www.militaar.net

Nende treimiste idee on tegelikult selles, et kettaid saab kauem kasutada, intensiivsemal pruukimisel võivad kettad elada üle ikka 2 jooksu klotse või rohkemgi. Paksust on, vaja oleks eemaldada need randid-sooned ja võiks panna uued klotsid ning sõita teine 100 tuhhi veel. Igati roheline suhtumine ju.

Lihtsalt miinimumpaksuse lähedal tuleb ettevaatust omada - kettad kipuvad siis kergemini kõveraks minema ja mõnel autol võivad pidurisilindrite kolvid liiga kaugele välja tulla (kui klots ka kulunud), et jooksevad viltu ja pidurid jäävad peale.

Mis puudutab neid Tesla seiklusi Saksamaal, siis peale pidurite on teiseks teemaks ka veermik ja üldine korrasolek - kui autoga tehakse vaid "kaugdiagnostikat", siis läbipõlenud pirne või kolisevaid munakaid see ei märka. Ja rehvid on seal üldiselt ikka krõbedapoolsemate hindadega, suured mõõdud. Suur auto mass aga lõhub veermikku ja nõuab suuri pidureid, suured pidurid vormis püsimiseks vajavad ka pidurdust, mitte regeneratsiooni.
Paljud suisa probleemid, millega tuleb elama hakata, sest neid lahendada polegi võimalik. Paljud rohelised asjad kahjuks vähendavad auto kui toote vastupidavust.

Pole roostes piduriketastega elus kokku puutunud, kas nende puhtaks saamiseks ei piisa kui teha ilma regeneratsioonita üks äkilisem sõit linna peal?

Some kirjutas: ↑15 Veebr, 2024 16:50 Pole roostes piduriketastega elus kokku puutunud, kas nende puhtaks saamiseks ei piisa kui teha ilma regeneratsioonita üks äkilisem sõit linna peal?

Kui on väike pindmine rooste siis küll aga teatavast hetkest hakkab roostekiht üldse klotsi sööma. Ja aina suuremaks/kõrgemaks saab roostetav osa minna. Tavaliselt juhtub see kerge autoga tagu ketastega aga elektrikal näib et saab hea mootorpidurduse tõttu ka esimestega nii minna.

Mitme sprinteriga olen sõitnud originaal kettaga 300 000km. Klotse kulub laias laastus 100 000 tagant.
Paps sõidavad vähe ja seal peab iga paari aasta tagant lihtsalt lootusetult roostes kettad välja vahetama. Viimati soovitasin et sõida nagu mossega, kui ed fooris punast siis ära pidurda käiguga vaid lükka käik välja ja pidurda piduriga

Roostes pidurikettad olen ma puhtaks saanud tühjal maanteel - mõned korrad järsemalt 100-0 pidurdades.

Neid kettaid on igas hinnaklassis ja mida odavam seda hullemini roostetab. Mul seisab üks VAG auto Tallinnas selle mõttega et kui vaja läheb on hea võtta. Korra aastas olen käima pannud ja ülevaatuse ära teinud. Ühel aastal vaatasin et kettad peaks ära vahetama ja kohalik töömees küsis et kui kallid ma panen. Kõige odavam olevat 4 EUR tk. Ma arvasin, et ära nüüd kõige alumiselt riiulilt hakka küürutama, võta ikka midagi kõrgemalt. Järgmine pakkumine oli 9 EUR ketas ja need roostetavad nagu kuradid. Viimasel korral olid tagarattad nii kinni et tükk aega andis lahti jõnksutada. Siis maanteel äkilisemad pidurdused ja ülevaatuselt läks täitsa ausalt läbi.

Järgmiseks aastaks tuleks vist ikka alt minema visata ja midagi Brembo sarnast panna mis kuskil 50 EUR maksab. Päris originaalid on pigem 250 EUR ja muarust mingist sulamist või kattega et nad ei roostetagi. Ma ei mõtle siin nüüd keraamilisi kettaid. Kui on väidetud et ükski autotehas ei tee ise kettaid siis jäi silma et vähemalt BMW teeb küll.
https://www.bmwgroup-werke.com/berlin/e ... eiben.html
Selliste kallimate autode originaalketastega võib vast tõesti 200 000 ära sõita ja ei roosteta seal midagi. Muidugi - inimesed sõidavad Saksamaal nendega 200 km/t ja niimoodi. Kui Tallinnas tõesti kiirus 30-40 km/t peale piirati siis pole erilist vahet. Hädapärast saab ka saapatallaga ukse vahelt pidurdades hoo maha

Mul on siin üks BMW mootorratas aastast 92. Seisis pool talve õues, mitte üks rooste täpp ei tekkinud piduriketastele. Kõigi sõidukate omad on juba üleöö õue peal seistes rebasekarva.

