Wikileaks ja Eesti riigikaitse?

[Kapten Trumm]

Oluline reegel: pingete tõusu eel aktiviseerub mõjuagendide tegevus ohver-riigis.

[Avatar]

http://www.postimees.ee/?id=362028
Kas parem õudne lõpp, kui lõputu õudus? Assange kaotas just oma puutumatuse.

[Larry]

Ekspressis selline nupuke:
Internetti on ilmunud 27.aprilli 2009 Tallinnast Washingtoni saadetud memorandumi pikem variant, milles heidetakse Eestile ette, et meie kaitsekonseptsioon on ülesehitatud stsenaariumile, et Venemaa rünnak Eesti vastu on möödapääsmatu.

Pikemas memo versioonis näeb USA saatkond oma ülesannet Eesti kaitsekontseptsiooni mõjutamises. See on tähtis, kuigi mõjutamise ulatus on piiratud, öeldakse raportis.

/.../ Memo lõppeb järgmise tõdemusega: Riigidepartemang ja justiitsministeerium on korduvalt välja öelnud, et Eesti peaks arendama NATOle vajalikku moodsat sõjaväge ja mitte keskenduma soomusvägedele, mis oleksid võimelised tõrjuma maavägede rünnakut idast.



Link nupukesele: http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=37732295
Pange tähele, sellist juttu ajab meie peamine liitlane, ja seda peale 080808. Murrame siin pead, et ei tea kas ameeriklased meie juhtidele midagi ette on kirjutanud. Nüüd on vist vastus olemas. Kui pikka aega selline "mõjutamine" on käinud, ei oska arvata, kuid ehk peitub siin ka põhjus sellest varasemast meie poliitikute jutust "väikestest mobiilsetest professionaalsetest hästi varustatud kiirelt ümberpaigutatavatest üksustest". Igatahes tundub, et mõjutamine pole veel liiga massiivne, sest soomustehnika hankimine on SKAKis sees ja töö ilmselt selles suunas käib, kuigi ka aeg on juba 20 aastat jooksnud...
Ah jaa- Lemet, siin on sulle ka vastus, miks ei ole USA meid "kaitseotstarbelise relvastusega üle ujutanud" .

[Lemet]

Kui pikka aega selline "mõjutamine" on käinud, ei oska arvata

Ilmselt ikka pikalt...näiteks kui meenutada sir Robertsoni vaateid ja seda, mis toimus ja kuidas toimetati samal ajal meite kaitsevõimekusega.

[Kapten Trumm]

Kujutan ette, et kui me paneks iga aasta huugama 10 miljardi eeki jagu raha, teeks kpt Toomse hübriidsõda, võitlusgrupid laseks soomuskolonnide pihta kuskilt metsast Spike ER-e, Ämaris ei vaikiks hetkekski General Electricu turbofan'ide kõuemürin ja oleks muid toredaid asju, kirjutaks meie head liitlased oma sisememodes, et Eesti riigikaitse on suur julgeolekuoht ning kahjustaks USA rahvuslikke huvisid.

Seda pole muidugi raske arvata, kuidas meie kodukamara klaussvitsid püha tõe juurde jõudsid, küll lordrobertsonid ja muu kasulike idiootide kamp ikka aitas.

[metsaline]

Ilmselt ta nii on, et "vanem vend" koos naabrimehega on kokku leppinud, et meil ei oleks liig palju jämedaid torusid ja rasket rauda... Selle hinnaks on meie vindumine ja värisemine siin Peipuse ees ja eesliratsanike tagaajamine kivikõrbetes... Kui me hakkame omapäi tegutsema, kaob jänkide tugi ja me oleme naabrimehe torude ees kaitseta...

[Kapten Trumm]

Tahtmata alahinnata NATO ja USA heidutust, tuleb siiski mainida, et kui Eesti väga tahaks, suudaks ta ka ise panna püsti täiesti usutava heidutuse. Arvestades Eesti maastikku ja relvastuse viimaseid arenguid, pole selleks ilmtingimata tankiarmeesid tarvis.

Mul on (oli) kah tunne, et kallid nishivõimekused jne on lihtsalt suure venna poolt kästud asjad, millest keeldumiseks eriti põhjust pole.

