Huvitav oli kuulata kunagi telekast ühe külma sõja aegse NSVL tuumakindrali arvamust, et taktikalisest tuumarelvast rindel poleks asi kaugemale läinud.
Hehh, järgmise asjana oleks ilmselt ka Moskva, Washington, London ja Bonn radioaktiivseks stepiks muudetud.
Tuumarelvaga on kahjuks see lugu, et kui asi sinnamaani läheb, siis maksab ainult ennetamine. Ja asi läheb ilmselt eskaleeruvaks. Seda mõjutab ka muuhulgas pikantne asjaolu, et mitmed NSVL strateegilised raketid olid tegelikus elus +/- 10 km täpsusega, eriti allveelaevadel asuvad (mis oleks käiku läinud enne). Edasi - USAs on paljud stateegilised objektid suurlinnade külje all. Stateegiline objekt on ka igasugune üle 3000 meetrine lennurada, mis suudab B-52 teenindada. Ja võta siis ameeriklaste seisukohalt kinni, kas see 1 Mt ilmkärakas oli mõeldud Long Beachi sõjasadama või Los Angelese pihta. Esimesel juhul on tegemist sõjalise objektiga, millele vastatakse vastulöögiga sõjalisele objektile, Teisel juhul avatakse järgmine faas ehk counter-value - linnade ja tööstuskeskuste hävitamine.
Või millised on shansid, et NSVL tõlgedab koos Raadi lennuväljaga ka Tartu maa pealt pühkinud ilmkärakat sõjalise objekti hävitamisena ja ei vasta nt Hamburgi maa pealt pühkimisega?
See on kaunis närviline olukord, kus iga vastase kärakas võib ka "verhuska" punkrile viimane olla. Ja katsu siis säilitada kainet mõistust ja hinnata, kuhu oli sihitud +/-5 km täpsusega rakett?
Minuarust oleks iga tuumastenaarium lõppenud vähemalt 5000 megatonni saatmisega teineteise pihta, mille tagajärjel oleks elanikkond vähenenud keskaja tasemel.
Eriti huvitavaks muutsid olukorra ameeriklaste Pershing raketid Saksamaal, mis oleks Moskvat toastinud 5 minutit peale starti (3-4 minutit peale nende avastamist PVO radarite poolt). Ja selle aja jooksul pidi Kremli vanadekodu langetama sõjaliselt adekvaatseid otsuseid ja jõudma veel kuskile varjuda- võimatu
