www.militaar.net

Niisiis pean ma ikkagi corvust ise interpreteerima, sogasest veest mingisuguse teesi ise välja tõmbama ja seejärel ära praadima? Olgu siis. Ütlen kohe ära, et tees on paraku mittesöödav.

Esmalt paar fakti. 1919. a sai Maaliit 30 000 häält ja 1920. aastal 98 000 (siis juba Põllumeeste Kogude nime all). Edaspidi kasutan selle partei kohta lühendit PK.

Millele vihjab corvus, väites: 1) 1919 oli AK valimistest osavõtuprotsent 50; 2) PK sai 1919. a kummalisel kombel 68 000 häält vähem kui 1920. aastal?

Kas sellele, et 1919. aastal PK poolt hääletanute hääli ei arvestatud täiel määral (ilmselt mingi pettuse tulemusena)?

Ei, ilmselt ta sellele ei vihja, sest sellise variandi puhul peaks osavõtuprotsent olema kõrgem kui 70 (ametlik tulemus+arvestamata jäänud hääled)

Kas sellele, et 1919. aastal PK poolt hääletanute hääli kanti pettuse teel üle teistele parteidele? Hääled vormistati ümber näiteks sotsialistlikele parteidele.

Ei, ilmselt ta sellele ei vihja, sest sellise variandi puhul oleks osavõtuprotsent ikkagi 70.

Kas sellele, et 1919. aastal PK poolt hääletanute hääli ei arvestatud täiel määral, samas kui teistele parteidele (eriti sotsialistidele?) võltsiti hääli juurde?

Teoreetiliselt tuleb see variant corvuse puhul kõne alla küll. Kuid sellisel juhul* oli tegemist ikka väga suure hulga häälte võltsimisega. Õnnitlen avastuse tegijat!

*Aluseks võttes, et reaalne osavõtt oli u. "pooled".

---------------------------------------------------------------------------------

Hääli 1919 / 1920

Parem-tsenter:
Põllumeeste Kogud 30 000 / 97 800
Kristlik Rahvaerakond 20 500 / 35 400
Balti-Saksa Erakond 11 500 / 18 400
Vene nimekiri 5 700 / 8 600
Rahvaerakond 94 900 / 49 000

Vasak tiib:
Tööerakond 114 900 / 99 000
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 152 300 / 80 200
Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 26 500 / 50 100
Kommunistid - / 24 800


Muud pisikesed 1900 / 7 700



1919. aastal kokku 458 186 kehtivat häält ehk osavõtuprotsent umbes 70
1920. aastal kokku 471 228 kehtivat häält ehk osavõtuprotsent 72,6


Mida järeldame? Aga seda, et me ei pea 1920. aastal Põllumeeste poolt hääletajaid otsima mitte niivõrd 1919. aastal sotsialistide poolt hääletajate hulgast, vaid pigem nende hulgast, kes 1919. aastal hääletasid Rahvaerakonna poolt.

Veel mõned aspektid: 1) Maaliitu süüdistati 1919. aastal koostöös sakslastega 1918, mis inimesi eemale tõukas; 2) Maaliit oli 1919. aasta kevadtalvel n-ö juhtiv valitsuspartei, kelle kaela sadas ebapopulaarsete, kuid vajalike otsuste tulemusena tekkinud pahameel; 3) Maaliit transformeerus 1920. aastal Põllumeeste Kogudeks, mis ei tähendanud ainult nimevahetust, vaid ka aktiivset organiseerimistööd maal.

Statistika pärineb 1919. a kohta: Kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis 1918-1920. Dokumente ja materjale. II köide. Tallinn, 1986
1920. a kohta: Truuväli, E. Valimisõigus ja valimised 1917–1980. I osa. Valimisõigus ja kohalike esindusorganite valimised 1917–1939. Tallinn, 1986

Järjekordne teema "corvus ei oska õigel ajal vait jääda"?

Tegelt päris huvitav, ikkagi oli maa saamine üks mootoreid, mis inimesi sõtta viis?

Praegu on suurem osa leibkondadest kinnisvaraomanikud, vallasvara on kah rohkem kui 1919, selle loogika järgi peaks ju ikka mõtlema, kuidas seda mitte käest anda, mitte pidada mingeid Rootsi putkamise plaane.

Ka ei saa alahinnata majandusliku motivatsiooni omakaitseüksuste loomisel - selle üks põhjus oli muide vältida ilmasõja lõputõmblustes osapoole soldatide röövimisi-laialitassimisi.

