Paar põnevat uudisnopet.
Esiteks kõigile apologeetidele, kes väidavad et tuul-päike on juhuelekter, aga põlevkivist toodetav on baasvõimsus -
Mnjah!
piip Auvere jaama peamine häda on muuhulgas ka, et tema projekteerimisel pole arvestatud, et peab töötama on-off reziimis. Pideva töötamise korral oleks vast vead projekteerimisel kiiremini välja tulnud ja nende likvideerimisega tegeletud koheselt. Hetkel kui põlevkivi põletamist meil kõrgelt maksustatakse (samas kui tuule-päikeseenergeetikale kõvasti toetusi makstakse), on jaama omanikel kogu aeg kahtlus kas majanduslikult ongi üldse mõttekas seda remontida, sest töötama pääseb ta ju siis kui tuult pole või on liiga tugev ja päike ei paista!
Natuke igasügist virinat energiasalvestus teemadel ka; ( oli siin kahe silma vahele jäänud)
https://www.err.ee/1609516966/elektrihi ... kse-visalt
Pikaajalise salvestamise võimekust rajatakse Eestis juurde visalt. Paldiski Energiasalv ootab endiselt, kas ja millisel määral saaks riik vesisalvesti projekti toetada, Eesti Energia on enda pumphüdroelektrijaama mõttest aga praeguseks loobunud.
Lähemalt miks vaja;
Energeetikaeksperdid on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu, et Eestil on puudu juhitavatest võimsustest. Ehk siis sellistest võimsustest, mille saaks tööle panna siis, kui mõnel tuulevaiksel talvepäeval taastuvenergiat niivõrd palju turul ei ole. Või siis, kui näiteks mõni välisühendus, nagu Estlink 2, rikke või kellegi kurja kavatsuse tõttu rivist väljas on.
Lahendus
Üks võimalus, kuidas hinnatippe siluda ja sarnastele päevadele natukenegi leevendust tuua, on pikaajaliste salvestustehnoloogiatega, nagu Paldiskisse plaanitav Energiasalve vesisalvesti.
mille võimsus on...
Erinevalt põlevkivielektrijaamadest ei ole vesisalvestil vaja katelt enne tundide viisi soojaks kütta, vaid selle saaks kohe tööle panna. Selle salvestusmaht oleks ettevõtte plaani järgi 15 gigavatt-tundi, millega saaks 30 tundi järjest elektrit toota.
Seda siis olukorras kus mitmeid talvekuid järjest mitmeid nädalaid piisavalt tuult ja päikest pole. Neid ajavahemikke plaanitakse siis katta ühe miljard eurot maksva vesisalvestiga millest piisab maksimaalselt 30! (kolmekümneks) tunniks. Natuke üle ööpäeva. Mitte kaua aega tagasi oli jutt 600 miljoni eurosest investeeringust, aga Akf Kapten Trummi viidatud geoloogilised väljakutsed on nüüdseks hinnalipiku miljardi peale kergitanud. Eesti Energia oma projektist loobus, kui liiga kallist ja vähetõhusast. Paldiski Energiasalv on käe valja sirutanud maksumaksja raha poole. Saamata jääva tulu hüvitamiseks!

Samost ja Aaspõllu saates kõlanud hinnangu põhjal 400 miljonit eurot 15 aasta jooksul!
Eeskätt soovib Energiasalv riigilt minimaalse tulu garantiid. See tähendab, et kui elektrihind on tulevikus liialt madal, siis kompenseeriks riik 15 aastat saamata jäänud tulu kuni 35 miljoni euro ulatuses aastas.
Eriti hea...
Ehk siis sellistest võimsustest, mille saaks tööle panna siis, kui mõnel tuulevaiksel talvepäeval taastuvenergiat niivõrd palju turul ei ole.
Tuleb välja, et talvel on ainult mõned tuulevaiksed päevad!

(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.