www.militaar.net

logistik76 kirjutas: ↑04 Aug, 2024 18:16 Põhimõtteliselt õige, aga inverter võib, mitte ei pea võrgu sageduse suurte häirete korral katkestama võrku tootmist.
Nõutakse ikka väga suure sagedushälbe korral võrku tootmise jätkamist .
Nõutud on :49,0 Hz – 51,0 Hz piiramatu aeg töötamist
47,5 Hz – 49,0 Hz ;51,0 Hz – 51,5 Hz 30 minutit.
2024 aasta sagedus:
https://dashboard.elering.ee/et/system/ ... 59:59.999Z
Nähtub kõikumine 49,93-50,06, seega julgelt mitmekümnekordne varu.

OLAVI kirjutas: ↑04 Aug, 2024 12:27 Selline on küll õige aga ainult tavaline koolitasemel lihtsustatud arusaamine ühesuunalise elektrivõrgu tööst, kus eeldatakse et kogu toide tuleb liini ühest otsast, Poolast ja liin on terves pikkuses sama sagedusega ja samas faasis.
Tänapäeval töötab juba ka madalpingevõrk, tänu mikrotootjatele, kahesuunaliselt.

Aga kui üheaegselt tuleb samaasse liini (mille keskel on 1000MW tarbimist) Poolast 500MW ja Narvast ka 500MW, siis ei piisa ainult "samast sagedusest" vaid pinge peab olema ka samas faasis ja kui ühe poolperioodi (1/100sek) jooksul tekkib erinevate liiniotste vahel ülemäärane pingefaasi nihe, mis tekitab kahe tootja vahelises liinis ülemäärase voolu, siis liinikaitse automaatika lahutab koheselt ühe suurema elektritootja liinist ja tarbijate poolt tekkinud ülekoormuse jätkumisel liinis, tekkinud ahelreaktsiooni käigus lahutuvad kõik teised sama liini küljes olevad elektritootjad.

Sageduse hoidmises osalevad (???) kõik tuule- ja päikesepargid. ...

Mitte ükski laiatarbe PV inverter mis toodab võrku Poola ja Narva vahel ei osale iseseisvalt "võrgusageduse hoidmises", sest on võrgu järgijad ja toodavad etteantud piirväärtusega energiat võrku.
Tuvastades võrguparameetrite väljumise etteantud piirest, katkestatab iga inverter (võrku tootev seade) võrku tootmise.

kalvis kirjutas: ↑05 Aug, 2024 8:11

OLAVI kirjutas: ↑04 Aug, 2024 12:27 Selline on küll õige aga ainult tavaline koolitasemel lihtsustatud arusaamine ühesuunalise elektrivõrgu tööst, kus eeldatakse et kogu toide tuleb liini ühest otsast, Poolast ja liin on terves pikkuses sama sagedusega ja samas faasis.
Tänapäeval töötab juba ka madalpingevõrk, tänu mikrotootjatele, kahesuunaliselt.

See pole üldse oluline kus suunas võrk töötab. Hetke sagedus on paigas sageduse bilansiga kus tootmine=tarbimine.

Aga kui üheaegselt tuleb samaasse liini (mille keskel on 1000MW tarbimist) Poolast 500MW ja Narvast ka 500MW, siis ei piisa ainult "samast sagedusest" vaid pinge peab olema ka samas faasis ja kui ühe poolperioodi (1/100sek) jooksul tekkib erinevate liiniotste vahel ülemäärane pingefaasi nihe, mis tekitab kahe tootja vahelises liinis ülemäärase voolu, siis liinikaitse automaatika lahutab koheselt ühe suurema elektritootja liinist ja tarbijate poolt tekkinud ülekoormuse jätkumisel liinis, tekkinud ahelreaktsiooni käigus lahutuvad kõik teised sama liini küljes olevad elektritootjad.

Sageduse hoidmises osalevad (???) kõik tuule- ja päikesepargid. ...

Mitte ükski laiatarbe PV inverter mis toodab võrku Poola ja Narva vahel ei osale iseseisvalt "võrgusageduse hoidmises", sest on võrgu järgijad ja toodavad etteantud piirväärtusega energiat võrku.
Tuvastades võrguparameetrite väljumise etteantud piirest, katkestatab iga inverter (võrku tootev seade) võrku tootmise.