Ameeriklaste probleem on sama, mis igal suurrahval - puudub vajalik empaatiavõime väikerahva probleemidest arusaamiseks. Isegi kõrgelt haritud ameeriklaste hulgas (nats neid ikka kohatud) on levinud üsna kitsas silmaringi ning USA-keskne arusaam elust.

Sestap tundub neile ka paranoiline Eesti igati ratsionaalne (kogemusel põhinev) hirm Venemaa jõupoliitika ees või Eesti relvastumine arusaamatu.

[hummel]

Mind huvitab, millal avaldatakse võimalikud dokumendid veel selle kohta, et
1) kes/kus soovitas/käskis hankida meile uue aastatuhande keskel kalli miiniotsimislaevastiku, millest ei ole ei meil (liiga võimsad ja puudub adekvaatne SA funktsioon) ega isegi NATO-l (seal neid laevu ju piisavalt) märkimisväärset kasu ja
2) kes/kus keelas või soovitas ära jätta ära õhuväele relvastatud lennuvahendite muretsemise?

[Lemet]

Õhuvägede osas tuleb ette, et kuskil vene lennundusfoorumil väideti selle soovituse juhtlõngad viivat Suure Lombi taha teatud künkale. Kust olla möödunud sajandi 90-ndate teisel poolel tulnud otsesõnaline soovitus Balti riikides õhusõiduvahenditega mitte tegeleda. Paraku ei salvestanud antud aadressi ja juttu, nii et soovijad võivad mind nüüd taas luulutajaks tembeldada...

[Kapten Trumm]

Mind huvitab, millal avaldatakse võimalikud dokumendid veel selle kohta, et
1) kes/kus soovitas/käskis hankida meile uue aastatuhande keskel kalli miiniotsimislaevastiku, millest ei ole ei meil (liiga võimsad ja puudub adekvaatne SA funktsioon) ega isegi NATO-l (seal neid laevu ju piisavalt) märkimisväärset kasu ja
2) kes/kus keelas või soovitas ära jätta ära õhuväele relvastatud lennuvahendite muretsemise?

Miinilaevastiku seeme pandi maha 90ndatel, kui võeti vastu Volksmarine (DDR) miiniotsimise puukünad 60ndatest. Selle põhjal oli edasi juba kurss määratud ja plastpaatide ostuks rivi tõsiseid argumente käes. Pigem tasuks otsida seda, kes tollal selle seemne maha külvas. Kui plastkünad osteti, oli mereväel juba soliidne erialane kogemus miinijahtimises, kaasa arvatud välismissioonidel osalemine.

Ma arvan, et tõsisemaid lahingupidamise kaatreid oleks Volksmarine üljääkidest saanud küll ja küll. Piirivalve sai isegi tasuta Norrast ühe raketikaatri, küll ilma rakettideta.

[Motronicus]

Õhuvägede osas tuleb ette, et kuskil vene lennundusfoorumil väideti selle soovituse juhtlõngad viivat Suure Lombi taha teatud künkale. Kust olla möödunud sajandi 90-ndate teisel poolel tulnud otsesõnaline soovitus Balti riikides õhusõiduvahenditega mitte tegeleda. Paraku ei salvestanud antud aadressi ja juttu, nii et soovijad võivad mind nüüd taas luulutajaks tembeldada...

Luulutame siis ka. Balti riikide vastava võimekuse korral langeb ära argument, miks peaksid teiste NATO riikide lennuvahendid (nt USAF, RAF jne) viibima sellises reziimis Balti riikide õhuruumis. Ilmselt on seda argumenti jätkuvalt vaja.

[Kapten Trumm]

Balti riikide võimekus ei tähenda nüüd küll, et vajaduse korral liitlased ka õhus ei oleks. Samamoodi võiks ju Eesti maaväe omamine tähendada, et maavägede toetust me ei saa.

