Majapidamismured

[Welber]

Gramm on SI süsteemi mõõtühik ja kilo(gramm) on selle detsimaalkordaja, nii et iga koolis käinu peaks teadma, et mõlemad on võrdselt kasutatavad.
4kg tõin lihtsalt informatiivseks energianäiteks, sest selline näide oli lingitavas õpikus toodud ja et mõni ei hakkaks tõendeid nõudma.

Sa isegi ei saa aru, mida ma Sulle kirjutan - Sa ei saa kinnisesse ruumi lõputult vett aurustada, energiat jahutamise jaoks on palju rohkem vaja, kui see aurustamisega võimalik on.

Tagant järgi võib igasugu arvutustulemusi saada aga see ei muuda tõsiasja, et sahvrid toimisid omas ajas.

Selle lause võiks kuhugi lolluste kullafondi lisada .

PS. Järsku Sa esitad oma aurusahvri teooriale ka mingit tõestusmaterjali.

[Welber]

See ei ole küll moodne multifilm, aga on päris kasulik viidetega 5 aasta tagune artikkel inimesele, kes on huvitatud meie kliimasse sobiva hoone ehitamisest sajandite pikkuse katse/eksitus meetodil kogutud kogemuste järgi.
Ehk mõnikord võib "kohalik ajalooline mälu" kasulikuks osutuda.

See artikkel on ikka jube hea tase, selline lamemaalaste tipp.

Eestlased on varmalt omaks võtnud üleoleva ja halvustava suhtumise esivanemate elukorralduse ja -tingimuste kohta, mõistmata, et selline suhtumine iseloomustab koloniseerija arvamust koloniseeritutest ning vastab samale mustrile kõigis piirkondades, kus sellised võimusuhted on olnud esindatud.

Korstnad ja vundamendid on ka koloniseerijate toodud. Ehitada tuleks siis lahtistele põllukividele toetuva palkseinaga suitsutare?

(Kui tänapäeval soovib omanik projekti kirjutada planeeritava elamu kasutusajaks tavalise 50 aastat asemel, 100 või üle aastat, siis peab projektis täpselt näitama, et milliseid materjale ja meetodeid kasutades soovitakse saavutada nii pikka hoone kasutusaega.)

Tänapäeval korralikult ehitatud majad (ma ei mõtle siin konveiermeetodil ehitatud kipsist maju) on igal juhul vastupidavamad, kui need 150 aastat tagasi olid.

[Welber]

Ma ei ole veendunud, et need kivid ja savi täitsid seda ülesannet. Kindlasti aitavad nad kaasa, kuid see ei ole nende põhifunktsioon. Millega seletada sellisel juhul seda, et ka kambri ja esiku põrandad on tehtud samamoodi?
Väidan seda ühe arvatavasti hiljemalt 18. saj ehitatud talumaja baasil. Miks 18 sajand? Varasemat ei julge. Selle koha esmamainimine on 17 saj. Maja vaadates on aru saada vanad palgiread, vanad akna kohad, on aru saada hilisem suuremaks ehitamine.
Olin sunnitud paar aastat tagasi maja põrandat vahetama. Kambrist ja esikust tuli välja täpselt samasuguse struktuuriga põrand nagu sahvris. Maakivid mis olid tihendatud saviga.
Minu väide on, et need savipõrandad olid käidavamates kohtades nn puhtad põrandad, mitte ehitatud jahutust silmas pidades.
Mis puutub kergestiriknevate toiduainete säilitamist, siis veel 70-ndatel kasutasid minu mõlemapoolsed vanavanemad selleks suvel kaevu.
Sama nippi kasutasin ma ka algaastatel kui ma selle maja endale ostsin.

Kui kambritele hakati laudpõrandaid panema, siis jäid kojas, sahvris ja köögis tihti savipõrandad alles. Peamine põhjus oli ilmselt see, et kalosse või saapaid pidevalt jalast mitte võtta. Külaliste jaoks oli paraaduks, kust algas ilusti laudpõrand.
Sahvrid olid hiljemalt juuliks soojad, ehk mõni kraad ümbritsevast jahedamad, piima hoiti kaevus, juurikaid keldris, suitsu-(Lõuna-Eestis) või soolaliha (Põhja-Eestis) aidas. Mune hoiti sahvris, sest need ei vaja väga külma ja nende maitse läheb seistes paremaks.

