks Hvosotovile tema hea sõber Leo Kunnas (kes muide ise planeeris op-struktuuri ja seega ka ladude asukohti) võinud küll muu jutu kõrval ära seletada.
Seega on näide „suurema osa mobilisatsioonivarude koondamisest idapiiri äärde“ minu arvates kas pahatahtlik, kontektsist välja rebitud või näitab lihtsalt „aasta ajakirjaniku“ asjatundmatust kaitseväe temaatika alal. (kui me eeldame, et Vene lennuvägi tungib Eestile ootamatult ja ilma eelhoiatuseta kallale ja on samas võimeline ladude täppispommitamiseks, siis pole ju erilist vahet, kas laod on idapiiri ääres või hoopis Kõpu poolsaarel).
Teiseks, Fukuyama ja väidetavad kamina ametnikud, kes Venemaad ohuks ei pea. Erinevalt Hvostovist läbin mina üsna tihedalt nii kamina kui ka peastaabi inimestega (nende samadega, kes ladude asukohti planeerivad) ja ei ole veel küll kohanud inimest, kes peaks Fukuyama raamatut piibliks või usuks, et Venemaa pole meie üks peamiseid julgeolekuohte. Fukuyama teooriad said tegelikult lõpliku kabelimatsu pärast 11. septembri terroriakte ning pärast seda tundub vähemalt minu jaoks elujõulisem Huntingtoni teooria tsivilisatsioonidevahelisest konfliktist, kusjuures mäletatavasti tõmbas Huntington tsivilisatsiooni piiri Narva jõele.
Venemaa on selgelt üks peamiseid meid ohustavaid faktoreid (mitte isegi niivõrd puht-sõjaliselt, vaid ka läbi infosõja, katsete destabiliseerida Eestit läbi siinse Vene vähemuse jne). Kõvasti ei hakka seda eriti keegi välja ütlema, sest suhted Venemaaga pole tegelikult nii halvad. Kuid tegelikult on suurem osa meie välis- ja julgeolekupoliitilistest sammudest (liitumine NATO ja EL-iga, erisuhte arendamine USA-ga, osalemine missioonidel jpm) tehtud kokkuvõttes selleks, et kindlustada Eestit Venemaa vastu. Hvostov targa inimesena peaks võiks selliseid asju mõista.
Mis puudutab erisuhet USA-ga, siis on igati loogiline meie soov saada hästi läbi maailma ainsa allesjäänud üliriigiga, mis jagab meiega samu väärtusi ning on ainsana võimeline oma sõjalist jõudu projitseerima suvalisse maailma nurka. Ka Hvostovi kaasmõtleja Kunnas on oma artiklites korduvalt väljendanud mõtet, et isegi kui mõned NATO liikmesriigid võivad konflikti korral hakata reeturlikult käituma, siis USA abi peale saame me raudselt kindlad olla. Erisuhe USA-ga ei tulene mitte kellegi sinisilmsest uskumusest, vaid külmast reaalpoliitilisest analüüsist. Viidata sellele, et raketikilbist loobumisega on USA reetnud terve Ida-Euroopa, on ikka üsna jabur väide, millel puudub alus.
Hvostov väidab, et meie riigikaitsest on arendatud valesti ja see oleks justkui suunatud vaid välismissioonidele, mitte esmasele iseseisvale kaitsevõimele. Sellise vihje lükkab tegelikult ümber juba Hvostovi enda jutt mobilisatsioonilaost – välismissioonideks pole meil mingeid mobladusid üldse vaja. Samamoodi võiks Hvostovilt küsida, et milleks meil siis on üldse sõja-aja operatiivstruktuur (mida hiljuti sisuliselt kahekordistati), milleks oleme ostnud haubitsaid ja õhutõrjerakette, Milane, paartuhat veoautot, milleks on ehitatud ajateenijatele uusi kasarmuid, milleks korraldatakse õppekogunemisi, milleks eksisteerib endiselt Kaitseliit jne jne? Ükski nendest võimetest pole ju tegelikult seotud välismissioonidega. Seega julgen väita, et Hvostov eirab reaalsust.