Nii armas Reigo, et sa "avastasid", et mina midagi "avastasin", kahju et sul mõnikord on raskusi tingiva kõneviisi äratundmisega.
...
Tegelikult ei usu minagi, et keegi kuskil midagi massiliselt ümber tõstis - ja see polnud ka selle Maarhava Liidu ja 60000 hääle küsimuse mõte..Sinu interpretatsioon, sinu südametunnistusel.

Aga mis siis oli selle mõte? Paraku ei suuda sa ennast arusaadavalt väljendada, midagi pole teha.

Milles siis oli asi? Corvus väitis, et valis "pool elanikkonnast"*. Vastuseks osutati, et valis 70%. Seejärel, hakkas corvus puhuma juttu mingisugusest Maaliidu häältehulgast. Milleks ta seda tegema hakkas? Mida see pidi nüüd siis tõestama? Ei saanud me seda tema enda suust teada, kuigi küsisin otse, et mida see jutt peaks tähendama.

Seega olin ma sunnitud interpreteerima. Ja olen üpris kindel, et tabasin põhimõtteliselt naelapea pihta. Selle häguse Maaliidu häälte jutuga üritas ta kuidagi 70% valimisaktiivsusele varju heita. Ainuke häda, et ta ei mõelnud oma "teooriat" läbi, vaid lasi siia puusalt lendu, lootuses, et äkki on piisavalt hea "teooria". Aga ei olnud.

*Ma olen eeldanud, et ta pidas silmas pool valimisõigusega elanikkonnast, sest siinkohal muuhulgas imikute ja lastega opereerida pole justkui mõtet.

Teiseks, huvitav, mis siin küll osutab tingivale kõneviisile (tsiteerin corvust):

Seda enam, et aprillis käis Asutavat Kogu valimas c. pool elanikkonnast. Teine pool, kas ei saanud või oli ükskõikne..

Mis puutub sinna 70% valimisaktiivsusse, siis eks me pea jah uskuma, et see ka nii oli... Maarahva liit muidugist põrus, mingitel müstilistel põhjustel aga ju siis enamik maameestest said korraga sotsialistideks.
Võimalik, et lugesid lendlehti, kuulasid agitaaatoreid ja said korraga valgustatuiks (sõdagi ju näe võidetud, vankad juba piiri taha aetud, külviaeg käes!):
http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/19/19_121.html
Muideks palju võis olla eestlasi aprillis meie kontrollitaval territooriumil? 70% (kokku oli neid arvestatud hääli vist 467 000 ringis?) puhul teeb see vaid c.700 000 valimisõigusega inimest...

Ju siis maamehed kõik käisid ikka ka hääletamas ja andsid hääle sotsidele. Aga alles aprillis. Detsembris-jaanuaris ei teinud enamasti keegi neist kuulma-nägema. Või kui pidi välja "sõtta" minema (tuldi järgi) ja tekkis esimene võimalus, krabati saadud kodinad - kui miskit saadi - ja tõmmati tagasi ahju peale...

Huvitaval kombel tekkis 1920.aastal (üks aasta ja üks maareform hiljem) korraga Põllumeeste kogudele 60000 häält (oli AK puhul vaid 30000). Huvitav, kas need 30 000 meelitati "kuskilt" vaid Laidoneri nimega üle?

Mis puutub AK valimistesse, siis AK valimistest võis võtta osa 70% aga võis võtta ka 50% või 40%. Sind valimiskomisjonis polnud nagu ka mind. Rahvusvahelist komisjoni ka mitte.. Kirjutatakse, et oli 70% valimisaktiivsus. Ju siis peame uskuma.
Ainult, et Maarahva liit ei saanud oodatud häääli 1919.aastal. 1920. said nad korraga 30 000 häält rohkem.

Elik siis talupoegadest keskmikud hääletasid arvatavasti 1919.sotside poolt aga aasta hiljem juba oma partei poolt (Põllumeeste Kogud kui MRL järglane)?
Sest kuna KIRJUTATAKSE, et aasta varem sai Maarahva liit c.29,000 häält ja aasta hiljem tema järglane sama hääletusaktiivsuse puhul juba 60,000 häält rohkem (kusjuures vabandan vea pärast, nad andsid kaks korda rohkem kui ma ennist kirjutasin), siis ei tohi ju küsida, et mis nende hääletajatega vahepeal juhtus? Või võib? Või ikka ei või? Sest ei ole viisakas selline küsimus?
Mis siis aastaga muutus, maarahvas sai korraga parempoolseteks?