Tundub, et saa ei tea isegi mitte elektrotehnika põhialuseid.
Absoluutselt kõik tootjad ja tarbijad osalevad sageduse hoidmises. Muuseas kui sa tarbid pardliga elektrit siis selle mootor osaleb sageduse stabiliseerimises.
Inverter ei pea katkestama mitte midagi. Lihtsalt seal on kaks või rohkem sageduse sätet, mille korral invrter vabatahtlikult katkestab võrku andmise. Need sätted on antud süsteemihalduri poolt aga võin kinnitada - nad ise kah ei tea võrgu sünkroontööst suurt midagi, sest just nemad väitsid, et Riias võib olla erinev sagedus kui Tallinnas. Tegelikkuses on just vastupidi - inverter ei tohikski katkestada võrku andmist sest see stabiliseerib võrku. Kui küsisin miks te sellist jama ette kirjutati siis põhjendati - aga NSVL ajal nii arvati ja meie jätkame edasi. Lühidalt - ei teata ise kah kust need totrad nõudmised pärit on. Muuseas isegi TTÜ kõrged professorid hakkasid kokutama ja tunnistasid - ka nemad ei tea miks nii olema peab. Rootsi teadurid aga seletasid asja ilusasti ära ja ütlesid otsesõnu - Süsteemioperaator on loll kui nõuab sagedussätete rakendamist...

MadMan kirjutas: ↑05 Aug, 2024 8:43 Niivõrd lolli jutu eest peaks sulle küll mingi puust medali andma. Mine häbene kusagil TTÜ-st väga kauges Eesti nurgas.
https://clouglobal.com/power-grid-frequ ... important/
https://www.energuide.be/en/questions-a ... ance/2136/
https://www.engineering.com/grid-freque ... ble-power/
https://www.mainsfrequency.com/

kraal kirjutas: ↑05 Aug, 2024 11:00 Sageduse hoidmiseks on vajalik, et tarbimine/tootmine oleks tasakaalus. Selleks on on erinevaid lahendusi. Paraku nende kõik need lahendused on aeglased. Suures süsteemis on teatav inerts mis annab sagedust hoida ja annab aega sageduse hoidmiseks kasutada vajalikke meetmeid. Suures süsteemis on suured generaatoragregaadid. Ilma suurte generaator agregaatideta saab ka sagedust hoida aga selleks on vajalik kalleid seadmeid.

kalvis kirjutas: ↑05 Aug, 2024 12:55

MadMan kirjutas: ↑05 Aug, 2024 8:43 Niivõrd lolli jutu eest peaks sulle küll mingi puust medali andma. Mine häbene kusagil TTÜ-st väga kauges Eesti nurgas.
https://clouglobal.com/power-grid-frequ ... important/
https://www.energuide.be/en/questions-a ... ance/2136/
https://www.engineering.com/grid-freque ... ble-power/
https://www.mainsfrequency.com/

Ära endale häbi tee oma lolluses. Mul on selle ala diplom ette näidata, kas sul on kah? Ma tegelen nende seadmete ehitamisega (CV saan kirja panna elektrijaama ehitamise, seejuures just sageduse hoidmise jne alal), kas sina kah?

kalvis kirjutas: ↑05 Aug, 2024 13:03 Tore jutt aga ühendsüsteemis käib sageduse hoidmine natuke lihtsamalt.
Asjatundmatutelee siis teadmiseks, et reeglina on vaid üks elektrijaam mis hoiab sagedust ja teised on tavatöös (ehk järgijad).
Ka Narva jaamad hoiavad ja stabiliseeerivad võrgu sagedust automaatselt väikeses ulatuses.
Edasi on juba inimene ja sekundaarreguleerimine.

parkija kirjutas: ↑07 Aug, 2024 7:54 ERR i uudisteportaalis hea artikkel :
https://www.err.ee/1609417990/juhan-par ... -suvariiki

On juttu meie energiajulgeolekust , soovitan lugeda .

Ekspeaminister ja Euroopa Kontrollikoja endine liige Juhan Parts kritiseeris väga teravalt sel nädalal avalikustatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Partsi sõnul puudub eelnõul konkreetne mõjuanalüüs ning see on karjuvas vastuolus valitsuse kavadega vähendada bürokraatiat ja tõsta Eesti konkurentsivõimet.