Artikli lõpus tuleb veel mingi eriti segane ja jabur jutt sellest, justkui oleks kamin mahitanud eraldi väeliikide staapide loomist, et kaitseväge lõhestada ning jaga-ja-valitse põhimõttel juhtida. No tule taevas appi! Eraldi väeliikide (staapide) loomise initsiatiiv on tulnud ikka alati pigem kaitseväeast endast ning kõik väeliikide ülemad alluvad üheselt kaitseväe juhatajale ning puuduvad igasugused juriidilised ja ka sisuliseld mehhanismid, kuidas kaitseministeeriumi kahjur-ametnikud saaksid väeliike üle kaitseväe juhataja pea juhtida või suunata. Veel enam – kõik väeliigid on sisuliselt peastaabi armul, sest näiteks nende eelarvete koostamine käib üheselt läbi peastaabi, mitte väeliikide ülemad ei käi kaminas rahade ja arengusuundade teemal üksteisele jalga taha panemas.
Alustame mobilisatsiooniladudest. Hvostov väidab, et suurem osa Eesti mob-varust asub Vene piirist paarikümne kilomeetri kaugusel, mida ta esitleb kui lauslolluse või siis kahjurlusena. Iseenesest on mobilisatsiooniladude täpne asukoht, suurus, sisu jne selgelt riigisaladus, aga päris kindlasti on ülepaisutatud väide, et idapiiri ääres asub suurem osa meie mob-varust.
Eesti kaitse- ja mobilisatsioonisüsteem on ülesse ehitatud territoriaalkaitse põhimõttele, st mobilisatsiooni korral formeeritakse reservüksuseid mitte ainult Tallinnas, vaid kõigis neljas kaitseringkonnas. Järelikult peab ka kõikide nende üksuste varustus olema ladustatud nendes ringkondades, kus üksused formeeritakse. Oletame, et nt Lõuna Kaitseringkond peab sõja korral formeerima teatud arvu jalaväepataljone, siis on loogiline, et nende pataljonide relvastus, individuaalne- ja üksusevarustus asub erinevates ladudes Lõuna Kaitseringkonna territooriumil (muuhulgas osaliselt paarikümne kilomeetri kaugusel idapiirist), mitte aga Rakveres, Pärnus või Tallinnas. Sama kehtib ka territoriaalsete Kaitseliidu malevate sõja-aja varude kohta – oleks üsna tobe, kui nt Võru kaitseliitlased peaksid kriisi korral oma varustuse järele sõitma Hiiumaale (sest jumalale tänu, see saar asub idapiirist mitte 20, vaid lausa 200km kaugusel). Sellised lihtsad tõed oleks Hvosotovile tema hea sõber Leo Kunnas (kes muide ise planeeris op-struktuuri ja seega ka ladude asukohti) võinud küll muu jutu kõrval ära seletada.
Seega on näide „suurema osa mobilisatsioonivarude koondamisest idapiiri äärde“ minu arvates kas pahatahtlik, kontektsist välja rebitud või näitab lihtsalt „aasta ajakirjaniku“ asjatundmatust kaitseväe temaatika alal. (kui me eeldame, et Vene lennuvägi tungib Eestile ootamatult ja ilma eelhoiatuseta kallale ja on samas võimeline ladude täppispommitamiseks, siis pole ju erilist vahet, kas laod on idapiiri ääres või hoopis Kõpu poolsaarel).
Teiseks, Fukuyama ja väidetavad kamina ametnikud, kes Venemaad ohuks ei pea. Erinevalt Hvostovist läbin mina üsna tihedalt nii kamina kui ka peastaabi inimestega (nende samadega, kes ladude asukohti planeerivad) ja ei ole veel küll kohanud inimest, kes peaks Fukuyama raamatut piibliks või usuks, et Venemaa pole meie üks peamiseid julgeolekuohte. Fukuyama teooriad said tegelikult lõpliku kabelimatsu pärast 11. septembri terroriakte ning pärast seda tundub vähemalt minu jaoks elujõulisem Huntingtoni teooria tsivilisatsioonidevahelisest konfliktist, kusjuures mäletatavasti tõmbas Huntington tsivilisatsiooni piiri Narva jõele.
Venemaa on selgelt üks peamiseid meid ohustavaid faktoreid (mitte isegi niivõrd puht-sõjaliselt, vaid ka läbi infosõja, katsete destabiliseerida Eestit läbi siinse Vene vähemuse jne). Kõvasti ei hakka seda eriti keegi välja ütlema, sest suhted Venemaaga pole tegelikult nii halvad. Kuid tegelikult on suurem osa meie välis- ja julgeolekupoliitilistest sammudest (liitumine NATO ja EL-iga, erisuhte arendamine USA-ga, osalemine missioonidel jpm) tehtud kokkuvõttes selleks, et kindlustada Eestit Venemaa vastu. Hvostov targa inimesena peaks võiks selliseid asju mõista.