Küsin veel kord, mis siin osutab tingivale kõneviisile? Millest peaks siin tingiva kõneviisi ära tundma? Sa üldse tead, mis asi on tingiv kõneviis?

Nagu on seda vaid sinu arvamus, et ju nad rahvaerakonnale hääle andsid... Võisid aga ei pidanud. Mõlemad meie oletused vaid kõhutuultest kantud. Seda enam, et Rahvaerakonna elektoraadiks loeti pisut haritumat talurahvast.. isegi jõukamat. No aga kus jõukus, sinna ju Popsi-Villu oma häält vaevalt, et vabatahtlikult annaks!

Popsi-Villu, kes oli 1919. a sotsialistide pooldaja, ei hakka 1920. a niivõrd kergelt kõige parempoolsema Põllumeeste Kogude toetajaks. Pigem hakkab selleks paremtsentristliku Rahvaerakonna endine toetaja. Kuhu kadusid rahvaerakonna 45 000 toetajat, kes 1919 olid selle partei poolt hääletanud? Hakkasid kommunistiks? Vaevalt. Need hääled läksid nüüd peamiselt ilmselt kristlikule ja põllumeestele.

Hilisem täiendus:

corvus muutis oma eelmises postituses "tingiva kõneviisi" "tinglikuks kõneviisiks", väites, et ta pidas esimese all tegelikult silmas teist, olevat olnud tähelepanematuse viga.

Kuid eesti keeles on olemas järgmised kõneviisid:
kindel
tingiv
käskiv
kaudne
möönev

Tinglikku kõneviisi pole olemas! Vahel nimetatakse tingivat kõneviisi tinglikuks, kuid see on ilmselt mitteametlik nimetus.

(libe)

Kuna corvus lisas pärast minu täiendust veel ühe täienduse, siis kommenteerin ka seda. Kõik see pikk ja ilus jutt tinglikust kõneviisist on järjekordne libe keerutamine. Nimelt ei sisalda Maaliidu häälte jutt "tinglikku kõneviisi" või esituslaadi, "millega võid väljendada asju, mis tegelikkuses pole veel reaalsus või ei saa selleks kunagi" (corvuse sõnad). Ja väiklane on inimene, kes ei suuda tunnistada oma vigu, vaid keerutab ja keerutab ja keerutab, et aga "õigena" asjast välja tulla. Mõnel foorumikasutajal paistab see lausa patoloogilise ilmega omadus olevat, millega samas kaasneb suur nördimus, et teda "väiklaselt" kritiseeritakse.

Kokku loeti õigeks 458 186 häält* ja rahvaarv oli umbes 1 miljon** - selge!! ainult pooled käisid valimas

Kas lugupeetud vaidlejad on tutvunud Asutava Kogu valimisseaduse II peatükiga? (RT nr2 1918). Valimisedelite äraandmisest ja ülelugemisest VI peatükk. Valimiste vabaduse ja õigluse kindlustamisest IX peatükk. (RT nr 3 1918). Juhatuskiri Eesti Asutava Kogu valimiste kohta sõjaväes. (RT nr 10 1919). Lihtsalt huvipärast küsin:

Kui siin teemas läks jutt mobilisatsiooni teemale, (mu magistritöö teema, veel andmekogumis staadiumis) siis väike viktoriiniküsimus Teile kõigile. Kui suur on ametlik vabatahtlike arv? Eksimine -/+ 100.

* Reigo postitus, eelmisel lehel
** Eesti arvuline ülevaade 1920-1930. Riigi Statistika Keskbüroo. Tallinn 1931. Lk 8 ja 14.) 1922 aasta seisuga elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest Eesti kodanikud olid 1 082 145 inimest.

Ametlik oli alla 2000, vist umbes 1700. Sinna otsa läheb aga vähemalt paar-kolm tuhat mitteametlikku.

Ja lao siis lagedale, mis seal Riigi Teatajas kirjas on.

Anna aega see vähemalt paar nädalat ümbertrükkimist kuna siin harrastatakse puusalt tulistamist siis ma lihtsalt tundsin huvi et kas te alusdokumentidega olete tutvunud. (sry lihtsalt kiusan Teid)

viktoriiniküsimus: soe aga arenguruumi veel on. mis puutub neisse mitteametlikesse siis suurem osa neist ei kuulunud vanuse poolest mobilisatsiooni alla ja sealt tuleb see vahe.

Anna aega see vähemalt paar nädalat ümbertrükkimist

Aga tee vaid lühike kokkuvõte.

Mitteametlikud peaks olema need, keda ei registreeritud vastuvõtukomisjonis, vaid läksid otse väeossa (?).