[Valdemar]

Minu vanavanemate juures, kes elasid Koosa lähedal oli kasutusel kaks maapealset keldrit, üks juurikate jms jaoks, teine jääkelder liha ja kala hoidmiseks. Jääkeldri jaoks lõigati talvel jõe pealt jääd. Kuidas seinad soojustatud olid, seda ei tea, kuid lae peal oli vähemalt poolteist meetrit saepuru. Ehitatud oli millalgi eelmise sajandi 20-datel.

[OLAVI]

Et muidu õpetatakse EKA-s neid mõttetuid ilusate majade joonistajaid ...

Leidsin just netist asjakohase viite, mille autentsuses ei saa küll keegi kahelda.

Kus "kunstnik" oli joonistanud (korraliku hoone ehitamiseks on vaja arhitektuurne projekt) nii ilusa maja, et omanik oli nõus selle oma raha eest ehitama aga kuna ei kaasatud inseneeria võimelist projekteerijat ja kasutati kokku mitte sobivaid materjale ning ehituslahendusi, siis selle pärast kannatasid omanikud otseselt kahju.

... Ma olen nimelt näinud oma silmaga kahte "uut" palkehitist mis... olid katastroofilised:

1) Palgi alumine soon oli tehtud V kujuline. Mitte ümar. Maja oli kahekordne.
Aja jooksul alumised palgid vajusid "laiali" ning esimene korrus on nüüd osaliselt 30 senti (!!) madalam. Lahendus: uued uksed ja aknad alla ja eks ole lootust et väga rohkem ei vaju.
2) Palgid olid värvitud mingi idiootse emailvärviga, mis ei lase niiskust läbi.
Juba 5 aastat hiljem hakkasid osad nurgad laili pudenema, mingi mädanik ja kõdu oli sees igal pool. Lahendus: ekskavaator ja lõkkeplats. ...

Iga põhikooli loodusõpetuse tundides kuulanud isik peaks teadma ja insener kindlasti teab, et orgaaniline aine "puit" ei ole ajas kujupüsiv ja risti kiudu võib puidu kujumuutus 10% olla, aga tavaline "kunstnik" ei pruugi seda teada.
"Kunstnik" värvib seina ilusaks aga insener peab oskama kasutada kokkusobivaid tooteid. jne.

[AMvA]

Et muidu õpetatakse EKA-s neid mõttetuid ilusate majade joonistajaid ...

Leidsin just netist asjakohase viite, mille autentsuses ei saa küll keegi kahelda

Mis viite? See su viidatud viide oli täielik pullikaka.

[Castellum]

Palju kurja on kindlasti tehtud vanade palkmajade renoveerimisel, eriti vene ajal kus ainuke värv oligi vist mingi titesitakarva email. Selle all kõik kõdunes nagu jaksas.

Tõrvapapiga löödi vene ajal palju palkmaju üle. Tuule pidas kinni küll, aga selle papi all hakkas mädanema kõik.

Ehk te mõlemad, nii Madis kui ka avrnbr, enam ei tiražeeriks siin oma lolluseid ehituse alal? Jätaks (palk)ehituse teistele, kes seda ikkagi kuidagiviisi jagavad?

[OLAVI]

Sahvri ehitamine vanasti.
Jahutuseks kaevati põrandaks, sahvripõranda alla auk, mis täideti põranda kõrguseni soojusmahtuvuse parandamiseks maakividega.
(Auk kaevati hoone vundamendi tegemise käigus aga vundamendis olevate kivide vahed täideti liivaga leotades.)
Maakivide vahed tihendati täitmise käigus tampsaviga ja sahvripõranda pinnaks jäigi savi.
Kivid täitsid energiaakumulaatori rolli ja ühtlustasid maaalust (ca +5C) ning põranda pinna temperatuuri.
Maa all oleva niiskuse tõttu niiske savi parandas kivide vahelist soojusülekannet ja kuna savis tõuseb niiskus kapillaarsuse tõttu mitu meetrit, siis savi juhtis kapillaarse vee maa alt põranda pinnale.

Ma ei ole veendunud, et need kivid ja savi täitsid seda ülesannet. Kindlasti aitavad nad kaasa, kuid see ei ole nende põhifunktsioon.
Millega seletada sellisel juhul seda, et ka kambri ja esiku põrandad on tehtud samamoodi?

Täitsa loogiline, et kasutati samu materjale, mida kohapealt oli saada sest transport oli kallis.

Väidan seda ühe arvatavasti hiljemalt 18. saj ehitatud talumaja baasil. Miks 18 sajand? Varasemat ei julge. Selle koha esmamainimine on 17 saj. Maja vaadates on aru saada vanad palgiread, vanad akna kohad, on aru saada hilisem suuremaks ehitamine.
Olin sunnitud paar aastat tagasi maja põrandat vahetama. Kambrist ja esikust tuli välja täpselt samasuguse struktuuriga põrand nagu sahvris. Maakivid mis olid tihendatud saviga.
Minu väide on, et need savipõrandad olid käidavamates kohtades nn puhtad põrandad, mitte ehitatud jahutust silmas pidades.