Mis puudutab erisuhet USA-ga, siis on igati loogiline meie soov saada hästi läbi maailma ainsa allesjäänud üliriigiga, mis jagab meiega samu väärtusi ning on ainsana võimeline oma sõjalist jõudu projitseerima suvalisse maailma nurka. Ka Hvostovi kaasmõtleja Kunnas on oma artiklites korduvalt väljendanud mõtet, et isegi kui mõned NATO liikmesriigid võivad konflikti korral hakata reeturlikult käituma, siis USA abi peale saame me raudselt kindlad olla. Erisuhe USA-ga ei tulene mitte kellegi sinisilmsest uskumusest, vaid külmast reaalpoliitilisest analüüsist. Viidata sellele, et raketikilbist loobumisega on USA reetnud terve Ida-Euroopa, on ikka üsna jabur väide, millel puudub alus.
Hvostov väidab, et meie riigikaitsest on arendatud valesti ja see oleks justkui suunatud vaid välismissioonidele, mitte esmasele iseseisvale kaitsevõimele. Sellise vihje lükkab tegelikult ümber juba Hvostovi enda jutt mobilisatsioonilaost – välismissioonideks pole meil mingeid mobladusid üldse vaja. Samamoodi võiks Hvostovilt küsida, et milleks meil siis on üldse sõja-aja operatiivstruktuur (mida hiljuti sisuliselt kahekordistati), milleks oleme ostnud haubitsaid ja õhutõrjerakette, Milane, paartuhat veoautot, milleks on ehitatud ajateenijatele uusi kasarmuid, milleks korraldatakse õppekogunemisi, milleks eksisteerib endiselt Kaitseliit jne jne? Ükski nendest võimetest pole ju tegelikult seotud välismissioonidega. Seega julgen väita, et Hvostov eirab reaalsust.
Artikli lõpus tuleb veel mingi eriti segane ja jabur jutt sellest, justkui oleks kamin mahitanud eraldi väeliikide staapide loomist, et kaitseväge lõhestada ning jaga-ja-valitse põhimõttel juhtida. No tule taevas appi! Eraldi väeliikide (staapide) loomise initsiatiiv on tulnud ikka alati pigem kaitseväeast endast ning kõik väeliikide ülemad alluvad üheselt kaitseväe juhatajale ning puuduvad igasugused juriidilised ja ka sisuliseld mehhanismid, kuidas kaitseministeeriumi kahjur-ametnikud saaksid väeliike üle kaitseväe juhataja pea juhtida või suunata. Veel enam – kõik väeliigid on sisuliselt peastaabi armul, sest näiteks nende eelarvete koostamine käib üheselt läbi peastaabi, mitte väeliikide ülemad ei käi kaminas rahade ja arengusuundade teemal üksteisele jalga taha panemas.
Heh, hoolikamal lugemisel võib Hvostovi kirjutisest leida veel mõned Kesknädala-väärilised pärlid.
Väide: kaitseväe põhiülesandeks on missioonidel osalemine, mistõttu on peastaabis ja maaväe staabis väljaõppega tegelenud alati vaid paar inimest ja Eesti elanikkonna sõjaline väljaõpe on täiesti unarusse jäetud.
Sellise debiilse väitega tõmmatakse maha fakt, et taasiseseisvunud kaitseväes on ajateenistuse läbinud ning sõjalise väljaõppe läbinud ca 30 000 noormeest + Kaitseliit + riigikaitseõpetus enam kui sajas koolis, kus kah üht-teist sõdurioskuste vallast räägitakse. Selline debiilne väide unustab ära fakti, et sisulise väljaõppega ei peagi tegelema mitte peastaabi härrad (sh operatiiv- ja VÄLJAÕPPEosakonna ülem Kunnas), vaid ikka kümmekond väeosa sadade ohvitseride ja allohvitseridega, mis vaid aasta eest muud nime ei kandnudki kui VÄLJAÕPPEKESKUSED.