Hindan mentaliteediajaloo seisukohast (tunde järgi praegu), et olulist valimispettust ja manipulatsiooni ei toimunud. Mõni kaldub seda kahtlustama tänapäevase rikutuse seisukohast (massiliselt manipulatsioone kohati), selleaegne rahvas ei tulnud enamasti selle pealegi, isegi kui teoreetilisi võimalusi oleks olnud - inimesed olid teistsugused. Rikutud seltskond (kommunistid) Venemaal ei näinud ka võltsimisega eriti vaeva, korraldasid kohe sirgjooneliselt "nagu vaja". Lõppkokkuvõttes oli ju pilt tegelikkusele vastav ja maaküsimus lahendati rahva enamuse soovi kohaselt. Maa lubamine ei viinud kedagi küll eriti sõjaväkke, aga juba sõjaväes olles aitas siiski armee moraalile kaasa. Eesti vägi vist ikkagi oli moraalilt Punaarmeest üle ja ei võitnud ainult tänu Inglismaa materiaalsele abile? Midagi olulist pidi olema, mis nad paremini sõdima pani. Nüüd ootan huviga ära valimiste korralduslikud üksikasjad...
Kas keegi ei võiks seda muidu huvitavat OT osa sobivasse teemasse tõsta? Leeduga pole sel midagi tegemist enam.

Reigo kirjutas:

Anna aega see vähemalt paar nädalat ümbertrükkimist

Aga tee vaid lühike kokkuvõte.

Mitteametlikud peaks olema need, keda ei registreeritud vastuvõtukomisjonis, vaid läksid otse väeossa (?).

Ok eks püüan. Aga ametlik arv siis, 1. veebruari 1920 seisuga: Läbi vastuvõttu komisjoni: vabatahtlike 1541 meest. (Saaremaa, Valga ja Lätist - 0). sunniviisiliselt 58 624. Kokku 60 165*.

*ERA 496.4.566. L 98.

pisike palve: suurem osa siit teemast tuleb tõsta Vabadussõja teema alla

Läbi vastuvõttu komisjoni: vabatahtlike 1541 meest. (Saaremaa, Valga ja Lätist - 0). sunniviisiliselt 58 624. Kokku 60 165.

Olgu lisatud, et läbi kõnealuse komisjoni ei läinud (nagu mulle on mulje jäänud):
-kooliõpilased (või suurem osa neist)
-kasarmeeritud või rindeüksustes rakendatud kaitseliitlased
-Eesti kagupiiri läheduses enne detsembrit 1919 mobiliseeritud ja vabatahtlikud venelased, lätlased ja setud
-Pihkvas mobiliseeritud eestlased

"tingiva kõneviisi" osa lõpust kustutatud.

Kui Reigo ja Corvus tahavad samal teemal väitlust jätkata - ma võin selle neile privasse saata

corvus kirjutas:"... Uurid tommy ehk omas liinis täpsustamiseks?

"Very unlikely that anything will happen before 2013..."

Plaanid plaanideks, need ei maksa midagi...
Mis tulevik toob, tont teab,....mina pole selgeltnägija...
Kuna leedulased saavutasid soomlastega kokkuleppe "SISU"-autode maksete külmutamiseks, on selge et neil on hetkel tõsised raskused oma käigusolevate kaitseprogrammide eest tasumiseks.../nende eelarvekärbete taustal.../
PS, sama diili said lätlased hollandlastega, külmutati maksed nende Hollandist ostetud miinipaatide eest.....

Osutan ainult, et kuna corvus muutis oma 22 Veeb, 2010 22:28 postituses tagantjärele paari sõna, siis lisasin mina oma järgneva postituse lõppu ühe märkuse.

Äkki kolite oma komplekside ja vaidlustega privasse?


Kas lähed vajadusel relvaga meie riiki ründava vaenlase vastu?
Oleneb vaenlasest
16% [ 5 ]
Mitte mingil juhul.
6% [ 2 ]
Ei, tõmban esimesel võimalusel uttu
13% [ 4 ]
ei tea
16% [ 5 ]
Lähen kindlasti
46% [ 14 ]
olen patsifist või süvausklik, st. ei lähe
0% [ 0 ]

Hetkel autofoorumis tehtud küsitlus on siiski märgatavalt edulisem, kui Leedu 6,5%
Imelikul kombel ei tundu see kedagi huvitavat

Sul on valim vale, küsitlusest puuduvad naisterahvad ja ka venelasi on vastajate seas vähem kui 34%. Loomulikult tuleb siis parem protsent