Muidugi, sest saviga saab käidava sileda pinna tekitada ja kuiv savi on jala all soojem, kui niiske savi.

Erinevate ruumide põrandate savikihi niiskusrežiimi hindamiseks oleks pidanud uurima sügavamalt, et kui sügavale ulatab põranda aluste kivide vahel olev savi.
Et eluruumide savipõrand püsiks soojem ja kuivem, peaks eluruumide põrandate all olema maapinna niiskuse kapillaartõusu takistav kruusakiht aga sahvripõranda alune savi ulatuma niiske pinnani.

Mis puutub kergestiriknevate toiduainete säilitamist, siis veel 70-ndatel kasutasid minu mõlemapoolsed vanavanemad selleks suvel kaevu.
Sama nippi kasutasin ma ka algaastatel kui ma selle maja endale ostsin.

Kaevu jutt on teine teema ja näitab, et juba ammu teadsid inimesed lüpsikut kaevu lastes, et vesi/piim soojusülekanne on efektiivsem kui õhk/piim soojusülekanne.

[AndresTy]

Näiteks tavaline ehitusel kasutatav 12,5mm paksune kipsplaat on sammuti (märguv) hügroskoopne materjal ja tuleohutuse infomaterjalide järgi toimub kipsplaadi tuldtõkestav toime tänu sellele, et iga 1m2 kipsplaati tavalises eluruumis on sidunud õhust ca 1 liiter vett.

Kipsi tulepüsivus põhineb siiski kaltsiumsulfaadi kristallvõres paikneva veel. 160 kraadi juures hakkab CaSO4·2H2O kristall lagunema ja eraldub vesi. Ja see vesi ongi see, mis kipsplaadi tulepüsivaks teeb. Õhust imatud niiskus, mis nagu oleks peale paigaldamist toaõhust kipsplaati tekkinud, ei ole tulepüsivuse oluline faktor.

[Madis Reivik]

Palju kurja on kindlasti tehtud vanade palkmajade renoveerimisel, eriti vene ajal kus ainuke värv oligi vist mingi titesitakarva email. Selle all kõik kõdunes nagu jaksas.

Tõrvapapiga löödi vene ajal palju palkmaju üle. Tuule pidas kinni küll, aga selle papi all hakkas mädanema kõik.

Ehk te mõlemad, nii Madis kui ka avrnbr, enam ei tiražeeriks siin oma lolluseid ehituse alal? Jätaks (palk)ehituse teistele, kes seda ikkagi kuidagiviisi jagavad?

Mingi point on ka sellel jutul või ? Ajuvaba lihtsalt, õpi lugema, just lollustest ma kirjutangi. Sinu arvates V soon ja emailvärv on ok, ise ehitad nii ???

[Kriku]

Misasi on "palgi alumine soon"? Vara?

[AMvA]

Misasi on "palgi alumine soon"? Vara?

Ilmselt mõeldi jah vara.

Samas on kasutusel mõlemat tüüpi varad, nii ümarvara ehk lahtine vara ja kinnine vara (ilmselt sellist nägi akf)
http://palkehitus.ee/kasulik-teada-palg ... d-ja-varad

[Kriku]

Jah. Ma oletaks, et probleem oli seal rohkem vara sügavuses kui kujus. Ma seni muidu arvasin, et joonisel kujutatud nn. "lahtine vara" on mootorsaeajastu produkt .

[AMvA]

Jah. Ma oletaks, et probleem oli seal rohkem vara sügavuses, kui kujus. Ma seni muidu arvasin, et joonisel kujutatud nn. "lahtine vara" on mootorsaeajastu produkt .

Nn lahtine vara on pigem ikka vanema aja lahendus. Ilmselt ei olnud varakirvestel piisavalt väikest raadiust ja minu meelest laoti vanasti palkmajad üles ja alles siis topiti palgivahed soojustusmaterjali täis.

[Madis Reivik]

Küllap oli viga mõlemas, liiga sügav ja vale nurgaga ja ilmselt oli valesti topitud ka. V kujulist on ilmselt lihtsam lõigata kui kumerat, sääst missugune
Kui olla terminites korrektne siis oli "kinnine vara"
Igal juhul nõme lugu kui 100k+ EUR ära kulutatakse ja tulemuseks on mittetoimiv maja.