Sellisele demagoogile nagu Hvostov pole mõtet vist isegi seletama hakata, et nt väljaõppe-eeskirjade, juhendite, igasuguste sõduriõpikute jms ei peagi tegelema mitte kaitseväe juhtimise strateegilisel tasandil (st pea- ja maaväestaabis), vaid selleks on KVÜÕA-s ja Lahingukoolis loodud eraldi osakonnad kümnete töötajatega. Ja ma ei ole veel näinud eriti õppematerjale selle kohta, kuidas kõrbes taliibe taga ajada, vaid kõik need õppematerjalid räägivad ikka sellest, kuidas Eesti maastikul motomehhaniseeritud vaenlast tagasi lüüa.
No ausõna, mina ei saa aru, kuidas saab Hvostov sellist soga pastakast välja ajada ja teie siin foorumis sellistele „tarkadele“ arutluskäikudele kaasa kiita. Minu arust ei teki siin küsimus mitte Eesti riigikaitse juhtide, vaid ühe kolumnisti riigikaitse-alases pädevuses.
Kui Hvostov tahab kritiseerida Eesti kehtivat julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, siis võiks seda teha natukene asjalikumalt ja sisukamalt, mitte laskudes naeruväärsete järelduste ja lausdemagoogiani. Kohati jääb mulje, et tegemist pole mitte läbimõeldud ja kaalutletud artikliga, vaid eelmise nädala Ekspressist kukkus pool päeva enne trükkiminekut mingi artikkel välja, tekkis lehekülje suurune auk ja siis antigi Hvostovile ülesanne kiirelt oma säravad mõtted kirja panna. Ja ta panigi, segades ühte artiklisse mingid pessimistlikud vaated USA-Eesti suhete tulevikule ja samas pooletoobised mõtted Eesti kaitseväe kohta, millede elementaarne kontrollimine pole „aasta ajakirjanikule“ kindlasti vääriline tegevus.
Väide: kaitseväe põhiülesandeks on missioonidel osalemine, mistõttu on peastaabis ja maaväe staabis väljaõppega tegelenud alati vaid paar inimest ja Eesti elanikkonna sõjaline väljaõpe on täiesti unarusse jäetud.
Sellise debiilse väitega tõmmatakse maha fakt, et taasiseseisvunud kaitseväes on ajateenistuse läbinud ning sõjalise väljaõppe läbinud ca 30 000 noormeest + Kaitseliit + riigikaitseõpetus enam kui sajas koolis, kus kah üht-teist sõdurioskuste vallast räägitakse. Selline debiilne väide unustab ära fakti, et sisulise väljaõppega ei peagi tegelema mitte peastaabi härrad (sh operatiiv- ja VÄLJAÕPPEosakonna ülem Kunnas), vaid ikka kümmekond väeosa sadade ohvitseride ja allohvitseridega, mis vaid aasta eest muud nime ei kandnudki kui VÄLJAÕPPEKESKUSED.
Sellisele demagoogile nagu Hvostov pole mõtet vist isegi seletama hakata, et nt väljaõppe-eeskirjade, juhendite, igasuguste sõduriõpikute jms ei peagi tegelema mitte kaitseväe juhtimise strateegilisel tasandil (st pea- ja maaväestaabis), vaid selleks on KVÜÕA-s ja Lahingukoolis loodud eraldi osakonnad kümnete töötajatega. Ja ma ei ole veel näinud eriti õppematerjale selle kohta, kuidas kõrbes taliibe taga ajada, vaid kõik need õppematerjalid räägivad ikka sellest, kuidas Eesti maastikul motomehhaniseeritud vaenlast tagasi lüüa.
No ausõna, mina ei saa aru, kuidas saab Hvostov sellist soga pastakast välja ajada ja teie siin foorumis sellistele „tarkadele“ arutluskäikudele kaasa kiita. Minu arust ei teki siin küsimus mitte Eesti riigikaitse juhtide, vaid ühe kolumnisti riigikaitse-alases pädevuses.