Kliimaseadust on ju õigustatud uue majandusvisioonina, mitte midagi sellist me siit ei leia. Me lihtsalt leiame niisuguseid veidraid paragrahve, kus näiteks ettevõtjatele antakse õigus teha koos ministeeriumiga teekaarti või muid asju. Aasta on tehtud tööd, lootus oli, et see nii-öelda rohemajanduse visioon saab konkretiseeritud. Aga seda kõike ei ole.

Kui valitsus tahab Eesti majanduse seisu, riigi rahandust ja julgeolekut parandada, siis selle seadusega pole küll midagi peale hakata. See ju süvendab hoopis enneolematut ebakindlust. Seda ebakindlust on tunda saanud riigid, mis liiguvad meist nendes asjades nii-öelda eespool.

Kliimaseaduse seletuskiri on ülimalt kahetsusväärne, see on sõnasalat, kus propagandistlikke väiteid esitatakse lõplike teaduslike tõdede pähe. Mina lootsin naivistina, et kliimaministeeriumi targad inimesed suudavad mujal maailmas toimuvat ratsionaalselt analüüsida.
Ja kujundada Eesti selged vaated, nii nagu me julgeolekus oleme teinud. Me vaatame kõiki maailma sõjalisi konflikte ja vastaseise läbi oma kindla Eesti prisma, sama peaks olema ka kliimaenergeetika valdkonnas.

Iga samm, mis kliimaministeeriumist või Eleringist tuleb, annab veenva kinnituse – me oleme praegu Eesti energeetikaga pankrotikursil. Igasugune energeetika algab energiajulgeoleku ankurkriteeriumide fikseerimisest. See on ankurkriteerium, kui me tahame olla iseseisev riik, siis peab meil olema juhitavaid võimusi tipukoormusest pluss 10 protsenti.

Kõik need Eleringi tegevused, viimane nädalal saime teada näiteks bilansitasude tulekust, need kõik on tegelikult ju mingisugused kiirabid, millega püüame olukorda kontrolli all hoida. Iga sammuga aga eemaldume julgeolekuvarustuse ankurkriteeriumitest järjest kaugemale.

Ja kõik on ümberringi vait. Sest muidu öeldakse, et tahad jälle hakata põlevkiviga tossutama või? Muuseas ütlen kohe ära, et ei taha.

Aga vaja on fikseerida meie julgeolekuvarustuskindlus, me peame suutma prognoosida oma elektrihinna taset, sest see on meie konkurentsivõime üks nurgakivi. Näiteks on seletuskirjas tabel, kus lubame ehitada gaasijaamu. Meile püütakse selgitada, et elektri hind saab olema õudsalt odav. See on täiesti vale.

Sest elektri hind sellise plaani järgi nagu meile pakutakse, taastuvenergia koos reservjaamadega, lisaks veel salvestusvõimalused – selle elektri hind saab olema väga kallis. Seda isegi ütles juba OECD 2018.

Loomulikult toimub selle osas tohutu ähmastamine ja hämamine. Eesti konkurentsivõime perspektiiv on vilets, et see nõuab eraldi jällegi maha istumist ja ausalt rääkimist. Ka keskkonnanõuete osas peame vaatama ka nendesse tehnoloogiatele ausalt otsa.

Kui me endale paneme tuuliku- või päiksepargi – ega see ei tähenda, et globaalne kasvuhoonegaasi õhku paiskamine jääb olemata. Eestis jääb küll väiksemaks, aga arvestades teisi komponente, siis tegelik keskkonnamõju peidetakse ära.

Jutt, et taastuvenergia on kõige odavam, on täielik jama. Taastuvenergias tuleb arvesse võtta kogu kulu. Esmalt, sisendite hind energia tootmiseks (inglise keeles kasutatakse terminit energy return on investment), igaüks võib vaadata, et see näitaja on tuule- ja päikeseenergial niivõrd madal, et need pole jätkusuutlikud.

Lisaks on tuule ja päikeseenergia ebausaldusväärsed – see toob kaasa väga suured kulud reservvõimsuste, pikaajaliste salvestuste ning infrastruktuuri investeeringute näol. Need kõik tuleb arvestada tuule- ja päikeseenergia hinda. Lisaks nende elutsükkel on oluliselt lühem.