[setu]

Näiteks on veel "paljastamata" teema NATO Küberkaitse keskus Eestis kui sisuliselt osutati mõningast abi Vene küberrünnakute tõttu Gruusia it-süsteemide kaitseks. Peale paljude kodulehtede ja interneti oli ka telefonivõrkudele jne rünnakud, mille tõttu info edastamine oli paljuski võimatu. Case on selles, et NATO skeptikud NATO riikidest nägid ohtu artiklile nr 5, mille kohaselt oleksid nad pidanud kaitsma Eestit, samas see oleks loonud vaenlase kuvandi idasuunal etc. Dilemmasid on, võib kindel olla, et vastavasisulisi strateegiaid ja toimimiskavasid töötatakse välja, kuid see on ka valdkond, kust oodatakse wikileaksi vastavasisulisi vihjeid.

tervit,

[A4]

Ekspressis selline nupuke:
Internetti on ilmunud 27.aprilli 2009 Tallinnast Washingtoni saadetud memorandumi pikem variant, milles heidetakse Eestile ette, et meie kaitsekonseptsioon on ülesehitatud stsenaariumile, et Venemaa rünnak Eesti vastu on möödapääsmatu.

Pikemas memo versioonis näeb USA saatkond oma ülesannet Eesti kaitsekontseptsiooni mõjutamises. See on tähtis, kuigi mõjutamise ulatus on piiratud, öeldakse raportis.

/.../ Memo lõppeb järgmise tõdemusega: Riigidepartemang ja justiitsministeerium on korduvalt välja öelnud, et Eesti peaks arendama NATOle vajalikku moodsat sõjaväge ja mitte keskenduma soomusvägedele, mis oleksid võimelised tõrjuma maavägede rünnakut idast.



Link nupukesele: http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=37732295
Pange tähele, sellist juttu ajab meie peamine liitlane, ja seda peale 080808. Murrame siin pead, et ei tea kas ameeriklased meie juhtidele midagi ette on kirjutanud. Nüüd on vist vastus olemas. Kui pikka aega selline "mõjutamine" on käinud, ei oska arvata, kuid ehk peitub siin ka põhjus sellest varasemast meie poliitikute jutust "väikestest mobiilsetest professionaalsetest hästi varustatud kiirelt ümberpaigutatavatest üksustest". Igatahes tundub, et mõjutamine pole veel liiga massiivne, sest soomustehnika hankimine on SKAKis sees ja töö ilmselt selles suunas käib, kuigi ka aeg on juba 20 aastat jooksnud...
Ah jaa- Lemet, siin on sulle ka vastus, miks ei ole USA meid "kaitseotstarbelise relvastusega üle ujutanud" .

Nii lihtne siis asi ongi – mingi USA saatkonna tädi avaldab pealinna saadetud memos isiklikku arvamust, et soomusvägede arendamine ei ole võibolla kõige mõistlikum ning kõik juba tõlgendavadki USA ametliku seisukohana ning vandenõuna, mistõttu on meie riigikaitset onu Sami näpunäidete kohaselt kõik need aastad „kahjurlikult ja välismissioonide suunas valesti arendatud“.

Ma ei väsi endiselt toomast näidet, et sisuliselt kogu 20 aasta kaitse-eelarvete vaba raha on läinud pea täielikult esmase iseseisva kaitsevõime ja territoriaalkaitse arendamisele ning välismissioonidel osalemine on kõige selle kõrvalprojekt, mis neelab kaitse-eelarvest iga-aastaselt mitte rohkem kui 4-5%. Miljardid ajateenijate kasarmute, mobilisatsiooniladude ja -varude, ajateenija individuaalvarustuse, veokite, haubitsate, sidetehnika, Mistralide jpm alla läinud raha ei anna minu arust küll eriti tunnistust sellest, et meil väga pingsalt kuulatakse, mida keegi kuskilt saatkonnast või Brüsselist „nõuab ja soovitab“. Kui üldse soovitab ja nõuabki.

Miinijahtijatest ja esmasest iseseisvast kaitsevõimest on siin samuti juba küllalt juttu olnud. Vahemärkusena Kapten Trummile tuletan ainult meelde, et Mereväe eelmised künad pärinesid mitte Ida-Saksa Volksmarine’lt, vaid endise Lääne-Saksa mereväelt (siin võiks tõsta ka retoorilise küsimuse, et mis kuradi pärast kahmasid Nõukogude laevastiku tõrjumiseks valmistunud läänesakslased Külma sõja ajal omale kokku nii suure ja mitmetest erinevatest laevaklassidest koosneva miinitõrjelaevastiku. Ja miks soomlased täna sedasama teevad)