Kui Hvostov tahab kritiseerida Eesti kehtivat julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, siis võiks seda teha natukene asjalikumalt ja sisukamalt, mitte laskudes naeruväärsete järelduste ja lausdemagoogiani. Kohati jääb mulje, et tegemist pole mitte läbimõeldud ja kaalutletud artikliga, vaid eelmise nädala Ekspressist kukkus pool päeva enne trükkiminekut mingi artikkel välja, tekkis lehekülje suurune auk ja siis antigi Hvostovile ülesanne kiirelt oma säravad mõtted kirja panna. Ja ta panigi, segades ühte artiklisse mingid pessimistlikud vaated USA-Eesti suhete tulevikule ja samas pooletoobised mõtted Eesti kaitseväe kohta, millede elementaarne kontrollimine pole „aasta ajakirjanikule“ kindlasti vääriline tegevus.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
A4 viskas nüüd lapse koos pesuveega üle parda 
20 kiltsa piirist asuvat mopiladu muidugi territoriaalkaitsega õigustada on ikka ülim totrus. Selle regiooni territoriaalkaitse keskus on Tartu ja miks see ladu ei asu näiteks Tartu lähedal.
Hvostov on nagu Kunnas, kui sõkaldest terad välja otsida, siis milles põhimõtteliselt ta eksib?
Et kaminas käis (hetke seisu ei tea) veel paar aastat tagasi tõsine NATO ja "rahvusvaheliste suhete" kriitikavaba jumaldamine, see on nüüd küll sulatõsi. Ja sellelt pinnalt tuli Sakala majast mitmeid lausdebiilsusi, mis nii toimuvale peastaabi ja kamina hõõrumisele hoogu lisasid ning mille peale "allpool" peast kinni hoiti. Samuti on tõsi, et need paljud staabid, mis omavahel sama piruka pärast konkureerivad, on ka mõnede aegade tagune igand, et teostada "jaga ja valitse" põhimõtet. Ja selsamal põhjusel joint-staabist pole asja saanud.
Joint-staap pole muide kamina ja peastaabi ühendamine nagu seda Eestis mõistetakse, vaid eri väeliikidele ühendstaabi loomine, et tagada tõhus koostöö ja tegutsemine ühise eesmärgi nimel. Mitte nagu meil, et iga staap leiutab eri "rahvusvahelisi võimekusi" papi saamiseks ja promob neid mööda koridore.
Muide tänagi on saadaval üks kamina loodud õigusakt, kus on leiutatud sõjalises mõistes enneolematu termin "sileraudne vintpüss". Kodune ülesanne -leidke see akt.
Praegu on seal alanud reformid ja loodetavasti lendab tegusa ministri-kantsleri käe all üle parda viimane ballast, vahest suudetakse ja see mereväe-kaldaväe-õhuväe-kosmoseväe-kaitseringkonna staabijama lõpetada ja asi tööle panna nagu arenenud riigis.
Kui Hvostovi kritiseerida, siis probleemiks on see, et ta pole asjasse süvenenud. Riigikaitses on suuremaid lausdebiilsusi, mis kaaluvad kaugelt selle ühe lao üles
20 kiltsa piirist asuvat mopiladu muidugi territoriaalkaitsega õigustada on ikka ülim totrus. Selle regiooni territoriaalkaitse keskus on Tartu ja miks see ladu ei asu näiteks Tartu lähedal.
Hvostov on nagu Kunnas, kui sõkaldest terad välja otsida, siis milles põhimõtteliselt ta eksib?
Et kaminas käis (hetke seisu ei tea) veel paar aastat tagasi tõsine NATO ja "rahvusvaheliste suhete" kriitikavaba jumaldamine, see on nüüd küll sulatõsi. Ja sellelt pinnalt tuli Sakala majast mitmeid lausdebiilsusi, mis nii toimuvale peastaabi ja kamina hõõrumisele hoogu lisasid ning mille peale "allpool" peast kinni hoiti. Samuti on tõsi, et need paljud staabid, mis omavahel sama piruka pärast konkureerivad, on ka mõnede aegade tagune igand, et teostada "jaga ja valitse" põhimõtet. Ja selsamal põhjusel joint-staabist pole asja saanud.
Joint-staap pole muide kamina ja peastaabi ühendamine nagu seda Eestis mõistetakse, vaid eri väeliikidele ühendstaabi loomine, et tagada tõhus koostöö ja tegutsemine ühise eesmärgi nimel. Mitte nagu meil, et iga staap leiutab eri "rahvusvahelisi võimekusi" papi saamiseks ja promob neid mööda koridore.
Muide tänagi on saadaval üks kamina loodud õigusakt, kus on leiutatud sõjalises mõistes enneolematu termin "sileraudne vintpüss". Kodune ülesanne -leidke see akt.