Tsiklite omad natsa vihasemast puust ka, ei roosteta jah väga. Kuigi-kuigi, japside tagaketas on see, mis on vist odavam, väga mitmel olen näinud, et seistes rebane kallal..

davidsoniharald kirjutas: ↑15 Veebr, 2024 21:12 Mul on siin üks BMW mootorratas aastast 92. Seisis pool talve õues, mitte üks rooste täpp ei tekkinud piduriketastele. Kõigi sõidukate omad on juba üleöö õue peal seistes rebasekarva.

Mootorrataste kettad reeglina roostevabast terasest, autode kettad malmist

Jah, võib täitsa rahulikult võtta. Mul pargib tänava otsas v12 biturbo AMG, sellel on ka roostes

Järgmiseks aastaks tuleks vist ikka alt minema visata ja midagi Brembo sarnast panna mis kuskil 50 EUR maksab. Päris originaalid on pigem 250 EUR ja muarust mingist sulamist või kattega et nad ei roostetagi. Ma ei mõtle siin nüüd keraamilisi kettaid. Kui on väidetud et ükski autotehas ei tee ise kettaid siis jäi silma et vähemalt BMW teeb küll.

Ennevanasti kasutas BMW küll ATE "mõõdupidureid" - st tüüppidurissüsteeme, mida kasutasid ka muud autod. Näiteks haininaga 5nda seeria (E28) esipidurisüsteemid on samad mis mingil väiksemal Ferraril (348 äkki) ja Porsche 928 (S2 vist).

Minu naine sõitis sellise BMW-ga mõned aastad ja seal oli koguaeg jama, et mingi esipidur on kinni, kuna polnud veel ka ABS-i, siis muidugi libedal tõmbab või põigiti auto. Tuleb pidurid tuliseks sõita, siis töötab kõik hästi. Kui kasutusel on need vaske sisaldavad klotsid, siis parima pidurduse saamiseks on vaja isegi nats soojendust, siis tunned kuidas hammustab korralikult. Naised lihtsalt pidurdavadki sedasi varbaotsaga.

Tänapäeval on üldiselt kasutusel pehmema seguga klotsid (tahmavad) ja pehmemast malmist kettad, just selleks, et esimene pidurdus külmade piduritega kohe kärtsti õnnestuks. Mida kõvemad materjalid, seda rohkem kuuma on vaja, et hammustaks.

Ma külastasin 2023 aastal Boschi pidurilaborit Saksamaal Karlsruhe linnas. Piduriklotsid on peenike teadus. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis klots võib koosneda kuni 30 erinevast komponendist. Need siis segatakse omavahel kokku (nagu liiv umbes) ja siis pressitakse suure rõhu ja kuumuse all piduriklotsiks. Erinevate komponentidega mängides ja neid eri vahekordades kokku segades saavutatakse erinevaid pidurdusomadusi. Vastavalt autotootja soovidele. Näiteks milline auto peab pidurdama järsku, milline sujuvamalt.See on lihtsustatult paari lausega seletus.

BMW ja pidurikettad. Natuke räägiti sellest ka seal laboris. BMW oli leiutanud piduriketta, mille südamik oli ühest metallisegust ja kettaosa teisest segust. Üks oli kergem ja teine raskem. Omavahel neediti need kokku. Pidi vähendama vedrustatavat massi. Milleks see kõik veel täpselt hea oli, ma ei mäleta, aga Boschi laborimehed neid kettaid igatahes seal uurisid ja vist üritasid midagi ka omalt poolt leiutada.

kaupo51 kirjutas: ↑18 Veebr, 2024 21:58 BMW ja pidurikettad. Natuke räägiti sellest ka seal laboris. BMW oli leiutanud piduriketta, mille südamik oli ühest metallisegust ja kettaosa teisest segust. Üks oli kergem ja teine raskem. Omavahel neediti need kokku. Pidi vähendama vedrustatavat massi. Milleks see kõik veel täpselt hea oli, ma ei mäleta, aga Boschi laborimehed neid kettaid igatahes seal uurisid ja vist üritasid midagi ka omalt poolt leiutada.

"Ujuvad" pidurikettad on leiutaud ennevanasti ning selles küll mingit uudist ei ole.

kaupo51 kirjutas: ↑18 Veebr, 2024 21:58 BMW oli leiutanud piduriketta, mille südamik oli ühest metallisegust ja kettaosa teisest segust.

Eesti keeli ujuv ketas. Mootorratastel laialt kasutuses kaasajal, kõigil vähegi võimsamatel tsiklitel on esipidurid ujuvate ketastega.
https://www.youtube.com/watch?v=gsdAx2R44Co

Autodel leiavad vähemat kasutust, kuna tavasõidul ei anna erilist efekti võrreldes jäiga kettaga.
https://www.youtube.com/watch?v=VrUQr7BAyLA

Vot ma nüüd ei tea kas nad mingid ujuvad olid või mitte. Ma natukene googeldasin ja leidsin mingi Brembo lehe. Midagi sellist pidi BMW kasutama
https://www.bremboparts.com/europe/en/p ... eces-discs
Ma mõtlen neid, mis videos on 1:20 peal, kus needid välja kargavad. Kuidas neid eesti keelde tõlkida, ma ei tea