Mis aga puudutab USA sõjalist abi, siis tasub meenutada, kust tulid 1990. aastatel 40 000 automaati M-14 või sel aastal 80 81mm miinipildujat. Miks küll nii palju ja kui palju nendest välismissioonidel vajalik on? Aga ka see kõik kahvatub oma suuruselt ja tähtsuselt selle kõrval, et alates 1995. aastast on USA meile sõjalise abirahana eraldanud tänaseks kokku ligi 70 miljonit dollarit ehk laias laastus miljard krooni. Miljard krooni 15 aasta peale ära jagatuna ei pruugi esmapilgul tunduda eriti suure summana, aga kui vaadata, kui palju me ise oleme samal ajal (eriti 1990. aastate pisikeste kaitse-eelarvete juures) saanud relvastus- ja varustushangetele kulutada, siis pole see summa sugugi nii väike. Suurem osa sellest miljardist on läinud kaasaegsete Harrise raadiojaamade hankimisele (ning taaskord mitte ainult missioonikutele, vaid kogu SA struktuurile) ning võib ilma liialdamata öelda, et praktiliselt kogu meie kaitseväe taktikalise tasandi raadiosidevõrk on onu Sami dollarite eest ülesse ehitatud. Vastasel korral oleksime me pidanud selle papi ise välja köhima (või siis teeksime sidet endiselt vändaga telefoniga) ja see oleks paratamatult tulnud ajateenijate kasarmute, rakmete, haubitsate või õhutõrjerakettide arvelt. Ja seda, kui oluline on tänapäeval kaasaegne side- ja juhtimissüsteem, ei ole mõtet vist üle rõhutada. (Jah, me kõik oleme kuulnud või ise Kevadtormil kogenud, kui kehvasti see side meil kokkuvõttes toimib, aga ilma selleta oleks olukord veelgi nutusem).

Seega, kui ameeriklastel oleks tõesti kurikaval plaan halvata Eesti kaitsevõimet, et meid parajal hetkel ilma suurema jamata „vandile maha müüa“, siis oleksid nad võinud alustada kasvõi nende abirahade ja sidehangete kinnikeeramisest, ilma milleta oleks meie kaitsevägi täna sõja korral sisuliselt juhitamatu bande.

[A4]

Õhuvägede osas tuleb ette, et kuskil vene lennundusfoorumil väideti selle soovituse juhtlõngad viivat Suure Lombi taha teatud künkale. Kust olla möödunud sajandi 90-ndate teisel poolel tulnud otsesõnaline soovitus Balti riikides õhusõiduvahenditega mitte tegeleda. Paraku ei salvestanud antud aadressi ja juttu, nii et soovijad võivad mind nüüd taas luulutajaks tembeldada...

Mis puudutab lennukeid, siis detsembri alguses ilmus Maalehes väga huvitav ja sisukas intervjuu kindralleitnant Laaneotsaga, kus sisaldud muuhulgas järgmine passaaž:

KÜSIMUS: Kuidas nende tankide ja hävitajatega siis jääb?

VASTUS: Kaitseväe arendamine käib teaduspõhiselt. Viisime ühistöös kaitseministeeriumiga 2007-2008 läbi põhjaliku uuringu, et selgitada välja, mida on Eestil endal esmaseks enesekaitseks vaja ja milliseid võimekusi peaksime küsima NATO partneritelt.

Meil ei ole vaja hävituslennukeid omaette, meil on vaja õhukaitset kui kompleksset võimekust. Vaadates kaasaegsete hävituslennukite hindu ja nende ülalpidamise maksumust, olen veendunud, et väikeriigina ei ole me veel aastaid, võib-olla ise­gi aastakümneid suutelised üleval pidama mitte mingisugust iseseisvat lennuüksust.

Rumala peaga võib lennukeid ju osta, panna nende alla mitme aasta kaitseeelarved, aga siis pole mõtet rääkida kaitsejõudude tasakaalustatud arendamisest, isegi hoidmisest.

Õigem oleks edasi minna nii, nagu oleme siiani teinud: küsida seda teenust liitlastelt, makstes selle eest oma võimaluste piires. Aga see ei tähenda sugugi, et me ei peaks arendama integreeritud õhukaitset – õhutõrjet nii rakettide kui ka suurtükkide näol, õhuseiret.“/Tsitaadi lõpp/


Aga ju nad seal Vene lennundusfoorumis tea neid asju paremini kui meie enda Tanki-Ants, kelle vabamüürlased on antud juhtumi puhul selgelt „ära tinistanud“?