Kui kõik need tegurid süsteemianalüüsis kokku lüüa, siis selgub lihtne tõde, mida ka OECD on kinnitanud – tuule- ja päikeseenergia on kõige kallimad variandid elektri tootmiseks. Ja mida rohkem elektrisüsteemi neid allikaid liita, seda kallimaks see läheb.

Mida toob aga kallis elekter majandusele, ettevõttele? See on antihumaanne ja ka majandusarengu vastane tegevus.

Lahendusi on tegelikult kaks, kas investeerida teaduse- ja arendustegevusse, et lõpuks tekiks energiarevolutsioon. Seniks kuni seda pole, tuleb investeerida olemasolevasse võimustesse, et muuta neid puhtamaks ja efektiivsemaks.

Just sel teemal tuleks korraldada riiklikud kursused ja hakata seda selgitama ka Brüsselis.

Energiajulgeolek ja varustuskindlus peavad alati olema esikohal. Kui elekter on usaldusväärne ja taskukohane, alles siis saab minimeerida keskkonna- ja kliimamõju. Kliimaministeerium ja Elering aga toimetavad tagurpidi, igasuguse energia puhul tuleb vaadata kogu väärtusahelat, mitte ühte komponenti selles ahelas.

Nagu ütlesin, tuule- ja päikeseenergia on kõige madalamad energiatootmise efektiivsusega tehnoloogiad. Miks me investeerime tehnoloogiatesse, mille tootmisefektiivsus on madal? Sellele keegi ei vasta.

Kliimaseaduse seletuskirjas on salvestuslahenduseks hüdropumpjaam Paldiskis. Aga selle tootmisefektiivsus on ju veel madalam, et me kulutame rohkem energiat, et saada kasulikku energiat. Kliimaseaduses peaks olema kirjas, et meil on vaja mingisugust pidevat ausat ja erapooletut tehnoloogiaseiret, mis valiks tehnoloogiat, mis on pikaajaliselt Eestile mõistlik ja jõukohane.

Praegu surutakse peale miljardilisi investeeringuid tehnoloogiale, millel ei ole mitte mingisugust pikaajalist perspektiivi. Toome järgmise näite. Seletuskirjas pakuti ka gaasijaama ehitamist. Läheme importkütuse peale, mille kasvuhoonegaasi mõju kogu maailmale on sama, mis kohalikul kütusel on. Miks me seda teeme?

Selleks, et meid lollitada, kirjutatakse sinna veel lause, et vaat kunagi tulevikus, ja seda isegi ma olen kuulnud Eesti Energia juhtide suust, hakkame kasutama vesinikku. Vesinikuenergia tootmise efektiivsus on selline, et see ei ole isegi plussis. Aga targad valitsuses kirjutavad alla paberitele, kus vesinikutehnoloogia jaoks jagatakse kümneid ja kümneid miljoneid eurosid.
Ja kõik on rahul, eriti raha saavad ettevõtted.

Mulle jättis seletuskiri lausa arrogantse mulje.
Uus kliimaminister räägib koos oma ametnikega ka ju arrogantselt.
Nad ju räägivad avalikkusega nagu me oleks mingid lollpead, kes õigesti asjadest aru ei saa. Pekstakse lihtsalt oma jutupunkte.

OLAVI kirjutas: ↑07 Aug, 2024 9:09
Jutt majanduse seisukohast aga kas järgnevatel talvedel igal päeval üldse elektrit on?

Ekspeaminister ja Euroopa Kontrollikoja endine liige Juhan Parts kritiseeris väga teravalt sel nädalal avalikustatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Partsi sõnul puudub eelnõul konkreetne mõjuanalüüs ning see on karjuvas vastuolus valitsuse kavadega vähendada bürokraatiat ja tõsta Eesti konkurentsivõimet.
.....
Uus kliimaminister räägib koos oma ametnikega ka ju arrogantselt.
Nad ju räägivad avalikkusega nagu me oleks mingid lollpead, kes õigesti asjadest aru ei saa. Pekstakse lihtsalt oma jutupunkte.

1999–2010 õppis ta Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas ja lõpetas arhitektuurimagistrina, alates 2022 õpib edasi doktorantuuris, uurides arhitektide alternatiivseid identiteete.