Praegu on seal alanud reformid ja loodetavasti lendab tegusa ministri-kantsleri käe all üle parda viimane ballast, vahest suudetakse ja see mereväe-kaldaväe-õhuväe-kosmoseväe-kaitseringkonna staabijama lõpetada ja asi tööle panna nagu arenenud riigis.
Kui Hvostovi kritiseerida, siis probleemiks on see, et ta pole asjasse süvenenud. Riigikaitses on suuremaid lausdebiilsusi, mis kaaluvad kaugelt selle ühe lao üles
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Suur ajaloolane, nüüd sa paned küll huupi.
Muide, mis puudutab nimetatud ladusid, siis avalikkuse ette tulid nad minuteada mõned aastad tagasi pikantse looga, kus seoses metsa alla turuhinna müügiga algatatud kriminaalasjaga, mille tagajärjel kaminas kinnisvaraosakonnast paar inimest "omal soovil" lahkus. Niiet mitte Hvostov, vaid kamina asjameeste valgustkartvad sahkerdused ise tõid selle suure riigisaladuse avalikuks. Ilma selleta ei teaks ka Hvostov sellest laost arvatavasti midagi.
Väike mäluvärskendus ka "suure sõjasaladuse teemal" 2005. aastast:
http://www.postimees.ee/030105/esileht/ ... 154091.php
Tsitaat:
Kaitseministeeriumi eestvõttel Võrumaal Sänna sõjaväebaasis müüdud riigimets läks prokuratuuri hinnangul müüki tunduvalt alla turuhinna, kirjutab Eesti Päevaleht.
Müüki korraldanud ministeeriumi nõunikku Sven Smitti süüdsitatakse ametiseisundi kuritarvituses.
«Ametnik tekitas oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega olulise kahju avalikele huvidele ja suure varalise kahju,» vahendas Põhja prokuratuuri prokurör Laura Feldmanis süüdistuskokkuvõtet.
Kokkuvõttes leitakse pärast keskkonnainspektsioonilt tellitud ekspertiisi, et riik sai 1,8 miljoni kroonise müügihinna juures 4,7 miljoni krooni kahju.
83 hektarit Sänna baasis asuvat okaspuumetsa, mis sisaldas 19.000 tihumeetrit puitu, anti langetamiseks ehitusfirmale EEE Empower AS, mis pidi lagedaks lõigatud platsile rajama laskemoonalaod.
Muide, mis puudutab nimetatud ladusid, siis avalikkuse ette tulid nad minuteada mõned aastad tagasi pikantse looga, kus seoses metsa alla turuhinna müügiga algatatud kriminaalasjaga, mille tagajärjel kaminas kinnisvaraosakonnast paar inimest "omal soovil" lahkus. Niiet mitte Hvostov, vaid kamina asjameeste valgustkartvad sahkerdused ise tõid selle suure riigisaladuse avalikuks. Ilma selleta ei teaks ka Hvostov sellest laost arvatavasti midagi.
Väike mäluvärskendus ka "suure sõjasaladuse teemal" 2005. aastast:
http://www.postimees.ee/030105/esileht/ ... 154091.php
Tsitaat:
Kaitseministeeriumi eestvõttel Võrumaal Sänna sõjaväebaasis müüdud riigimets läks prokuratuuri hinnangul müüki tunduvalt alla turuhinna, kirjutab Eesti Päevaleht.
Müüki korraldanud ministeeriumi nõunikku Sven Smitti süüdsitatakse ametiseisundi kuritarvituses.
«Ametnik tekitas oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega olulise kahju avalikele huvidele ja suure varalise kahju,» vahendas Põhja prokuratuuri prokurör Laura Feldmanis süüdistuskokkuvõtet.
Kokkuvõttes leitakse pärast keskkonnainspektsioonilt tellitud ekspertiisi, et riik sai 1,8 miljoni kroonise müügihinna juures 4,7 miljoni krooni kahju.
83 hektarit Sänna baasis asuvat okaspuumetsa, mis sisaldas 19.000 tihumeetrit puitu, anti langetamiseks ehitusfirmale EEE Empower AS, mis pidi lagedaks lõigatud platsile rajama laskemoonalaod.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Noh, mis siin siis imelikku? Iga mõtlev inimene, seda enam meie foorumlane, saab aru, et silmas peetakse lihtsalt siledaks lastud rauda omavat, kuluvuse viimases astmes, vintpüssi. Nii, et pole siin miskit... enneolematu termin "sileraudne vintpüss".
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline